← Eesti

2-09-4266/1

Obsah (8)§ 416§ 472§ 410§ 413§ 444§ 468§ 162§ 173

2-09-4266 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks 05. mai 2009.a, kohtukantselei kaudu tegemise aeg ja

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama 1 2-09-4266 kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

§ 472

lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Asjaolud ja hageja nõue 03.02.2009.a esitas M Z kohtule hagiavalduse A Z`i vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja M Z (sündinud XXX.a) kostja tütar. Hageja on 18. aastane aga õpib Gümnaasiumis. Hageja lõpetab gümnaasiumi kevadel. Hageja soovib kostjalt elatise maksmist kuni kooli lõpuni, kuna hageja õpib ja ei käi tööl. Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise 2 150,00 krooni kuus ning elatise võlgnevuse summas 50 000,00 krooni. Menetluse käik Kostja 03.04.2009.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohtuistungil hageja loobus elatise võlgnevuse nõudest, kuna nimetatud võlgnevus 50 000,00 krooni on tekkinud ajast, mil kostja oli kohustatud maksma elatist hageja emale hageja ülalpidamiseks. Hageja täpsustas, et ta nõuab kostjalt igakuist elatusraha alates XXX.a, s.o alates ajast kui hageja sai täisealiseks. Kohtu põhjendused

§ 410

tulenevalt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu kohtuistungile.

§ 413

lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

§ 444

lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, esitades vastavalt

§ 444

lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Perekonnaseaduse § 60 lg 2 järgi, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PkS § 63 lg 1 järgi mõistab kohus elatise täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes perekonnaseaduse §-s 61 sätestatust. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatusraha suurus arvestades vanemate varalist seisundit ning lapse vajadusi igakuise elatusrahana. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis 2 150,00 krooni kuus alates XXX.a kuni alus (s.o õppimine gümnaasiumis) ülalpidamise saamiseks ära langeb.

§ 468

lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Vastavalt

§ 162

lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude 2 2-09-4266 jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 173

lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 ei võeta riigilõivu elatise nõudelt. Lepingulist esindajat hagejal ei olnud. Menetluskulude väljamõistmist kostjalt hageja kohtuistungil ei taotlenud. Seega esitabki kohus käesolevas lahendis vaid menetluskulude üldise jaotuse. Kohtunik Epp Haabsaar 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.