lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning lisaks lubatav ka viivisenõue
lg 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi, mis sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses.
järgi kohustub üürnik tema poolt üüritud asja eest maksma üürileandjale üüri ja § 292 lg 1 alusel on kohustus üürnikul maksta üürileandjale lisaks üürile asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürisandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
Hageja väitis, et kostja ei ole esitanud ühtegi pretensiooni üüri ja muude kulude tasumise kohta esitatud arvetes osas, mida kostja ei ole ümber lükanud. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud pretensiooni kõrvalkulude kohta, leiab kohus, et kostja viidatud ja hageja nõutud tasu üldelektri ja tasu hoone valvesüsteemi eest on vaadeldav ja hinnatav lepingu p 5.2 tähenduses ja
Kohtu arvates hõlmab tasu hoone, milles asub ka kostja üüritud ruum, valvamise eest ja sama hoonega seotud üldised elektrienergiakulud neid teenuseid ja kulusid, mida osutavad kolmandad isikud ja mis on seotud asja kasutamisega, sj üüritud ruumide kasutamisega, kuna üüritud ruume ei ole võimalik vaadelda hoonest eraldi. Seega on kostjal kohustustus ka märgitud kulude eest tasuda ning asjaolu, et neid lepingus üksikult loetletud ei ole, ei tähenda nende kulude tasumise kohustuse puudumist. Kostja ei ole 4 kunagi selles osas ühtegi pretensiooni varasemalt hagejale esitanud, mis kinnitab ka vastavate kõrvalkulude tasumise kohutustuse kokkuleppe olemasolu. 84. Kostja leidis, et hageja ei ole täitnud oma kohustust: pesta kaks kord aastas aknaid, teha sise ja väliskoristustöid, ei hankinud tulekustutit, mis annavad õiguse kostjal keelduda omapoolse üürikohustuse täitmisest.
järgi on üürileandja põhikohustus eelkõige asja üürniku kasutuss andmine ja üürniku kohustus selle eest tasuda üüri ja kõrvalkulusid, st eelmärgud kohustused on eelkõige vastastikused ja üürilepingu poolte põhikohustused. Vastastikuste kohustuste puhul on pooltel võimalik keelduda oma kohustuse täitmisest kui teine pool oma kohustust ei täida. Nimelt ei pea
järgi üürnik maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil ta ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada § -s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu ja § 278 järgi on takistuseks selline puudus, mida ei pea kõrvaldama üürnik ja mille tõttu on asja kasutamine välistatud. Seda, et pesemata akende ja välis- ja siseruumide koristamata jätmise tõttu või puuduoleva tulekustuti tõttu ei saanud asja kasutada, ei ole kostja väitnud, sest kostja on viidanud sellele, et ta ei saanud pikka aega ministeeriumi luba koolituste tegemiseks (vastus 01.04.08). Kuna akende pesemine ja tulekustuti hankimine, sise- ja väliskoristustööd ei ole üürilepingust tulenev üürileandja põhikohustus ning asjas ei ole tõendatud, et nende tegemata jätmine oleks takistanud kostjal asja kasutada, siis ei saa kostja keelduda üüri ja kõrvalkulude tasumisest
Üürnikul on sellise üürileandja poolse kohustuse rikkumise korral õigus nõuda kohustuse täitmist
lg 2 p 2 järgi (mitterahalise kohustuse täitmise nõue), millist asjaolu ei ole aga kostja tõendanud. Eeltoodu tõttu nõustub kohus hagejaga, et kostja ei ole tõendanud hagejapoolset väidetavat kohustuse rikkumist, nõudnud kohustuse täitmist ega ole tõendanud, et asja kasutamine oleks olnud takistatud, mistõttu puudub kostjal lepingust ja seadusest tulenev õigus mitte tasuda üüri ja kommunaalteenuste eest. 85. Kostja viitas, et ruumide ja seadmete kasutamise käigus selgus, et neid ei saa kasutada ja et hageja pidi lepingu p 4.5 järgi need kõrvaldama, kuid hageja ei nõustunud sellega, et sellised puudused oleksid üldse esinenud. Õige on kostja väide, et lepingu p 4.5 sätestab üürilandja kohustuse kõrvaldada omal kulul avariid ja puudused, mis on selgunud üüritud ruumide ja seadmete kasutamise käigus ja mis ei ole tingitud üürniku süüst. Lepingus ei ole sätestatud märgitud kohustuse rikkumise korraks üürniku õigust keelduda üüri tasumisest. Küll aga sätestab ülalmärgitud
õiguse keelduda üüri maksmisest siis, kui asja ei saa kasutada puuduste tõttu, samas aga tuleneb
lg 1 p 1,2 ja
lg 2, 3, et üürnik on kohustatud asja kasutamist takistavast ohust, puudusest viivitamata üürileandjat teavitama ja andma talle mõistliku tähtja kohustuse täitmiseks. Seda, et kostja üürnikuna oleks teatanud puudustest, avariist üürilandjat, st milles need seisnevad ja millal need tekkisid, viivitamatult ja andnud nende kõrvaldamiseks tähtaja, st et üürileandja need kohustused lepingu p 4.5 järgi täidaks, ei ole kostja tõendanud. Seega on tõendamata väited puudustest ja avariist, mis ilmnesid ruumide ja seadmete kasutamise käigus ja mis ei olnud tingitud kostja süüst ja millise kõrvaldamise kohustus oleks hagejal olnud, mida ta oleks rikkunud, ja mille tõttu ei saanud kostja asja kasutada ning mille täitmiseks oleks kostja andnud hagejale tähtaja. Eeltoodu tõttu puudub kostjal alus keelduda üüri ja kõrvalkulude tasumisest lepingu ning
296 lg 1 järgi. 86. Kostja väitis, et tegi asjale parendused, millest sai üürilandja kasu kui ta võõrandas vaidlusealuse hoonestusõiguse ja seega tuleb kulud, mis on tehtud, arvata maha tasumisele kuuluvast üürist ja viivistest. Lepingu p 3.14 järgi on üürnikul lepingu lõppemisel siis kui ta on teinud ruumidele parendusi, õigus need parendused ära võtta ruume kahjustamata ja need mida ei saa ära võtta kahjustamata, ei kuulu üürnikule hüvitamisele. Seega nõustub kohus hagejaga, et kostjal ei ole kohustust lepingust tulenevalt hüvitada parendusi, mida ei saa üürnik ära võtta. Vaidlus puudus selles, et hageja võõrandas hoonestusõiguse 20.12.07 UÜ-le H, seega läksid
lg 2 alusel 5 üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle uuele hoonestusõiguse omandajale, mis ei ole üürilepingu lõppemine.
järgi lõppeb võlasuhe kohase täitmisega, tasaarvestusega, kui see on lubatav, kokkulangemisega, kokkuleppega, lepingust taganemisega, ülesütlemisega, füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta, füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale, muul seaduses või lepingus ettenähtud alusel. Pooltevahelisest lepingust ei tulene, et leping lõpeb hoonesutsõiguse omandi üleminekul uuele omanikule, märgitu ei tulene ka seadusest. Hageja esitatud 18.07.07 teatisest (lk 10) nähtub, et hageja hoiatab lepingu ülesütlemisega, kui kostja võlga ei tasu, ent tõendeid selle kohta, et ta oleks ka avaldusega lepingu üles öelnud, ei ole esitatud, seda ei ole väitnud ka kostja ise. Seega ei olnud leping enne hoonestusõiguse üleminekut uuele omandajale, lõppenud.
alusel siis, kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Kuna üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused on üle läinud uuele hoonestusõiguse omandajale, üürileping ei lõppenud hageja ja kostja vahel hoonestusõiguse üleminekul, ei ole kostjal õigust hagejalt kui eelmiselt üürilandjalt nõuda parenduste tõttu väidetava asja väärtuse suurenemise eest mõistlikku hüvitist. Lisaks ei ole kostja ka võimalike kulutuste ja parenduste tegemist ja tehtud kulutuste suurust tõendanud ja seega ei saa rääkida sellest, et kostja oleks väidetavat nõuet ka vastava tasaarvestuse tahteavaldusega hagejale teinud
lg 1 p 1 ja 108 lg 1 ja § 271 ja § 292 lg 1 alusel vastavalt rahalise kohustuse täitmist ning märgitud võlasumma 226823,81 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna nende asjaolude üle vaidlus puudus, olid need eelmärgitud TsMS § 231 lg 2,4 alusel tõendatud ja kohtul puudub vajadus anda hinnangut hageja poolt esitatud arvetele, maksegraafikule ja kostjale saadetud hoiatuskirjadele. 88. Kuna vaidlus puudus selle üle, et üürilepingu punkti 3.2 järgi on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,25% päevas tähtaegselt tasumata summalt ja et vastavalt maksegraafikule oli viivise määr 0,1% päevas tähtaegselt tasumata summalt, aga ka seda, et kohustus (üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustus) on muutunud sissenõutavaks ning et kostja ei ole kohustust täitunud lepingus ettenähtud tähtajal, siis on ta on viivituses ja hagejal on
lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt viivist lepingus kokkulepitud määras. Vaidluse puudumise tõttu viivise suuruse määra ja arvestuse aluse üle tähendab seda, et tõendatud on viivis vastavalt 37 484,84 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 89. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja väide, justkui 6 hageja pidanuks kandma menetluskulud ise, sest kostja pakkus kompromissi, ei ole menetluskulude hageja kanda jätmise aluseks. Kostja ei rahuldanud hageja nõuet kohtuväliselt ega ole rahuldanud seda ka menetluse käigus, ka ei sõlminud kostja kompromissi menetluse kestel. Hageja poolt pakutud kompromissi, millist algul soovis kostja ja mille järgi koostas kohus TsMS § 4 järgi teksti ja saatis kostjale, ei ole kostja aktsepteerinud (tlk 50, 69, 70,71, 73,74). Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.