← Eesti

2-08-65857/3

Obsah (10)§ 394§ 442§ 467§ 407§ 322§ 444§ 173§ 162§ 1741§ 468

Ärakiri TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 19.05.2009.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-65857 Tsiviilasi A

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt tasudes Rahandusministeeriumi Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 ASAS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank ASAS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danse Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057484. apellatsioonkaebus us Tartu Ringkonnakohtule 30 Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaeb päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant 1 soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus kirjalikus menetluses (

§ 442lg.

6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hageja esindajale ja kostjale. I. Asjaolud ja hageja nõue. 07.10.2008 Viru Maakohtule AS-i EMT poolt esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja K K 29.07.2006 sõlminud liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale sideteenust. EMT Esindused AS (reg.-kood:10003940) ning kostja sõlmisid 29.07.2006 järelmaksuga müügilepingu, mille alusel EMT Esindused AS müüs kostjale mobiiltelefoni. EMT Esindused AS loovutas 30.09.2007 nõude AS-le EMT. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr B07045144550, B07055440314, B07065977477, V07086357464 kokku summas 2298.35 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga kostja tasumata põhivõlgnevus summas 2039.65 krooni, mis ei sisalda arvetel kajastatud viivist. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja on arvestanud viivist 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt iga tasumata arve maksetähtajale järgnevast päevast arvates kuni 09.09.

  1. Hageja soovib kostjalt viivise summas 1409,06 krooni väljamõistmist. Samuti kohustub kostja hüvitama hagejale kõik võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutused, mis on vastavalt hageja hinnakirjale 475 krooni. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused, mille punkti 3.2.
  2. kohaselt kohustus kostja täitma lepingut, st vastavalt punktile 3.2.
  3. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Vastavalt üldtingimuste punktile 5.
  4. leppisid pooled kokku viivises määraga 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 5.
  5. kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale. Tingimuste punkti 4.1.13 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 3923.71 krooni, millest põhinõue moodustab 2039.65 krooni kõrvalnõuded kokku 1884.06 krooni, s.h. 1409.06 krooni viivis ning 475 krooni kulutuste hüvitamise nõude esitamise eest. Hageja taotleb ka riigilõivu 250 krooni ning esindajale makstud õigusabi eest 1000 krooni väljamõistmist kostjalt. Hageja tugineb oma nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1ja 6; 113 lg 1 ja 115 lg
  6. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – pooltevaheline liitumisleping, järelmaksuga müügileping, arved, võlanõue, EMT teenustasude hinnakiri, EMT teenuste kasutamise üldtingimused, volikiri, kinnituskiri, riigilõivu tasumist tõendav väljatrükk. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest hagi esitamisel kehtiva

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 2 Kohus saatis hagimaterjalid kostjale allkirja vastu kätteandmiseks hagiavalduses märgitud aadressil - xxxx, milliselt aadressilt on hagimaterjalid kohtule tagastatud. Dokumente ei õnnestunud kätte anda ka kostja xxxx asuva elukoha aadressil. Kohtumenetluses tuvastati, et hageja on deklareerinud oma elukohana xxxx. Nimetatud aadressil on kostja hagimaterjalid kätte saanud pereliikme (elukaaslase) kaudu 06.04.2009.

§ 322

lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale vähemalt 14-aastasele isikule. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat hagile kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega saabus kostjal vastuse andmise tähtaeg 20.04.2009.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi selgitas kohus kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja käesoleva ajani kohtule vastanud ei ole.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb liitumislepingust ja järelmaksuga müügilepingust. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. Menetluskulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulud esitanud hagiavalduses ja palub kohtul kostjalt välja mõista hageja menetluskulud kokku summas 1250 krooni, millest 250 krooni moodustab hagihinnalt tasutud riigilõiv ning 1000 krooni esindajale makstud tasu õigusabi eest. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele leiab kohus, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad täielikult tasumisele kostja K K`i poolt kokku summas 1250 krooni.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus

§ 162lg 1, 2; 173; 174¹; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 24.oktoobril 2009.a Nooremreferent Irma Külavee Merle Kaegas Merle Kaegas 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.