← Eesti

2-08-80879/6

Obsah (8)§ 142§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 144§ 483

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 13.mai 2009.a Paide Tsiviilasja number 2-08-80879 Tsiviilasi AS-i EMT hagi Eva

) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Evald Põllu ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Evald Põllu võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole eesti Vabariiki , võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS EMT võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTU SEISUKOHAD 1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu Tsiviilasi nr 2-08-80879 määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud.

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

  1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt lasub 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi asjaolude (faktiliste väidete) kohaselt sõlmisid pooled 11.07.1998.a liitumislepingu (edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud, st kostjal on hagejale tasumata osutatud teleteenuste eest 4169.02 krooni. See asjaolu annab tunnistust, et kostja on rikkunud Lepingust tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust, mistõttu hageja on õigustatud nõudma temalt selle rahalise kohustuse täitmist. Kuna kostja omapoolset rahalist kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma temalt selle kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
  2. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust tähtaegselt, annab tunnistust, et kostja viivitas rahalise kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab kostjalt viivist 4168.02 krooni. Kostja pole viivise arvestust piisava selgusega hagiavalduses kirjeldanud. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. 4.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 5.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

§ 174

1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud 250 krooni riigilõivu, 250 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu ja 2500 kroonist õigusabikulu. 5.1. Kohus on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud 250 krooni riigilõivu ei ole käesoleva tsiviilasja menetluskulu.

§ 144

p 7 mõttest tulenevalt on maksekäsu kiirmenetluse kulud üldreeglina juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega

§ 483lg 2 p 3 alusel rahuldamata, hagimenetluse menetluskulud.

Seda aga mitte olukorras, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Antud juhul jäeti hageja kiirmenetluse avaldus Evald Põllu vastu 4169.02 krooni võla ja 4168.02 krooni viivise nõudes (tsiviilasi nr 2-07-15310) Pärnu Maakohtu 07.10.2008.a määrusega

§ 483lg 2 p 3 alusel rahuldamata.

AS EMT esitas hagiavalduse sama kostja vastu samas nõudes Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 01.12.2008.a, st rohkem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu puudub õiguslik alus maksekäsu kiirmenetluse kulu arvamiseks käesoleva tsiviilasja menetluskulude hulka. 5.2. Hagiavalduse esitamisel tasutud 250 krooni riigilõivu ja 2500 krooni õigusabikulu hindab kohus hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks, millise kostja peab hagejale täies ulatuses hüvitama. Sirje Lahesoo Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.