kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lähtuvalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas 3-2-1-3-07 ei täida vanem ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Antud juhul on kostja teinud kulutusi lapse ülalpidamiseks enne hagi esitamist nii ebapiisavalt kui ebaregulaarselt, mida tõendab kostja poolt esitatud pangakonto väljavõte. Alusetu on kostja vastuväide, et lapsel on piisav sissetulek seoses hageja majandusliku olukorraga. Kostja viide
lg 6 p 1 on alusetu, sest nimetatud sätte mõtte kohaselt võib kohus elatise jätta välja mõistmata üksnes siis, kui lapsel endal on piisav sissetulek, olenemata vanemate varalisest seisust. Kohus nõustub osaliselt kostja vastuväitega lapse kulutuste ülepaisutamise kohta. Lapse eluaseme kulutustes saavutasid pooled kompromissi kohtuistungil ning selleks jäi 500 krooni. Lasteaiamaks 2 on tõendatud 01.04.2009 esitatud arvega summas 753 krooni. Kohus leiab, et mõnevõrra suured on näidatud ka viie aastase lapse kulutused õppevahenditele, kunstitarvetele ja raamatutele 500 krooni kuus. Kohus arvestab elatise suuruse väljamõistmisel ka asjaolu, et kostjal on veel üks alaealine laps, kelle ülalpidamiseks tasub ta igakuiselt 1 300 krooni. Kohtule esitatud tõendi kohaselt on kostja brutopalk 4 350 krooni, millest saab ta kätte 3 820 krooni. Kostjale kuulub kaks sõidukit, mis muude rahaliste vahendite puudumisel on võimalik realiseerida lapse ülalpidamiskohustuse täitmise tagamiseks. Lähtuvalt kostja varalisest seisust ning arvestades, et kostjal on kohustus üleval pidada ka eelmisest kooselust sündinud poega, loeb kohus põhjendatuks elatise suuruseks käesoleval ajal 2 175 krooni. Kostja on maksnud alates hagi esitamisest, so detsembrist 2008 lapse ülalpidamiseks kokku 3 900 krooni, mis kuulub mahaarvamisele väljamõistetavast elatusrahast. Kohus ei saa nõustuda üheselt hageja seisukohaga, et lapse elatustase peaks säilima võrreldes ajaga, mil pooled elasid koos. Lapse elatustaseme säilitamine oleks põhjendatud juhul, kui lahus elava vanema varaline seisund seda võimaldaks. Antud juhul puuduvad kohtul sellekohased tõendid.
MS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.