lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 01.10.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel sündinud XXX poeg KOV. Pooled ei ole koos elanud, laps on alaliselt olnud ema ülalpidamisel, kostja ei ole vaatamata korduvatele nõudmistele täitnud ülalpidamiskohustust. Hageja sissetulek on töötades R OÜ- s 13 322.50 krooni. Hageja elab koos lapse ja abikaasaga elamus XXX, igakuised kommunaalkulud on 500 krooni, talvel 1200 krooni, eluasemelaen on 11 500 krooni. Lapse ülalpidamiskuluks loeb hageja 7675 krooni, millest kulub toidule 2000 krooni, jalanõudele ja riietele 2600 krooni, vaba- aja kulutused 500 krooni, mänguasjad ja lemmikloom 1150 krooni, eelkoolile 1425 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista kostjalt 4858 krooni igakuiselt tagasiulatuvalt üks aasta enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja vastuväited. Kostja on esitanud 29.10 2008 kirjaliku vastuse, mille kohaselt on ta regulaarselt ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja katkestas vahepeal lapsele elatise maksmise, sest hageja ei soovinud, et kostja suhtleks lapsega. Tõendamata on kulutused 7675 krooni suuruses lapsele kuus, mõeldamatu on kulutus riietele sellises suuruses, samuti selgusetu, miks ostetakse lisaks mänguasjadele lemmikloomatarbeid. Kostja sissetulek on tänu ületundidele ja riigipühadel töötamisele 6779.88 krooni, kui miinimumpalga piires elatisraha maha arvestada jääb ca 4600 krooni, millest talveperioodil tuleb tasuda üle 2000 krooni kommunaalkuludeks. Korter kuulub vennale, kes hetkel lubab seda kasutada. Hageja on majanduslikult ilmselgelt paremas olukorras. Kostja on tasunud 05.07.2008, 28.07.2008 ja 25.09.2008 kahe ülekandega kokku 2000 krooni. Perioodi eest oktoober kuni detsember 2007 tuleks välja mõista 1800 krooni kuus, kokku 5400 krooni, jaanuar kuni september 2008 ehk üheksa kuu eest 19 575 krooni, seega 22 975 krooni. Kostja palub määrata elatise suuruseks 2175 krooni kuus ja mitte rahuldada hageja nõuet tagasiulatuvalt 01.10.2007 kuni 01.10.2008 arvestusega 4858 krooni, vaid mitte enam kui 22 975 krooni. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Asjas on tõendatud, et pooltel on ühine poeg KOV, kes on sündinud XXX aastal, laps elab ema elukohas. PKS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures elab laps. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et laps on ema ülalpidamisel. Elatise väljamõistmise eelduseks on PKS § 61 lg 1 järgi vanema poolt lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine, sh ebapiisav täitmine. Ka selle asjaolu üle ei ole vaidlust, hageja palub elatise välja mõista alates 01.10.2007, kostja on tasunud sel perioodil 1500 krooni ( tlk 31-43), mida ei saa kohtu hinnangul pidada piisavaks ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Pooltel on vaidlus väljamõistetava elatisraha suuruse üle, samuti millisest ajast see peaks olema välja mõistetud. Hageja palub selleks määrata 4858 krooni lapse ülalpidamiseks, kostja on pidanud võimalikuks tasuda miinimumsummat 2175 krooni lapse kohta. Kohus on teinud ettepaneku
lg 4 kohaselt kompromissi sõlmimiseks, hageja pakutud 3500 krooni ei olnud vastuvõetav kostjale, kes jäi kompromissi käigus pakutud summa 2300 krooni juurde. Kohus kohaldab käesolevas vaidluses PKS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest. Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PKS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid ja kohustusi, vaid lapse vajadusi ja huve. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud elatise nõude osas, vaid vaidlustab hagetava elatisraha suurust ega nõustu elatise välja mõistmise hagetava summaga tagasiulatuvalt.
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kohus loeb tõendatuks, et elatist ei ole alates hagi esitamisest kostja poolt tasutud. Vastavalt PKS § - le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Lisaks vanemate varanduslikule olukorrale on teiseks kriteeriumiks elatisraha suuruse kindlaksmääramisel PKS § 61 lg 2 kohaselt lapse vajadused. Kohus leiab, et kostja vastuväited hagetava elatisraha liigse suuruse osas on osaliselt põhjendatud. PKS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja on arvestanud kulud lapse ülalpidamiseks 7675 kuus, sealhulgas toidule 2000 krooni, jalanõudele, riietele 2600 krooni, vabaaja kulutused 500 krooni, mänguasjadele ja lemmikloomale 1150 krooni ja eelkoolile 1425 krooni. Elatise suuruse kindlaks tegemisel ei piisa ainuüksi hageja poolt kulutuste esile toomisest, vaid ka kostja varaline olukord tervikuna peab võimaldama eeltoodud ulatuses lapse ülalpidamiseks kulutusi teha. Hinnates menetlusosaliste varanduslikku olukorda tervikuna, tuleb kohtu arvates lugeda poolte olukord võrdseks. Menetlusosalistel puuduvad teised ühised isikud, keda nad on seaduse alusel kohustatud ülal pidama. Hageja väitel saab ta 12 322.50 krooni töötasu. Kostja on esitatud vastuväidete kohaselt viimase poole aasta netopalgana saanud 6779.88 krooni. Vaidlus poolte sissetulekute suuruse üle puudub. Riigikohus on lahendis 3-2-1 66-2008 märkinud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Antud vaidluses on ilmselge, et laps on olulise aja ema elukohas ja tema ülal pidada. Kostja väitel ei ole tal võimaldatud lapsega suhelda, mis ei ole aga käesoleva vaidluse sisuks. Seega on küll hageja sissetulek pisut suurem, kuid laps on ka olulise aja tema ülapidamisel, kes katab ettenägematud kulutused. Elatisraha määratlemisel arvestab kohus kõike eeltoodut, lapse vanust, vajadust last igakülgselt arendada ning peab kohaselt summaks 2175.00 krooni lapse kohta. Kohus juhib tähelepanu, et hagejal on siiski võimalus kulutusi lapsele ( riiete, mänguasjade, jms.) optimeerida, kohus ei saa anda hinnangut, kas hagejal on õigus neid asju osta või mitte, vaid, kas arvestada kõiki kulutusi elatise suuruse kindlaks määramisel või mitte. Asja sisulise arutamise käigus tegi kohus ettepaneku arutada kompromissi sõlmimisel väljamõistetavat summat, kostja ei välistanud võimalust teha väljaminekuid 2300 krooni suuruses summas kuus, kui mitte välja mõista võlgnevust, hageja sellega ei nõustunud. Seega, kui arvestada, et vanemate varanduslik olukord on võrdne ja puuduvad teised ülalpeetavad on ca 4400 krooni lapse kohta arvestades tema igapäevaseid vajadusi kohtu hinnangul piisav igakuine kulutus. Eeltoodud põhjendustel tuleb lugeda vajalikuks elatisraha suuruseks 2175.00 krooni lapse kohta, mis tuleb kostjalt välja mõista. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. Nii hagejal kui kostjal on õigus asjaolude muutmise korral taotleda väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Elatis mõistetakse välja huvitatud isiku nõudel alates nõude esitamisest (PKS § 70). Hageja on hagi esitanud 01.10.2008.a., PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg 6 lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja palub kohaldada PKS § 70 lg 2 toodud sätet ning välja mõista elatis tagasiulatuvalt. Hageja on hagiavalduses märkinud elatise väljamõistmise ajaks 01.10.2008.a ning tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest elatishagi kohtule esitamisest ehk 01.10.2007. Kohus võib ühe vanema nõudel PKS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui teine vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kohtu hinnangul esineb käesoleval juhul alus PKS § 70 lg 2 sätestatu rakendamiseks, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esine sama seaduse § 61 lg – s 6 nimetatud asjaolusid. Vastavalt
lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi.
loetleb tõendid, lg 1 kohaselt on tõendiks muuhulgas tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Asja sisulise arutamise käigus on selgunud ( tlk 80 ) et kostja on tasunud 1500.00 krooni. Eeltoodu põhjal on alust järeldada, et kostja ei ole tasunud lapsele ülalpidamisraha kuni üks aasta enne hagi esitamist piisavalt, arvestada tuleb tasutud summat ja elatis kuulub väljamõistmisele alates 01.11.2007. Menetluskulude jaotus ja hagi hind.
lg 2 kohaselt otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30-ne päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt seadusest tulneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa. Vastavalt riigilõivuseaduse § -le 22 lg 1 p 2 ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagilt.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus asub seisukohale, et asja menetluskulud elatise nõudes tuleb jätta poolt endi kanda arvestades hagi osalist rahuldamist. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.