← Eesti

2-08-3710/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks

  1. mail 2009.a. . kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-3710 Tsiviilasja hind 42.000.- Tsiviilasi G Š hagi MK´i vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja – G Š (i k XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja advokaat Tiina Mare Hiob esindajad Kostja - MK (i.k. XXX, elukoht XXX Narva) Kohtuistungi toimumise aeg
  2. märts 2009 RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Lugeda tuvastatuks, et G Š XXX.a. sündinud tütar D Š (sünd registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr XXX) põlvneb MK .
  5. Välja mõista MK igakuiselt elatusraha 3000.- (kolm tuhat) krooni tütre D Š, sündinud XXX.a., ülalpidamiseks G Š kasuks alates 01.02.2008.a., s.o. hagi esitamisest, kuni XXX.a. s.o. kuni lapse täisealisuseni. Menetluskulude jaotus. Jätta hageja menetluskuludeks olev riigilõiv põlvnemise tuvastamise hagilt ja eksperdikulu Eesti Vabariigi kanda. Välja mõista MK 6442,80 (kuus tuhat nelisada nelikümmend kaks krooni ja 80 senti) krooni Eesti Vabariigi kasuks G Š osutatud riigiõigusabi kulude katteks. Kostjalt välja mõistetud hageja riigiõigusabi kulu tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034800017) või Swedbankis (konto nr 221023778606), mõlemal viitenumber
  6. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtuimaja nimi, tsiviilasja number ning, et riigilõivu tasutakse G Š osutatud riigiõigusabi katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.
  7. XXX.a. sündis G Š tütar D Š. Isa kohta andmeid lapse sünniakti kantud ei ole.
  8. 01.02.2008.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub G Š tuvastada, et temal XXX.a. sündinud tütar D Š põlvneb MK ja välja mõista MK elatis 3000.- krooni kuus alates XXX.a., s.o. lapse sünnist kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  9. Hageja väidetel on kostja temal sündinud tütre D Š isa, mille tõendamiseks taotles hageja määrata kohtul molekulaar-geneetilise ekspertiisi. Pooled tutvusid hageja väidetel 2007.a. alguses ja elasid koos üürikorteris Tallinnas, XXX kuni 2007.a. märtsi lõpuni. Hageja rasestus kostjast, kostja lahkus hageja juures elamast kui sai teada hageja rasedusest.
  10. Hageja väidetel kostja lapse ülalpidamiseks raha ei anna ja kõik kulud seoses lapse kasvatamise ja ülalpidamisega kannab hageja. Lapse ülalpidamiskulud kuus moodustavad kokku summa 5100.- krooni, millest hageja palub kostjalt välja mõista 3000.- krooni. Hageja sissetulekuks on peretoetused 600.- krooni, töövõimetuspension 1573.- krooni ja puuetega inimeste sotsiaaltoetus 260.- krooni – kokku 2433.- krooni. Kostja on seevastu terve ja töövõimeline noor mees, kes on suuteline oma tütart toetama rohkema kui elatise minimaalmääraga.
  11. Lapse igakuised ülalpidamiskulud koosnevad: a.) söögirahast 1800.- krooni, b.) eluasemekuludest 500.- krooni, c) kulutustest mähkmete ostmiseks 1000.- krooni, d) kulutustest riiete ja jalanõude ostmiseks 500.- krooni, e.) kulutustest ravimite ja hügieenivaahendite ostmiseks 300.- krooni, f) transpordikulust 300.- krooni, g) kulutustest lastevarustuse ostmiseks 500.- krooni ja h) ettenägematutest kulutustest summas 200.- krooni.
  12. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, lapse sünniakti ärakirja, tõendi MTÜ. Enne ja pärast sündi selle kohta, et G Š elas hagi Lk 2

(5)esitamise ajal koos tütrega Nõmme emade ja laste varjupaigas seoses elukoha puudumisega, Kaitseministeeriumi vastuse V Z selle kohta, et peetakse läbirääkimisi Tallinna Linnavalitsusega leida lahendus XXX, Tallinnas hoonesse sissekirjutatud elanikele elamispindade leidmise osas, tõendid rahvastikuregistrist selle kohta, et hageja ja D Š registreeritud elukohaks on XXX, Tallinnas, tõendi Sotsiaalkindlsutusametist selle kohta, et et hagejale makstakse peretoetust 600.- krooni kuus, Arstliku ekspertiisi otsuse selle kohta, et hageja on keskmise puudega mis põhjustab lisakulutusi, AS A tõendi kostja elukoha kohta, G Š sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks, oma 2006.a. ja 2007.a. tuludeklaratsioonid, oma pangakonto väljavõtte perioodi 29.10.2007.a.- 17.12.2008.a. kohta, Harju Maakohtu Kinnistusosakonna teatise 22.12.2009.a. selle kohta, et hagejale kinnisvara Eesti Vabariigis ei kuulu ning tõendi ARK-ist selle kohta, et hageja nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.
  1. Kostja võttis kohtule kirjaliku avalduse esitamisega õigeks hageja nõude põlvnemise tuvastamiseks.
  2. Kostja ei esitanud kohtule vastuväiteid elatise väljamõistmise nõudele ega ka ühtki tõendit vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele esitada tõendid oma varandusliku olukorra kohta. . Kohtu poolt väljanõutud tõendid.
  3. Kohus tegi järelepärimised pankadesse kostjale kuuluvate arvelduskontode kohta ja Maksuja Tolliametile kostja tuludeklaratsiooni väljanõudmiseks. Samuti kontrollis kohus portaalist X-tee kas kostjale kuulub sõidukeid ja e-kinnistusraamatust kas kostjal on kinnisvara. Järelepärimiste tulemusena selgus, et kostjal puudub kinnisvara ning tema nimele ei ole registreeritud ka sõidukeid. Arvelduskontod on kostjal SwedBankis, Danske BankEesti Filiaalis ning SEB Pangas, kuid raha kostja arvetel pangas ei ole. 2007.a. tuludeklaratsiooni kohaselt moodustas kostja sissetulek 2007.a krooni. summa 18.884.- Kohtuotsuse põhjendused.
  4. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele nii põlvnemise tuvastamise nõudes kui ka elatise väljamõistmise nõudes alaealise lapse ülalpidamiseks.
  5. Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on Perekonnaseaduse ( edaspidi PkS ) § 42 lg 2, mille kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldab meest lapse isaks pidada. Kohus leiab, et kuigi Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus põlvnemise asjas seotud kostja poolt hagi õigeksvõtuga, tuleb seda siiski hinnata koos teiste kohtule esitatud tõenditega. Kohtu poolt määratud ja Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisi Instituudi DNA osakonna poolt teostatud ekspertiisiga on tuvastatud, et ühegi uuritud DNA piirkonna alusel ei saa välistada MK isadust D Š suhtes, mille tulemusel on ekspert jõudnud järeldusele, et MK on 99,9999999893 %-lise tõenäosusega D Š bioloogiline isa. Lk 3
(5)Kohus on seisukohal, et eeltoodud kostja hagi õigeksvõtt ja teostatud ekspertiis lubavad kohtul jõuda järeldusele, et D Š põlvneb MKist.
  1. Elatise väljamõistmise nõude rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on PkS § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et ta lapse ülalpidamiseks hagejale kunagi raha andnud ei ole. Seega tuleb nimetatud asjaolu lugeda kostja poolt PkS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõetuks.
  2. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et lapse ülalpidamiseks kulub 5100.- krooni kuus. Seega tuleb ka nimetatud asjaolu lugeda kostja poolt PkS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et vaieldamatult on lapse ülalpidamisel kulud toidule, riietele ja jalanõudele, hügieenitarvetele, mähkmetele, eluasemele, ravimitele ja vitamiinidele ning lastetarvikute ostmisele. TsMS § 231 lg 1 kohaselt on nimetatu üldtuntud asjaolu, mida tõendada ei ole vaja.
  3. Kohtu käsutuses olevad tõendid tõendavad, et hageja saab riigilt peretoetust 600.- krooni kuus ning et hageja on keskmise puudega isik, kel on tulenevalt tema tervislikust olukorrast lisakulutused. Kohtul puudub alus kahelda, et lisaks peretoetusele on hageja sissetulekuks veel ainult töövõimetuspension 1573.- krooni ja puuetega inimeste sotsiaaltoetus 260.- krooni, seega kokku 2433.- krooni Hageja on käesoleval ajal oma tütre D Š lapsehoolduspuhkusel, sest laps on alla 3 aastane, alates aprillist 2009.a. lõppes hagejale vanemapalga maksmine. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole esitanud ühtki vastuväidet hageja nõudele elatise väljamõistmiseks, leiab kohus, et kostja on elujõus noor mees, kes peab olema suuteline tagama oma lapsele elamisväärse ülalpidamise, mistõttu elatise suuruses 3000.- krooni on põhjendatud kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks igakuiselt välja mõista. Asjaolu, et kostjale ei kuulu ei vallas- ega kinnisvara ja et tal on kolmes pangas tühjad arvelduskontod, ei tähenda veel seda, et kostjal elatist maksta võimalik ei oleks. Kostja pole seda ka väitnud.
  4. Lõpuks võtab kohus seisukoha selles alates mis asjast kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele. Kohus on seisukohal, et tulenevalt sellest, et D Š põlvnemine kostjast tuvastatakse alles käeoleva kohtuotsusega ja nõue elatise väljamõistmiseks on esitatud koos põlvnemise tuvastamise hagiga, puudus kostjal enne hagi esitamist juriidiliselt kohustus elatist lapse ülalpidamiseks maksta ning elatis tuleb välja mõista alates elatisehagi esitamisest kohtule vastavalt PkS § 70 lg 1 sätestatule. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine.
  5. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa ja TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul oli hagi hind hagi esitamise ajal 15.000.- krooni. . Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi põlvnemise tuvastamiseks, mis on mittevaraline nõue ja mille hagihinnaks oli hagi esitamise ajal 15.000.- krooni ja Lk 4
(5)nõude elatise väljamõistmiseks, mille hagihind on 27.000.- (9 x 3000) krooni, ning et TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded hagihinda arvutades kokku, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 42.000.- krooni. Menetluskulude jaotamine.
  1. Juhindudes TsMS § 138 lg 1 koosnevad poolte menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kohtukuludest ja kohtuvälistest kuludest. Kohtukuluks on riigilõiv ja eksperdikulu ja kohtuväliseks kuluks on hageja esindaja kulu, kusjuures Harju Maakohtu kohtunikuabi 27.12.2007.a. määrusega määrati anda riigi õigusabi G Š ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid. Riigi õigusabi osutas G Š advokaat Tiina Mare Hiob Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks ning, et TsMS §-s 164 lg 1 kohaselt kannab kumbki pool hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas ise ja, et kohus vabastas hageja menetluskulude kandmisest oma 11.02.2008.a. ja 26.03.2008.a. määrustega, jäävad hageja menetluskuluks olev riigilõiv põlvnemise hagilt ja eksperditasu riigi kanda. Elatise nõudmise hagis on pooled RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatud. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõuded täielikult ja hagejale on antud riigi õigusabi Harju Maakohtu 27.12.2007.a. määrusega ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid ning, et kohtu määrusega
  2. maist 2009.a. on advokaat Tiina Mare Hiiobi taotlusel määratud tema töötasu suuruseks hageja esindamise eest kohtueelses menetluses ja kohtus põlvnemise tuvastamise ja elatise väljamõistmise asjas 6442,80 krooni, tuleb nimetatud hageja menetluskulu välja mõista kostjalt riigi tuludesse vastavalt TsMS § 179 lg 1 sätestatule. Kohtunik: Lk 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.