kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks.
2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas 3-2-1-3-07 ei täida vanem ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Antud juhul kostja küll väidab, et on teinud kulutusi lapse ülalpidamiseks enne hagi esitamist, kuid tõendeid selle kohta kohtule esitanud ei ole. Lapse kätte raha andmist, juhul kui see toimus, ei saa lugeda kostjapoolseks lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks, sest vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaks ülalpidamist niimoodi. Hageja väite kohaselt hakkas kostja aga lapse vastu huvi tundma alles pärast hagimaterjalide saamist. Kohus loeb põhjendatuks hageja nõuet elatise väljamõistmiseks kostjalt PKS § 61 lg 4 sätestatud suuruses 2 175 krooni kuus.
lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Elatishagi on esitatud 23.jaanuaril 2009. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Kuna asja arutamisel ei ole leidnud tõendamist kostja poolt elatise maksmine aasta eest enne hagi esitamist, siis on põhjendatud hageja nõue elatise välja mõistmiseks tagasiulatuvalt. TsMS § 467 lg 1 kohaselt viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega. TsMS § 468 lg 4 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks elatiseotsuse viivitamata täidetavaks tunnistada osas, mis hõlmab ajavahemikku hagi esitamisest, so 23.jaanuarist 2009 kuni kohtuotsuse jõustumiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.