3-09-781/29

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-781 Otsuse kuupäev 29.09.2009 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Ludmilla Jürisson’i avaldus soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks – töötamine Tartu Kontrollaparatuuri Tehases perioodil 01.10.1969 17.12.1973 jootjana 09.09.2009 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon Edasikaebamise kord Avalduse esitaja Ludmilla Jürisson, esindaja Tiia Tafenau; Kaasatud isiku Sotsiaalkindlustusameti esindaja Silvia Azojan. Rahuldada Ludmilla Jürisson’i avaldus ja lugeda tõendatuks, et Ludmilla Jürisson töötas perioodil 01.10.1969-17.12.1973 Tartu Kontrollaparatuuri Tehases jootjana kogu tööpäeva jooksul, mistõttu on Ludmilla Jürisson’il kokkuvõtlikult õigus soodustingimustel vanaduspensionile nimekirja 2 järgi. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 30.10.2008.a esitas Ludmilla Jürisson Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonnale avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (edaspidi määrus nr 206) kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 järgi. Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonna pensionikomisjoni 12.01.2009.a otsusega nr 208 jäeti avalduse esitajale soodustingimustel vanaduspension määramata, kuna ei ole tõestatud avaldaja töötamine jootja kuumtinutaja kutsealal. 07.05.2009.a saabus Tartu Halduskohtusse edastatuna Tallinna Halduskohtu poolt seoses kohtualluvuse korras Ludmilla Jürissoni kaebus, mis registreeriti haldusasjana 3-09-

1. Kaebusega esitas L.Jürisson kohtule nii tühistamis- kui ka tuvastamiskaebuse, paludes halduskohtul:
2. tühistada Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonna pensionikomisjoni 12.01.2009.a otsus nr 208 (edaspidi otsus nr 208) ja
3. tuvastada L.Jürisson’i töötamine jootja ja kuumtinutaja kutsealal järgmistel ajavahemikel: - 01.10.1969 - 17.12.1973 (edaspidi
4. periood); - 17.12.1973 - 30.06.1975 (edaspidi
5. periood); - 01.07.1975 - 21.09.1979 (edaspidi
6. periood); - 15.04.1980 - 01.02.1982 (edaspidi
7. periood). 22.05.2009.a määrusega võttis Tartu Halduskohus L.Jürisson’i kaebuse menetlusse. 09.09.2009.a toimunud kohtuistungil palus kaebuse esitaja loobumise tõttu lõpetada menetlus otsuse nr 208 tühistamise nõude ehk tühistamiskaebuse osas täielikult ning tuvastamiskaebuse osas osaliselt, mis puudutab L.Jürisson’i töötamise tuvastamist 2.,
8. ja
9. perioodi osas, selgitades, et kuna kaebaja eesmärk ei ole tingimata nimekirja 1 järgi soodustingimustel vanaduspensioni saamine, vaid lihtsalt soodustingimustel vanaduspensioni saamine, siis piisab kui leiab tõendamist L.Jürisson’i töötamine Tartu Kontrollaparatuuri Tehases
10. perioodil näidatud ajavahemikul. Vastustaja-kaasatud isik ei vaielnud kohtuistungil loobumisele vastu ning nõustus menetluse osalise lõpetamisega. 18.09.2009.a määrusega lõpetas kohus käesolevas haldusasjas menetluse otsuse nr 208 tühistamise nõude osas täielikult ning tuvastamiskaebuse osas osaliselt, mis puudutas töötamist 2.,
11. ning
12. perioodil. Kohus määras jätkata haldusasja 3-09-781 raames L.Jürisson’i kaebuse menetlemist soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamise nõudes
13. perioodi ehk ajavahemiku 01.10.1969 – 17.12.1973 osas. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Avalduse kohaselt töötas L.Jürisson alates 01.10.1969 kuni 16.12.1973 Tartu Kontrollaparatuuri Tehases tegelikult jootjana, kuigi tööraamatu kandest nähtub, et avaldaja töötas montaažitsehhis koostajana. Avaldaja märgib, et koostas ja paigaldas Tartu Kontrollaparatuuri Tehases monteerijana montaažitsehhis elektroonikaplaate skeemi alusel. Plaadile skeemi järgi paigutatud detailide ühendused ja plaatide ühendused pidi monteerija jootma seatina sisaldava joodisega. Tervistkahjustava töö eest võimaldati kaebajale Tartu Kontrollaparaatuuri Tehases töötamise ajal täiendavaid puhkepäevi aastas ja jagati ka piima või mahla. Avaldaja selgitab, et Tartu Kontrollaparatuuri Tehase 1980-1988.a kollektiivlepingute lisades on märgitud, et raadioaparatuuri monteerijad ja tinutajad kasutavad plii-tinajoodist ja jootetina. Tartu Maa-arhiivi 27.10.2008.a arhiiviteatise nr 18-7-5.11/TS-7110-2 kohaselt ei leidunud arhiivis andmeid selle kohta, millisesse ohuklassi kuulusid jootmistöödel kasutatud ained, kuna vastavad dokumendid kuulusid hävitamisele peale 3-5 aastase säilitustähtaja möödumist. Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsioon, kelle poole avaldaja on kutsealade samastamise küsimuses pöördunud, leidis oma 30.01.2009.a kirjas nr 8.2-15/1577-1, et avaldaja töötamine 2 monteerijana montaažitsehhis ja montaaži töölisena montaažitsehhis Tartu Kontrollaparatuuri Tehases ja Tartu Aparaadiehituse Tehases on samane töötamisega jootja ja kuumtinutaja kutsealal. 09.09.2009.a toimunud kohtuistungil selgitas avaldaja esindaja, et tööraamatu kannete järgi läks Ludmilla Jürisson Tartu Kontrollaparatuuri Tehasesse 21.01.1969, esialgu nõudepesijana majandusosakonnas, aga 05.03.69 viidi ta üle õpilaseks montaažitsehhi ja alates 01.10.69 omistati talle 2.kategooria kutse. Töötas seal kuni 16.12.1973 (1.periood) koostajana montaažitsehhis. Avaldaja selgitas täiendavalt, et ajavahemikul 01.10.1969-16.12.1973 oli tema töö seotud plaatidega. Olid plaadid, mis tulid atsetooniga ära puhastada ja olid elemendid, mis tuli peale panna. See oli osakonnatöö. Avaldaja töötas osakonnas VPG, kus tema tegigi plaate. Osakonnas oli umbes 20 inimest. Peale seda läks avaldaja 34.tsehhi, kus olid suured aparaadid. Seal pandi žgutid sisse, mis olid teisest osakonnast toodud ja avaldaja koos teistega tinutasid plaadid täis ja jootsid plaadid. Töö algas kell 08.00 ning lõppes 16.30, aga kuu lõpus tehti ka ületunde, kui pidevalt oli tööpäev kella 20-21.
14. Terve tööpäeva jooksul avaldaja koguaeg tinutas. Avaldaja töö oli detailid teisele poole plaati kinni joota. Tinutamiseks läks vaja tina ja kuuma kolbi. Ühe plaadi tinutamiseks läks aega umbes 30 minutit. Päeva jooksul tehti palju plaate. Teised tegid plaate, panid detailid peale ja siis plaat jõudis avaldajani mingi aluse peal. Avaldajal oli oma töölaud. Kõik tinutuskohad tuli teha lakiga. See lakk toodi keemia laboratooriumist, see oli tehase territooriumil ja olid erilakid. Mõnikord olid punased, rohelised lakid. Töö käis skeemi järgi. Kui avaldaja plaadi ära tegi, siis läks plaat kuivama ja siis toodi teine plaat. Uue plaadi tõi meister, töödejuhataja. Konveierit ei olnud. Kohtuistungil selgitas avaldaja, et oktoobris saab ta 58-aastaseks. Maaler oli ta 9 aastat ning soodustingimustel pensionile aeg tekkis 02.10.
15. Avaldaja märkis, et tal on vaja tõestada 1 aasta, et saada kõrgendatud pensioni. Avaldaja esindaja märkis täiendavalt, et kuna avaldaja eesmärk ei ole tingimata nimekirja 1 järgi soodustingimustel vanaduspensioni saamine, vaid lihtsalt soodustingimustel vanaduspensioni saamine, siis piisab, kui leiab tõendamist L.Jürisson’i töötamine Tartu Kontrollaparatuuri Tehases
16. perioodil näidatud ajavahemikul. Sellisel juhul on olemas piisav staaž, et saada soodustingimustel vanaduspensioni nimekirja 2 järgi. Tulenevalt eeltoodust palub Ludmilla Jürisson tuvastada tema töötamine jootjana Tartu Kontrollaparatuuri Tehases perioodil 01.10.1969 – 17.12.1973.a soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. KAASATUD ISIKU SEISUKOHT Sotsiaalkindlustusameti seisukoht L.Jürisson’ile soodustingimustel pensioni määramises on alljärgnev: Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 alusel on õigus riiklikule pensionile isikul, kes on töötanud Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirjades nr 1 ja nr 2 (edaspidi nimekiri) loetletud töödel. Seega on SVPS riikliku pensioni saamise õiguse sidunud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud konkreetsete tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtadega, millel töötamine on riigi hinnangul tervistkahjustav või toimub rasketes töötingimustes tulenevalt konkreetse töö spetsiifilisest eripärast ning kaasnevad antud konkreetse tööga igal juhul ja alati. L. Jürissoni tööraamatust nähtub, et ta on töötanud monteerijana ja montaaži töölisena, millised ametikohad nimekirjas loetletud ei ole. 3 Kaasatud isik märgib, et Tööinspektsiooni poolt antud arvamus, mille kohaselt monteerijana ja montaaži töölisena töötamine on samane töötamisega jootja ja kuumtinutaja kutsealal, on vastuoluline ja suures osas tugineb kaebuse esitaja selgitustele. Kaasatud isik selgitas, et lõpliku seisukoha L.Jürissoni soodusstaaži tuvastamise osas saab anda kohtuistungil peale tunnistajate ütluste ärakuulamist ja võimalike täiendavate dokumentidega tutvumist. 09.09.2009.a toimunud kohtuistungil märkis kaasatud isiku esindaja, et kuulanud ära tunnistajate ütlused, ei näe kaasatud isiku esindaja põhjust kahelda kaebaja vastavates selgitustest, et koostaja-jootja töö siiski toimus ja põhi osaks oli jootmine. Koostaja märge tähendas ilmselt eeltöid ja vajalikke töid, mis olid jootmiseks ja milleta jootmine ei oleks olnud võimalik. Seetõttu märkis kaasatud isiku esindaja, et kui kohus peab võimalikuks lugeda tõendatuks, et tegemist on perioodil 01.10.1969-17.12.1973 töötamisega soodustingimustel vanaduspensioni õigustandval ametikohal nimekirja nr 1 alusel, ei vaidle kaasatud isik sellele vastu. Avaldajal tuleb esitada vaid pensioniametile uus avaldus peale vajaliku staaži tuvastamist ning pension määratakse peale seda kui tuleb kohtuotsus. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja materjalidega, ära kuulanud menetlusosalised ning tunnistajate ütlused, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele viimase nõude osas ja seda alljärgnevatel põhjustel. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 (edaspidi nimekiri nr 2) järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Käesolevas punktis nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Käesoleva paragrahvi punkti 2 alusel sooduspensionile õigust andva töötamise hulka arvatakse ka töötamine punktis 1 nimetatud tootmisaladel, töödel, kutsealadel ja ametikohtadel. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 lg 1 kohaselt on vanaduspensionile õigus 63-aastasel isikul. Seega õigus soodustingimustel vanaduspensionile tekib isikul vastavalt SVPS § 1 p 2 järgi 58-aastaselt. Avaldaja Ludmilla Jürisson jõuab nimetatud vanusesse 03.10.2009.a. Kaebajal on juba esitatud avaldus soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks ja seega kui ta tõestab nõutava staaži olemasolu, tekib tal õigus soodustingimustel pensionile 58 aasta vanusesse jõudmise päevast. On tõendatud tööraamatu sissekandega, et avaldaja L.Jürisson töötas muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel nimekirja nr 2 järgi 8 aastat. Nimekirja nr 2 peatükk XVII – hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont. Avaldaja töötas maalrina (kood 13450) tööraamatu järgi 18.11.1983-31.01.1987; 02.02.1987-08.06.1987; 29.09.1987-04.11.1988 ja 24.11.198831.12.1991.a. Nimekirja nr 2 kohaselt peab staaž olema 10 aastat ja seega on avaldajal puudu 2 aastat. SVPS § 1 p 2 viimase lause kohaselt käesoleva paragrahvi punkti 2 alusel sooduspensionile õigust andva töötamise hulka arvatakse ka töötamine punktis 1 nimetatud tootmisaladel, töödel, kutsealadel ja ametikohtadel. 4 Käesoleva toimiku materjalidega on tõendatud, et L.Jürisson töötas nimekirja nr 1 alusel perioodil 01.10.1969-17.12.1973 Tartu Kontrollaparatuuri Tehases montaažitsehhis jootjana kogu tööpäeva jooksul. Tööraamatus on märgitud, et ta töötas ülalnimetatud perioodil II kategooria koostajana, kuid reaalselt töötas ta kogu selle aja jootjana aparaatidel sõlmede monteerimistöödel, s.o jootis detailid ja sõlmed. Avaldaja L.Jürisson kirjeldas oma tööprotsessi ülalnimetatud perioodil, millest saab teha järelduse, et ta töötas jootjana (t.l. 63-65). Tema ütlusi on kinnitanud tunnistaja Nellja Mironova (t.l. 69), kes teatas, et ta töötas Tartu Kontrollaparatuuri Tehases 1967-1970.a ja oli ka monteerijana vormistatud, kuid faktiliselt jootis aparaate, samas tsehhis töötas L.Jürisson. Distsipliin oli range ja tsehhis nad ei ole kokku käinud koos, kuid ta tundis teda. Jootmist tsehhis oli väga palju ja mõnikord kestis tööpäev 10 tundi, oli palju tellimusi ja oli väga palju jootmist. Kaasatud isiku Sotsiaalkindlustusameti esindaja ei vaidle avaldusele vastu, kui kohus peab seda põhjendatuks. Kohus, analüüsinud tunnistaja Nellja Mironova ütlusi ja dokumentaalseid tõendeid, leiab, et tõendeid kogumis hinnates, saab lugeda tõendatuks, et L.Jürisson töötas perioodil 01.10.196917.12.1973 Tartu Kontrollaparatuuri Tehases montaažitsehhis jootjana kogu tööpäeva jooksul, mis annab talle õiguse kokkuvõttes soodustingimustel vanaduspensionile nimekirja nr 2 järgi. Eeltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5 kuulub L.Jürisson’i avaldus rahuldamisele. Tamara Hristoforova Kohtunik 5