Sisulised asjaolud Hageja Õ.N. ja kostja J.N. abielust on sündinud üks laps: xx xx xxxx.a poeg E.N.. Laps elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Peale kooselu lõppemist ei ole kostja alates 2007.a novembrist kuni 2008.a oktoobrini lapse ülalpidamisest osavõtnud, hageja esitas kohtusse hagi, mispeale kostja lubas kohtuväliselt maksta lapsele elatist 2500 kr kuus ja hageja loobus hagist 28.10.2008, kuid kostja pidas lubadusest kinni vaid 1 kuu – november 2008, 2009.a on kostja ema tasunud lapse 3 kuu lasteaia arve, kostja ei ole huvi üles näidanud. Hageja leiab, et lapse ülalpidamiseks ja normaalseks arenguks kulub igakuiselt keskmiselt 5137 krooni (toit, eluase, riided, logopeediliste erivajadustega lasteaiarühma maks, taastusravi xxxx lastekliinikus jms), millele lisanduvad tegevus- ja huviringid. Hageja igakuine töötasu OÜ-st xxxx xxxxx hetkel on 7000 kr, tema kasvatada on veel üks, enne abielu sündinud alaealine poeg, samuti on hageja kanda abielu kestel ehitamata hakatud majaga seotud laen. Hageja andmetel kostja töötab, rohkem ülalpeetavaid ei ole peale poeg E.. Arvesse võttes lapse vajadusi, hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt poole aasta eest, so alates 01.01.2009.a kuni 25.06.2009.a 2175 krooni kuus, so kokku 13 050 krooni ja alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni elatusraha 3000 krooni kuus. Kohtu seisukoht Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning andis hagile vastamiseks tähtaja 20 päeva hagi kättesaamisele järgnevast päevast alates. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud 23.07.2009.a hagis märgitud aadressil. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud ega ole teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg. 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse, lapse sünnitunnistuse ja teiste kirjalike tõenditega vastavalt PkS § 61 lg. 1 ja 70 lg.2 sätestatule osaliselt. Kohus on kontrollinud hagiavalduses märgitud asjaolusid ja teinud kindlaks, et hageja poolt kostja vastu 2008.a oktoobris esitatud elatise nõudmise hagis (ts.asi nr 2-08-64679) on menetlus lõpetatud hagist loobumise tõttu kohtumäärusega 15.01.2009.a.
lg.2 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Seega ei saa hageja nõuda uue hagiavaldusega elatist eelmise kohtuasja menetluse aja sisse jääva perioodi eest, st mitte varasemast kui 16.01.2009.a. Kohus vähendab tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise summat perioodi 01.01.2009.a – 15.01.2009.a arvelt 1087.50 krooni võrra, so poole kuu elatise 2
Menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest –
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.