← Eesti

2-08-20905/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Piret Rõuk

  1. aprillil 2009.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-08-20905 Tsiviilasi P P hagi B T vastu lastele elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 45 000.00 krooni Menetlusosalised ja nende Hageja: P P (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja: B T(isikukood: XXX, elukoht: XXX) esindajad Kirjalikus menetluses
  2. Rahuldada P P hagi B T vastu lastele elatise väljamõistmiseks osaliselt.
  3. Välja mõista B T igakuine elatis alates 10.07.2007.a summas 2662.00 (kaks tuhat kuussada kuuskümmend kaks) krooni poolte XXX.a sündinud poja F P ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni XXXP P kasuks.
  4. Välja mõista B T igakuine elatis alates 10.07.2007.a summas 2662.00 (kaks tuhat kuussada kuuskümmend kaks) poolte XXX.a sündinud tütre M P ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni XXXP P kasuks. Edasikaebamise kord ja Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile tähtaeg kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotus Hagimenetluse kulud jäävad poolte endi kanda. Asja läbivaatamine Resolutsioon Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt ei toeta kostja poolte ühiseid lapsi F (sünd. XXX.a) ja M (sünd. XXX.a). Lapsed elavad hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Igakuised püsikulud pojale on 4950.00 krooni, s.o eluase 1000.00 krooni, toit 1000.00 krooni, transport 1000.00 krooni, side 150.00 krooni, tervishoid 200.00 krooni, hügieen 100.00 krooni, koolile 400.00 krooni, riided-jalatsid 300.00 krooni, treeningud-huviringid 600.00 krooni. Igakuised püsikulud tütrele on 5250.00 1 krooni, s.o eluase 1000.00 krooni, toit 1000.00 krooni, side 150.00 krooni, tervishoid 200.00 krooni, hügieen 100.00 krooni, riided-jalatsid 500.00 krooni, treeningud-huviringid 700.00 krooni. 27.05.2008.a esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatise 2500.00 krooni kuus, millele lisandub tulumaks kummalegi lapsele alates 10.07.
  5. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus tasuma lastele kokku elatusraha 1000.00 krooni, s.o 500.00 krooni kuus kummalegi lapsele. Kostja arvates on laste transpordi- ja eluasemekulud ülepaisutatud ning mõistlikuks eluasemekulu suuruseks on 500.00 krooni ja transpordikulu suuruseks 400.00 krooni. Kostja arvates on hagejal suurem palk, kui on hagiavalduses esile toodud. Kostja soovib laste ülalpidamisel ja kasvatamisel osaleda, kuid hageja teeb talle takistusi lastega kokkusaamisel hoolimata tsiviilasjas nr. 2-07-24699 sõlmitud kompromissist. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 60 lg 1 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg-te 1, 2, 4 alusel juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 alusel on alates 01.01.2007.a palga alammäär 3600.00 krooni kuus. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008.a palga alammäär 4350.00 krooni kuus. Vaidlust ei ole selles, poolte ühised alaealised lapsed elavad hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on lastele tehtavaid kulutusi tõendanud alljärgnevate tõenditega : FC NU jalgpalliklubi 15.09.2008.a tõend, mille kohaselt on F P jalgpallitreeningute osalustasu 250.00 krooni ja Tallinna Huvikeskus „Kullo” 16.09.2008.a tõend, mille kohaselt on M P„Ellerheina” mudilaskooris osalemise tasu 2078.00 krooni. MTÜ Audentese Spordiklubi 18.01.2008.a lepingust ja lisast 1 nähtub, et M P käib veel kergejõustikutreeningutel osalustasuga 400.00 krooni kuus. 16.05.2007.a korteriomandi müügilepingust, korteriomandite mõtteliste osade müügilepingust ja asjaõiguslepingust, samuti kinnistusraamatu väljavõttest nähtub et kostjale kuulub korteriomand XXX. KÜ arvetest nähtub, et hageja tasub korteri halduskulude eest igakuiselt keskmiselt 3509.15 krooni. Kulude jaotamisel hageja ja kahe lapse vahel, on 1/3 sellest umbes 1170 krooni. Hageja esitatud Swedbanki konto väljavõtet ei saa kohus tõendina arvestada, kuna sellest ei nähtu, et tegemist oleks hageja konto väljavõttega. Eesti Krediidipanga konto väljavõtetest nähtub, et kostja tasub sõiduki kütuse eest igakuiselt keskmiselt 653.23 krooni, kuid tõendist ei saa järeldada, et tegemist on laste transpordikuluga, sest sõiduki kasutajaks on hageja. Seega on laste transpordikulu suurus tõendamata. Kohus on seisukohal, et kuivõrd lapsed elavad, käivad koolis ning spordi- ja huviringides Tallinnas, siis saab pidada põhjendatuks kulutusi laste transpordile ühistranspordi sõidupileti või kuukaardi kuluga võrdses määras. Et kostja on pidanud põhjendatuks laste transpordikulu 400 krooni kuus, siis kohus loebki transpordikulu selles summas põhjendatuks. Seega tuleb kummagi lapse transpordikulude suurust vähendada 600.00 krooni võrra. Laste muude kulude osas poolte vahel vaidlus puudub. Hageja sissetulekuks on töötasu E Ltd 15.09.2008.a tõendi alusel 7200.00 eurot aastas, s.o 9387.96 krooni kuus ning peretoetus Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Pensionite ja toetuste osakonna 20.11.2008.a ja 30.03.2009.a tõendi alusel 600.00 krooni kuus, s.o kokku 9987.96 krooni. 2 Seega asub kohus seisukohale, et esitatud tõenditega on tõendatud hageja väited tema sissetulekute ja laste ülalpidamiskulude kohta v.a transpordikulud, esile toodud püsikulutused on avalduses märgitud mõistlikus suuruses. Kohus leiab, et kuigi AS E 06.10.2008.a allkirjastamata tõendiga ei saa lugeda tõendatuks, et kostja põhipalk on 15 000.00 krooni, võtab kohus selle arvesse kostja väitena töötasu suuruse kohta. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtu piisavat ja regulaarset lastele elatusraha maksmist. Kostja, kes on tööealine ja töövõimeline isik, peab tagama oma lastele võimaluse toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi ülal tasudes laste ülalpidamiseks elatist. Kostja väidetav töötasu võimaldab laste ülalpidamist hagis märgitud summades. Kohus ei võta elatise väljamõistmisel arvesse, et tsiviilasjas nr. 2-07-24699 on poolte kompromissi kohaselt lapsed igakuiselt umbes 1 nädala kostja juures, kuna polte avaldustest nähtub, et kompromisslepingut ei täideta. Kostja väide, et hageja teeb talle kompromissi täitmisel takistusi ei ole tõsiseltvõetav, sest jõustunud kohtulahendeid on võimalik pöörata sundtäitmisele kohtutäituri vahendusel. Ülejäänud kostja esitatud tõendid ei oma puutumust elatise väljamõistmise vaidluses. Kohus on seisukohal, et puudub PKS § 61 lg 6 p-s 3 sätestatud mõjuv põhjus elatise välja mõistmata jätmiseks või selle suuruse alandamiseks alla miinimummäära. Võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole tõendanud laste vajadusi transpordikulude osas 600.00 krooni ulatuses, siis kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja poolt taotletust kummalegi lapsele 300.00 krooni võrra vähem, kuna kummagi vanema kanda jääb ½ lapse kuludest. Hageja soovib lisada väljamõistetavale elatusraha summale tulumaksu. Kuna kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu, siis tuleb kummagi lapse elatise summale 2200.00 krooni arvestada juurde tulumaksuna makstav summa, s.o 462.00.00 krooni. PKS § 70 lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg-s 6 nimetatud (vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused) asjaolusid. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole selles kokku leppinud. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist. Kõike eelnenut arvesse võttes rahuldab kohus hagi elatise nõudes osaliselt ning mõistab kostjalt välja igakuise elatise alates 10.07.2007.a summas 2662.00 krooni poolte XXX.a sündinud poja F P ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni ning igakuise elatise alates 10.07.2007.a summas 2662.00 krooni poolte XXX.a sündinud tütre M P ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja kasuks. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtunik: 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.