Obsah (7)

§ 94§ 310§ 108§ 100§ 101§ 113§ 29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-92031 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 08.mai 2009 kell 16.00 Kentm

§ 94

viivis ei või olla suurem kui 11,5 % aastas perioodil kuni 01.07.2008 ja peale seda 9,5 % aastas. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata KOHTUISTUNG 16.04.2009 kohtuistungil hageja jäi oma nõuete juurde. Hageja selgitas, et tähtaeg lepingus on ekslikult jäänud lepingu koostamisel aluseks võetud teisest lepingust. Kostja seisukoht, et põhjalik kirjalik üürileping sõlmiti 19 päevaks ning edasi kasutas kostja üüripinda igakuuliste suuliste lepingute alusel, on pahatahtlik ja põhjendamata. Kirjalikus vastuses hagile kostja suulisi lepinguid ei maininud. Kostja kohtuistungil jäi oma vastuväidete juurde. Lisaks kostja teatas, et pärast kirjaliku üürilepingu lõppemist selles märgitud tähtajal 01.12.2007, kasutas kostja üüripinda pooltevaheliste suuliste lepingute alusel, mida pooled sõlmisid igaks kuuks eraldi. Kostja selgituste kohaselt kostja vaatas oma käibe järgi, kas soovib järgmiseks kuuks üürilepingut sõlmida. Üüripind ja üüritasu olid suulistes kokkulepetes samad, mis varasemas kirjalikus lepingus. Alates 2008 juunikuust kostja üüripinda enam ei kasuta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja andis kostja kasutusse kaubanduskeskuses asuva 34,16 m2 suurusega kaubanduspinna 13.11.2007 sõlmitud kirjaliku üürilepingu alusel. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja kasutas üüripinda kuni 2008.a. juunikuuni ning tänaseks on kostja üüripinna vabastanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas perioodil 01.12.2007 kuni 2008.a. juunis üüripinna vabastamiseni kasutas kostja ruume 13.11.2007 kirjaliku üürilepingu alusel. Kostja leiab, et kirjalik üürileping lõppes 01.12.2007 seoses tähtaja möödumisega, edasi kostja kasutas ruume suuliste lepingute alusel. Hageja leiab, et üürilepingu tähtaeg 01.12.2007 on ekslik ning 3 tegelikult peeti silmas tähtaega 01.12.2012, kuid isegi tähtaja 01.12.2007 puhul on üürileping muutunud tähtajatuks

§ 310

lg 1 alusel, sest kostja kasutas üüritud ruumi edasi pärast tähtaja lõppu ning kumbki pool ei avaldanud teistsugust tahet.

1. Kostja, vastupidiselt oma kirjalikus vastuses esitatud seisukohale, kohtuistungil selgesõnaliselt tunnistas pooltevahelist lepingulist suhet. Kohus leiab, et üürivõlgnevuse väljamõistmisel ei oma õiguslikku tähendust kostja väide, et kirjalik leping lõppes 01.12.2007 tähtaja möödumisel ning kostja jätkas ruumi kasutamist suuliste lepingute alusel. Samuti on kostja 29.08.2008 kirjalikus kokkuleppes tunnistanud hageja nõude aluseks olevate arvete tasumata jätmisest tulenevat võlgnevust hageja ees. Kohus leiab, et kokkulepe on deklaratiivne võlatunnistus, millega kostja tunnistas võlgnevust. Kostja rikkus aga võlgnevuse tasumiseks kokku lepitud maksegraafikut ning jättis kokkuleppe esemeks olnud üheksast arvest 6 tasumata. Kostja ei ole arveid ega hageja nõude suurust vaidlustanud. Kostja kohtuistungil võttis omaks, et kasutas ruume kuni 2008.a. juunikuuni, hagiavalduses nimetatud arved ongi esitatud üüripinna kasutamise eest kuni 2008.a juunikuuni (kaasa arvatud). Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata järgmised arved: 01.03.2008 arve nr 2803024 summas 1134,94 krooni, 07.04.2008 arve nr 2803123 summas 3067,65 krooni, 01.04.2008 arve nr 2804020 summas 10 883,38 krooni, 13.05.2008 arve nr 2804151 summas 1770 krooni, 01.05.2008 arve nr 2805021 summas 10 883,38 krooni ja 01.06.2008 arve nr 2806021 summas 10 883,38 krooni. Kokku võlgnevus 38 622,73 krooni.
2. Võlaõigusseaduse (

) § 271 kohaselt on üürniku põhikohustus tasuda üüri.

§ 108

lg 1 alusel on võlausaldaja õigustatud nõudma võlgnikult kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Eeltoodu alusel on hageja nõue põhivõlgnevuse 38 622,73 krooni väljamõistmiseks põhjendatud ja kohus rahuldab selle. 5.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine ka võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 alusel on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§ -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja leidis, et hageja viivisenõue on ülemäära suur ning lähtuda tuleks seaduses sätestatud viivisemäärast. 6. Et kindlaks teha, millist viivisemäära tuleb kohaldada, tuleb esmalt tuvastada, milline leping poolte vahel kehtis. Kostja väidetel sõlmisid pooled suulised lepingud kirjaliku lepinguga samadel tingimustel, välja arvatud viivisemäära osas. Kohus leiab, et kostja väited kirjaliku lepingu lõppemisest ja suuliste lepingute sõlmimisest on paljasõnalised ja tõendamata.

§ 29

lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata tegelikku tahet (

§ 29lg 2).

Tulenevalt

§ 29

lg-st 4 tuleb juhul, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tõlgendada lepingut nii, nagu lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus leiab, et pooltel ei olnud kostja väidetud ühist tahet sõlmida kirjalik üürileping 19 päevaks ning edasi reguleerida üürisuhteid igakuuliste suuliste kokkulepetega kirjaliku üürilepinguga samadel tingimustel. Kohus leiab, et lepingusse on tähtaeg kirjutatud ekslikult. Kostja vastupidine tõlgendus on ebamõistlik. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et mõislikult ei saa eeldada, et pooltel oligi tahe vormistada põhjalik kirjalik leping tähtajaliselt 19 päevaks ning edasi reguleerida suhteid suuliste lepingutega sama üürieseme kasutamiseks kirjaliku lepinguga samadel tingimustel. Selle seisukoha õigsust kinnitavad ka lepingu tingimused, mis nägid pooltele ette pretensioonide esitamiseks ja lepingu ülesütlemiseks pikemad tähtajad, kui lepingusse märgitud eksliku tähtaja alusel kostja poolt väidetav lepingu 19 päevane kehtimisaeg. 4 7. Kostja kohtuistungil sisuliselt tunnistas, et poolte vahel jätkus pärast 01.12.2007 üürisuhe kirjaliku lepinguga samadel tingimustel ning kostjal on lepingust tulenev võlgnevus hageja ees. Kostja ei ole suuliste kokkulepete olemasolu tõendanud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et isegi juhul, kui pooled pidasid lepingu sõlmimisel tõepoolest silmas tähtaega 01.12.2007, muutus kirjalik leping

§ 310

lg 1 alusel tähtajatuks, sest üürnik jätkas pärast lepingus sätestatud tähtaja möödumist üüripinna kasutamist ning ei avaldanud tähtaja möödumisest 2 nädala jooksul soovi üürilepingu lõpetamiseks. Üürilepingus ei näinud pooled ette, et kirjalik leping lõpeb automaatselt tähtaja möödumisel, kui kostja jätkab pärast lepingu lõppemise tähtpäeva saabumist asja kasutamist. Eeltoodu alusel on poolte vahel kehtiv üürileping ning hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist lepingus kokkulepitud määras 0,25 % viivitatud summalt päevas. Kohus leiab, et 29.08.2008 kokkuleppe punktis 3.

1. sätestatud viivisemäär ei ole käsitatav üürilepingu muutmisena. Viidatud kokkulepe punktis on sätestatud, et hagejal on õigus nõuda kokkuleppe rikkumisele järgnevast päevast viivist 0,2 % päevas kokkuleppe punktis 1.
2. nimetatud kogusumma tasumata osalt. Kokkuleppe punktis 1.
3. nimetatud võlgnevus sisaldas lisaks põhivõlgnevusele ka sissenõutavaks muutunud viiviseid ning kahjuhüvitise summat. Seega ei ole pooled kokkuleppes leppinud kokku üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuselt viivisemäära muutmises.
4. Hagiavalduse esitamise seisuga 31.12.2008 on hageja arvestanud viiviseid kokku 23 016,06 krooni. Viiviseid on arvestatud vastavalt iga arve summalt ja arve sissenõutavaks muutumisest alates. Samuti taotleb hageja mõista kostjalt välja alates 01.01.2009 viivised põhivõlalt 0,25 % päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotlus mõista kostjalt välja viivised alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääraga, kuid kokku mitte rohkem, kui põhinõue, on mõistlik. Hageja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5. TsMS § 173 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, kuna kohus hagi rahuldas Heli Käpp Kohtunik 5