KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 7. mail 2009.a. 9.45 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-86772 Tsiviilasi AK hagi A G vastu elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Tsiviilasja hind 56.000.- krooni Menetlusosalised ja nende Hageja: AK(i.k. XXX, elukoht XXX); Kostja: A G (i.k. XXX, elukoht XXX) esindajad RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata AK hagi A G vastu elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud. 1. Poolte kooselust sündis XXX.apoeg MG . . 2. Laps elab koos emaga. Hageja nõue ja põhjendused. 3. 17.12.2008.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatise poolte alaealise poja MG i, sünd XXX.a. ülalpidamiseks summas 7000.krooni kuus alates hagi kohtusse esitamisest. 4. Hagiavalduses väidetu kohaselt ei ela pooled koos alates lapse sünnist ning kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust vajalikus suuruses ning nõuetekohaselt. Kostja poolt elatiseks tasutud summad kõiguvad kuus 250.- krooni kuni 5000.- krooni vahel. 5. Lapse ülalpidamiseks tehtavad igakuised kulutused moodustavad hageja väidetel ca 14.000.- krooni ja koosnevad: a.) eluasemekuludest summas 10.000.- krooni, mis omakorda koosnevad korteri laenu tagasimaksetest summas 7800.- krooni ning kommunaalmaksetest keskmiselt summas 1466.- krooni,
- b)toidurahast 4000.- krooni,
- c)transpordikulust (bensiiniraha) 500.- krooni,
- d)kulutustest tervishoiule summas 500.- krooni e.) kulutustest hügieenitarvetele summas 1000.- krooni,
- f)kulutustest riiete ja jalanõude ostmiseks summas 1500.- krooni ning
- g)muudest kulutustest summas 1500.- krooni, mis seisnevad kulutustes mänguasjade, beebi- ja väikelastetarvikute ostmiseks. 6. Hageja väidetel elab ta käesoleval ajal pangalaenu abil soetatud korteris ning tema ainukesteks sissetulekuteks on riigilt saadav peretoetus 300.- krooni ja vanemahüvitis 3909.krooni. 7. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja lapse sünnitunnistuse, oma pangakonto väljavõtte Nordea Pangast perioodi 01.05.2008.a. - 02.12.2008.a. kohta, KÜ arve, AS Eesti Energia arved, mis on esitatud hagejale, ostutšekid kauplustest ja laenu tagasimakse graafiku. Kostja vastuväited ja põhjendused. 8. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt elas ta koos hagejaga kuni 2008.a. septembri lõpuni, misjärel kolis ta oktoobri algul elama oma vanemate juurde. 9. Kostja on seisukohal, et hagi tema vastu elatise väljamõistmiseks on põhjendamatu, sest ta on oma kohustused last ülal pidada vabatahtlikult piisaval määral täitnud. Pärast poolte ühisest elukohast elamast lahkumist septembri lõpus 2008.a. kandis kostja hageja pangakontole 24.550.- krooni, mis on umbes 5 kuu elatis. Lisaks sellele jätkas kostja Eesti Energiale arvete tasumist ning ostis hageja nõudmisel lapsele beebitoitu ja hügieenisidemeid kogusummas 2535.- krooni ning 03.01.2009.a. beebitooli 899.- krooni väärtuses. Kuna kostja on osalenud eeltoodust tulenevalt lapse ülalpidamisel 3000.- krooniga kuus, on see kostja arvates piisav elatis lapsele ja elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega puudub õiguslik alus. Lk 2
(6)- Lisaks eeltoodule on kostja seisukohal, et hageja poolt hagiavalduses märgitud lapse ülalpidamiskulud on ülepaisutatud ja tõendamata. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud lapse eluasemekulusid, pealegi ei pea kostja tasuma hageja poolt võetud laenu tagasimakseid. Kostjale teadaolevalt on poolte poeg M terve ega vaja ravimeid külmetushaiguste või lastehaiguste vastu. Arusaamatu on kostjale hageja väide, et ta ostab lapsele riideid ja jalanõusid 1500.- krooni eest kuus. Hageja poolt väidetavate tulevikus tehtavate kulutustega ei saa elatise väljamõistmisel arvestada, pealegi on mänguasjad, maneež, söögitool ja muud tarbeesemed aga ka lapse jaoks juba olemas.
- Alternatiivselt eelpoolnimetatud vastuväidetele on kostja seisukohal, et piisav lapse ülalpidamiskulu kuus on 5000.- krooni, millest kostja on nõus kandma 3000.- krooni. Kuna kostja on vabatahtlikult lapse ülalpidamiskulud 2008.a. detsembrikuu ja 2009.a. jaanuarikuu summas 3000.- krooni kandnud, on kostja nõus tasuma lapsele elatist summas 3000.- krooni kuus alates 2009.a. veebruarikuust.
- Kostja väidetel ei võimalda ka tema varaline seisund maksta hagejale nii palju elatist nagu hageja hagiavalduses nõuab. Alates 01.01.2009.a. töötab kostja AS-s E tootmisosakonna pakkija ametikohal osalise tööajaga kuni 3 päeva nädalas ning seetõttu on tema sissetulek võrreldes eelneva perioodiga, kui ta töötas samas äriühingus projektijuhi (täiendava vastuväite kohaselt tolliagendi) ametikohal, tunduvalt vähenenud. Kostjale kuulub kinnisvarana ½ Pärnumaal asuvast talukohast. Hagejale seevastu kuulub aga korteriomand Odra tn 4-6, mis oli hagejal ostetud juba enne suhete algust kostjaga ning lisaks sellele kuulub hagejale ka sõiduauto. 13.. Kostja esitas kohtule tõenditena kinnistu Saarde vallas, Lodja külas müügi- ja asjaõiguslepingu ning hüpoteegi seadmise lepingu, ostutšekid kauplustest, oma palgatõendi As-st E, oma töölepingu AS-s E koos töölepingu tingimuste muutmisega, ning AS E käskkirja nr 22
- oktoobrist 2008.a. lühendatud töögraafiku kehtestamise kohta koos Tööinspektsiooni otsusega lubada rakendada AS-is E osalist tööaega perioodil 01.11.2008 – 28.02.2009.a. ja käskkirja nr PKK/287 A G üleviimise kohta tootmisosakonna pakkija ametikohale alates 01.01.2009.a., oma pangakonto väljavõtte Sampo Pangast ja Swed Pankist perioodil 01.07.2008.a.- 22.01.2009.a.. Hageja seisukoht kostja vastusele.
- Hageja ei vaidlusta kostja väidet, et tal on sõiduauto, kuid märgib, et kasutab seda muuhulgas poes käimiseks, lapsega arstil käimiseks ning üldse lapsega linnas liikumiseks. Ka kostja kasutuses on ilmselt sõiduauto, sest kostja on tema pangakontolt nähtuvalt ostnud kaupu tanklatest.
- Hageja leiab, et kostja ametikoha vahetus pärast elatise hagiavalduse saamist on kahtlust äratav, ebatõenäoline ning vastuolus töölepingu seadusega. Pealegi ei ole majanduslikult põhjendatud tellimuste mahu vähenemisel rakendada osalist tööaega juhtiva personali suhtes, sest töömahtude taastamine sõltubki otseselt nende tööst.
- Kostja väide, et ta on maksnud lapsele elatist vabatahtlikult piisavas ulatuses, pole õige. Kostja on andnud elatist lapsele
- juulist 2008.a. kuni
- jaanuarini 2009.a. kokku 4910.krooni, mis nähtub tema pangakontolt, ning seda on kostja teinud ebaregulaarselt, mis ei võimalda hagejal planeerida oma väljaminekuid. Lk 3
(6)- Kostja poolt ostetud lapsetool summas 899.- krooni oli tema väidetel jõulukingitus.
- Eluasemekuludest 6931,19 krooni moodustab laenu tagasimakse ja 2939,06 krooni moodustavad kommunaalmaksed, kusjuures pärast laenu tagastamise puhkust, mis lõppeb 30.04.2009.a., peab hageja hakkama laenu tagasi maksma 9810,28 krooni kuus. Kostja täiendavad vastuväited.
- Kostja töötas varem tolliagendi ametikohal, milline ametikoht ei kuulu juhtiva personali ametikoha hulka. Osalise tööaja kehtestamine puudutas kõiki E AS-i töötajaid.
- Hageja on oma vastuses kostja vastusele näidanud kostja poolt tehtud ülekanded lapse ülalpidamiseks lünklikult, välja on jäetud 2008.a. oktoobris ja 08.12.2008.a. tehtud ülekanne 3000.- krooni ülekandmise kohta. Ülekanded on tehtud igas kuus mitte hiljem kui kümnendaks kuupäevaks. Ka pärast hagi esitamist on kostja tasunud hageja nõudmisel hageja arveid ning ostnud toitu ning hügieenitarbeid lapsele. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus, u ud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus ja see tuleb jätta seetõttu rahuldamata.. Pooled ei vaidle selle üle, et MG on poolte XXX.a. sündinud alaealine poeg kes elab koos emaga ja kelle ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal; Pooled vaidlevad selle üle kas isa on andnud piisavas ulatuses raha lapse ülalpidamiseks või mitte, kas lapse ülalpidamiskulude hulka tuleb arvestada ka hageja poolt tehtavad laenu tagasimaksed eluasemelaenu eest ning kas hageja poolt väidetavad lapse ülalpidamiskulud .eluasemele, riietele ja jalanõudele, tervishoiule ning muudele kulutustele on tõendatud ja põhjendatud või mitte.
- Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ning lg 2 sätetest ning sama seaduse §- st 70 lg
- PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.
- Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kui suured on poolte alaealise lapse igakuised põhjendatud ülalpidamiskulud, sest kohtuotsuse p-s 22 osundatud seadusesättest tulenevalt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada poolte alaealise lapse vajadustega. Kõigepealt koosnevad igakuised lapse ülalpidamiskulud kulutustest, mille üle pooled ei vaidle. Need on kulutused toidu ostmiseks summas 4000.- krooni, transpordikulu 500.krooni ja kulutused hügieenitarvete ostmiseks summas 1000.- krooni. Lk 4
(6)Kostja poolt vaidlustaud eluasemekulude osas on kohus seisukohal, et hageja poolt makstavat eluasemelaenu tagasimakset ei saa kohus arvesse võtta lapse põhjendatud ülalpidamiskulude kindlaksmääramisel kuna eluasemelaenu on hageja võtnud pangalt oma võimalusi arvestades ja kostja ei pea lapse ülalpidamiseks makstava elatise kaudu aitama hagejal laenu tagasimakseid teostada. Eluasemekulude hulka saab arvestada üksnes eluruumis tarbitavate teenuste eest tasumisele kuuluvate summadega, s.o. elektri, vee, gaasi vmt teenuste eest tasumisele kuuluvate summadega, sest nende kulutuste suurus sõltub inimeste arvust kes pakutavaid teenuseid tarbivad. Uurides kohtu käsutuses olevat KÜ arvet hagejale ja AS Eesti Energia arveid hagejale, ilmneb, et vee eest on hageja tasunud korteriühistule 172.- krooni kuus, gaasi eest ligikaudu 100.- krooni kuus ja elektri eest keskmiselt 250.- krooni kuus. Seega ei saa poolte alaealise lapse põhjendatud eluasemekuluks kuus olla rohkem kui 300.krooni. Poolte alaealise lapse tervishoiukuludest peab kohus põhjendatuks kulutusi maksimaalselt summas 200.- krooni, sest üldteadaolevalt vajab laps vitamiine ja mõnikord ka ravimeid kergemate külmetushaiguste puhuks, kuna külmetushaigustesse jäämine sügis-talvisel perioodil on meie kliimavööndis tavaline. Samas ei ole hageja esitanud aga ühtki tõendit tõendamaks, et poolte lapsel oleks haigusi, millega kaasneksid täiendavad kulutused tervishoiule või, et laps vajaks arsti ettekirjutusel mingil põhjusel massaaži nagu hageja hagiavalduses märgib, mistõttu kulutused tervishoiule summas 500.- krooni on kohtu arvates ülepaisutatud.. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt märgitud igakuised kulutused lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks summas 1500.- krooni on ülepaisutatud. Kohus leiab, et aastasele lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks ei ole põhjendatud kulutada rohkem kui 500.- krooni kuus arvestades hindasid millega laste rõivaid ja jalanõusid kaubandusvõrgust võimalik osta on ning ka seda, et tavaliselt ostetakse riided ja jalanõud lapsele vähemalt üheks hooajaks. Kohus nõustub hagejaga, et lapse ülalpidamisel ja kasvatamisel esinevad tõenäoliselt ka muud hädavajalikud kulutused, näiteks kulutused mänguasjade ja raamatute ostmiseks, kultuuriürituste külastamiseks lapse vanemaks saamisel, samuti kulutused teatud spetsiifiliste laste mööbliesemete ostmiseks, kuid kohus asub seisukohale, et nimetaud esemeid ei ole vaja osta igakuiselt, mistõttu 1500.- krooni nimetatud kuluartikliks on kohtu arvates ülepaisutatud. Kohus leiab, et piisavaks nimetatud kuluartikliks tuleb pidada summat 200.- kooni.. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et igakuised ülalpidamiskulud kuus moodustavad kokku summa 6700.- krooni. põhjendatud MG 24. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kas kostja on täitnud oma kohustuse oma alaealist last ülal pidada või mitte. Hageja väidab hagiavalduses, et pooled pärast lapse sündi koos elanud ei ole. Kostja väidetel asusid nad hagejaga eraldi elama alates 2008.a. oktoobrikuust. Kumbki pool tõendeid oma nimetatud väidete tõendamiseks esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolu ei omagi vaidluse lahendamisel määravat tähtsust, sest hageja on esitanud kohtule hagi välja mõista elatis alates hagi esitamisest ning hagi on kohtusse esitatud 17.12.2008.a. Kohus peab vaidluse lahendamiseks kontrollima kas kostja on andnud enne hageja poolt hagi kohtusse esitamist lapse ülalpidamiseks piisavalt elatusraha või võtnud osa muul viisil lapse ülalpidamiskuludest. Lk 5
(6)Kohus asub seisukohale, et kostja pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et kostja on teinud hageja pangakontole ülekandeid septembris 2008.a. summas 13.500.- krooni, oktoobris 2008.a. 2000.- krooni, novembris 2008.a. 3000.- krooni, detsembris 2008.a. 3500.- krooni ja jaanuaris 2009.a. 3000.- krooni. Lisaks nimetatule kinnitavad kostja pangakonto väljavõtted ja kostja poolt esitatud ostutšekid erinevatest kauplustest, et kostja on ostnud lisaks hagejale üle kantud elatusrahale ka nimetatud perioodil lapsele toiduaineid, mähkmeid ja muid lastetarbeid. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on kandud enne hagi esitamist kohtule poole kohtu poolt põhjendatuks peetavast lapse ülalpidamiskuludest, millest tulenevalt puudub alus isegi hagi osaliseks rahuldamiseks ja kostjalt kohtuotsusega elatise väljamõistmiseks, sest kostja on oma kohustused last üleval pidada vabatahtlikult täitnud. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole andud lapsele elatist igakuiselt regulaarselt kindlas summas, kuid arvestades asjaoluga, et kostja kandis septembris 2008.a. hagejale üle 13.500.krooni, mis on mitmekordne põhjendatud ühe kuu elatise määr, tuleb lugeda põhjendatuks, et oktoobris 2008.a. kandis kostja hagejale üle lapse ülalpidamiseks üksnes 2000.- krooni.
- Tulenevalt asjaolust, et kohus asus kohtuotsuse punktis 24 seisukohale, et kostja on oma kohustused last ülal pidada vabatahtlikult täitnud kuna ta on kandnud poole lapse põhjendatud ülalpidamiskuludest, mida hageja ka hagis nõuab, puudub kohtul vajadus kohtuotsuses analüüsida poolte väiteid ja vastuväiteid ning tõendeid poolte varandusliku olukorra kohta, sest need ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel enam tähendust. Menetluskulud.
- Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Pooled ei ole avaldanud kohtule, et neil oleks ka kohtuväliseid muid menetluskulusid. Tsiviilasja hinna määramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas 7000.- krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 56.000.- krooni. Kohtunik: Lk 6
(6)