← Eesti

2-08-64510/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks

  1. mail 2009.a. . kell 9.45 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-64510 Tsiviilasja hind 48.210.- krooni Tsiviilasi MLAhagi Veigo Vesmani vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: MLA(i.k. XXX, elukoht XXX); Hageja esindaja advokaat H Rajamäe esindajad Kostja: VV(i.k XXX elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
  2. aprillil 2009.a. RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Lugeda tuvastatuks, et MLA XXX.a. sündinud tütar CEA(sünd registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr XXX) põlvneb VV.
  5. Välja mõista VV elatusraha MLA kasuks tütre CEA ülalpidamiseks summas, mis vastab seadusega kehtestatud lapse ülalpidamiseks makstavale elatise miinimummäärale (vastavalt käesoleval ajal PkS § 61 lg 4 sätestatule ning mille suuruseks praegu on 2175.- krooni), millele lisandub protsentuaalselt tulumaksuseaduses ettenähtud kohtuotsuse järgi saadavalt elatiselt makstav tulumaksumäär (käesoleval ajal 21 %) alates hagi esitamisest, s.o. alates 02.10.2008.a. kuni XXX.a. s.o. kuni lapse täisealisuseni. Menetluskulude jaotus. Jätta MLA menetluskuluks olev riigilõiv põlvnemise tuvastamise hagilt tema enda kanda. Jätta MLA kohtuväliseks menetluskuluks olev esindaja kulu täies ulatuses VV kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.
  6. XXX.a. sündis MLA tütar C -E A . Isa kohta andmeid lapse sünniakti kantud ei ole.
  7. 02.10.2008.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palus MLA tuvastada, et temal XXX.a. sündinud tütar C -E põlvneb VV ja välja mõista VV elatis summas 3690.- krooni kuus arvestades elatise suuruse kindlaksmääramisel sellega, et hageja peab maksma saadavalt elatiselt tulumaksu 21 %. Elatusraha palus hageja välja mõista alates XXX.a., s.o. alates lapse sünnist. Hageja vastuses kostja vastusele muutis hageja oma esialgset nõuet elatise suuruse osas ja palus elatusraha välja mõista kostjalt summas, mis vastab seadusega kehtestatud lapse ülalpidamiseks makstavale elatise miinimummäärale (vastavalt PkS § 61 lg 4 sätestatule), millele lisandub protsentuaalselt tulumaksuseaduses ettenähtud kohtuotsuse järgi saadavalt elatiselt makstav tulumaksumäär.
  8. Hageja väidetel on kostja temal sündinud tütre C -E isa. Pooled tutvusid hageja väidetel 2007.a. märtsikuus ja elasid koos kuni 2007.a. maikuuni, mil kostja sai teada hageja rasedusest ja pooltevahelised suhted katkesid.
  9. Hageja väidetel ei ole kostja raha lapse ülalpidamiseks andnud alates lapse sünnist ja kõik kulud seoses lapse kasvatamise ja ülalpidamisega kannab hageja. Lapse ülalpidamiskulud kuus moodustavad kokku summa 6050.- krooni. Hageja sissetulekuks on tema emapalk 10.000.- krooni ja peretoetus 600.- krooni.
  10. Lapse igakuised ülalpidamiskulud koosnevad: a.) söögirahast 850.- krooni, b.) eluasemekuludest 750.- krooni, c) kulutustest mähkmete ostmiseks 450.- krooni, d) kulutustest riiete ja jalanõude ostmiseks 1000.- krooni, e.) kulutustest ravimite ja hügieenivahendite ostmiseks 300.- krooni, f) kulutustest massaažile 200.- krooni, g) kulutustest lastetarvete ja mööbli ostmiseks 2000.- krooni ja h) kulutustest treeningutele/ringidele, raamatutele ja mänguasjadele summas 500.- krooni. Lk

(7)2
  1. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, väljavõtte hageja arveldusarvest lapsele ostetud tarvikute ostmise kohta, ostutšekid kauplustest ja apteekidest, M OÜ arve hagejale lapsele käru ja korvi ostmise kohta, raviteenuse arve imikute massaaži eest ning hageja pangakonto väljavõtte SEB Pangast perioodil XXX.a. kuni 27.01.2009.a. Kostja vastuväited hagile ja nende põhjendused.
  2. Kostja võttis kohtule kirjaliku avalduse esitamisega õigeks hageja nõude põlvnemise tuvastamiseks.
  3. Kostja ei tunnistanud aga hageja nõuet elatise väljamõistmiseks. Kostja väidetel oli tal hagejaga üksnes „ühe öö suhe“, mille tagajärjeks oli lapse eostamine. Pikemaajalist suhet tal hagejaga väidetavalt olnud ei ole. Kostja arvates kasutas hageja teda lihtsalt ära sooviga saada emaks, sest kostjal oli tol ajal hea majanduslik olukord.
  4. Kostja on seisukohal, et hageja on lapse ülalpidamiskulud üle paisutanud järgmistes kuluartiklites: lastetarvikuid (käru, vanker, voodi, mööbel, linad) ei pea ostma igas kuus 2000.- krooni eest nagu väidab hageja. Nimetatud esemete ostmiseks on kuus piisav 500.- krooni. Kostja väidetel pakub firma, kust hageja lapsele on käru ostnud, keskmise hinnaga tunduvalt odavamaid kärusid kui hageja lapsele ostis; kostja arvates ei ole lapsele vaja igakuiselt ka massaaži 200.- krooni eest nagu hageja väidab. Kostja arvates on see luksuslik teenus, pealegi on hageja esitanud koos hagiga vaid ühe massaažiarve; kommunaalteenuste eest 750.- krooni on liiga suur summa. Kostjale teadaolevalt ei kasvata hageja oma last üksi, pealegi pole hageja esitanud ühtki tõendit mis nimetatud summat tõendaks; . lisaks sellele on hageja märkinud hagiavalduses oma elukohaks XXX linna, hagi tõendamiseks lisatud kviitungid on aga kõik pärit kas XXX või koguni välismaalt. XXX linnas on elukallidus kostja väidetel tunduvalt kõrgem XXX linna omast ja kostja kahtlustab, et hageja võib asju osta meelega XXX või välismaalt, et tõsta hagetava elatusraha suurust.
  5. Kostja väidetel ei ole ka tema tervislik olukord selline mis võimaldaks hagejale elatist hagetavas suuruses maksta. Kostjal oli geenimutatsiooni tagajärjel väidetavalt sündides 12 sõrme ja 11 varvast. Teostatud operatsioonid jalgadel ei ole andnud soovitud tulemust, mistõttu ta lonkab. Algkoolis avastati tal nn „laisa silma“ sündroom, mille mitteõigeaegse avastamise tagajärjel on ta kaotanud nägemise paremast silmast. Viimasel ajal on halvenenud ka nägemine vasakust silmast. Kostja on allergiline niklile ja muudele faktoritele, mistõttu peab ta end tihti määrima allergiavastaste kreemidega ja allergiavastaseid tablette sööma. Tänu eelpoolnimetatud terviseprobleemidele on kostjal väidetavalt soovitatud tööturuametist taotleda püsivat töövõimetust, kuid pikkade järjekordade tõttu arsti juurde pääsemiseks on see viibinud juba pikka aega. Lk
(7)3
  1. Hagile vastuse esitamise ajal töötas kostja katseajaga CCC jälgimisteenistuja ametikohal, kuid tööandja on kostja sõnul vihjanud talle, et halva tervise tõttu ei läbi ta võib-olla edukalt katseaega. Eelmisest töökohtadest on tulnud kostjal lahkuda tervislikel põhjustel. Ka eraettevõtluse asutamine ei toonud loodetud tulemusi. Kõige eeltoodu alusel leiab kostja, et kui ta ka praegu on suuteline lapsele elatist maksma, siis lähikuudel võib see muutuda ja siis ta enam lapsele elatusraha anda ei suuda.
  2. Kostja ühtki tõendit oma vastuväidete tõendamiseks kohtule ei esitanud.
  3. Kohtuistungile kostja ei ilmunud, mõjuvast põhjusest mis teeks tal istungile ilmumise võimatuks, kostja kohut ei teavitanud. Kohtu poolt väljanõutud tõendid.
  4. Kohus nõudis välja Tallinna Perekonnaseisuametilt CEA sünniakti, tegi järelepärimised pankadesse kostjale kuuluvate arvelduskontode kohta ja Maksu- ja Tolliametile kostja tuludeklaratsiooni väljanõudmiseks. Samuti kontrollis kohus elektroonilisest äriregistrist kas kostjal on seotus mõne äriühinguga. Järelepärimiste tulemusena selgus, et kostja on S OÜ üks asutajatest ja osanikest ning, et arvelduskonto on kostjal SEB Pangas. 2007.a. tuludeklaratsiooni kohaselt moodustas kostja sissetulek 2007.a krooni. summa 29.025.- Kohtuotsuse põhjendused.
  5. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele nii põlvnemise tuvastamise nõudes kui ka elatise väljamõistmise nõudes alaealise lapse ülalpidamiseks.
  6. Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on Perekonnaseaduse ( edaspidi PkS ) § 42 lg 2, mille kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldab meest lapse isaks pidada. Kohus leiab, et kuigi Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus põlvnemise asjas seotud kostja poolt hagi õigeksvõtuga, puudub kohtul alus kahelda kostja poolt kohtule kirjalikus avalduses esitatud põlvnemise hagi õigeksvõtus, milles ta tunnistab, et ta on hagejal XXX.a. sündinud tütre C -E i isa. Asjaolu kas laps eostati poolte ühisel nõusolekul ja kokkuleppel või mitte, ei oma aga vaidluse lahendamisel tähendust.
  7. Elatise väljamõistmise nõude rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on PkS § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et ta lapse ülalpidamiseks hagejale kunagi raha andnud ei ole. Seega tuleb nimetatud asjaolu lugeda kostja poolt TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõetuks. Lk
(7)4
  1. Kostja vaidlustab aga hageja poolt väidetud lapse ülalpidamiskulusid osaliselt, s.o. hageja poolt väidetud kulutusi lastetarvikutele ja leiab, et selleks piisab 500.- kroonist kuus, kulutusi massaažile, pidades seda luksuslikuks kuluks ja kulutusi eluasemele summas 750.- krooni kuus. Kahte viimast kulutust peab kostja ka tõendamata kuluks. Ülejäänud hageja poolt väidetud kulutusi lapsele kostja ei vaidlusta.
  2. Kuna kostja ei vaidlusta hageja poolt väidetud lapse kulutusi toidule summas 850.- krooni, mähkmete ostmisele summas 450.- krooni, riietele ja jalanõudele summas 1000.- krooni, ravimitele ja hügieenivahenditele summas 300.- krooni ning treeningutele/ringidele, raamatutele ja mänguasjadele summas 500.- krooni, tuleb lugeda ka nimetatud kulutused kostja poolt TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõetuks.
  3. Kohus on seisukohal, et kostja eksib kui leiab, et väikelapsele tehtav massaaž on luksuslik kulutus ja see kulu on hageja poolt tõendamata. Asjaolu, et väikelastele on vaja teha massaaži on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Pealegi on hageja esitanud kohtule raviteenuse arve imikute massaaži eest summale 200.- krooni, mis kinnitab, et lapsele on massaaži tehtud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et lapsele oli massaži tegemine vajalik.
  4. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt väidetavad kulutused lastetarvikute ostmiseks igakuiselt summas 2000.- krooni on ülepaisutatud, kuna igakuiselt ei ole tõepoolest vaja lapsele osta mööblit, vankrit, käru ja muid lastetarvikuid, mistõttu on 500.- krooni lastetarvikute ostmiseks kuus piisav summa. Samas on kohus seisukohal, et hageja poolt esitatud M OÜ arve lapsele käru ja korvi ostmise kohta tõendab kulu kandmist lastetarvikute ostmisele ning põhjendamatu on kostja väide nagu oleks hageja pidanud lapsele ostma odavama käru ja korvi lapse kandmiseks kui hageja seda teinud ning seda ainuüksi selle pärast, et kostja peaks sel juhul lapsele vähem elatist maksma.
  5. Kohus leiab, et poolte alaealisel lapsel on vaieldamatult ka kulutused seoses eluaseme kasutamisega, mis seisnevad näiteks vee, elektri, gaasi vmt. kasutamises, mis sõltub eluruumi kasutavate isikute arvust ja teenuse kasutamise hulgast. Nimetatud asjaolu on kohtu arvates samuti üldtuntud asjaolu mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kostja väide nagu ei kasvataks hageja last üksi, on paljasõnaline, pealegi ei pea keegi teine peale vanemate poolte alaealist last ülal pidama.
  6. Kostja väidet nagu ostaks hageja meelega lapsele kaupu Tallinnast või välismaalt, et suurendada elatusraha suurust, kuigi hageja ise elab väiksema elukallidusega Keila linnas, peab kohus kostja poolt lausa väiklaseks. Pealegi on Tallinna ja Keila vahe üksnes 25 km, mistõttu ei ole Keilas elukallidus kindlasti oluliselt odavam kui Tallinnas. Pealegi on hagejal õigus osta oma lapsele vajalikke asju sealt kust ta õigeks peab.
  7. Kohus on seisukohal, et kostja on üritanud end oma vastuses hagile näidata põhjendamatult haigena ja vähekindlustatuna eesmärgiga maksta lapsele võimalikult väikest elatusraha või selle väljamõistmisest sootuks pääseda. Kõigepealt ei ole kostja oma väiteid tema halvast tervislikust olukorrast tõendanud ühegi tõendi esitamisega. Asjaolu, et kostjal oli sündides geenimutatsioonihäire ja sellest tulenevalt on tal terviseprobleemid, on paljasõnaline ja tõendamata. Samuti pole kostja tõendanud omal Lk
(7)5 nn „laisa silma” sündroomi ja nägemise halvenemist. Tegelikult ei oma need kostja väited ka asja lahendamisel sisulist tähendust, sest kostja pangakonto väljavõte ja 2007.a. tuludeklaratsioon tõendavad, et kostja töötab OÜ-s C kus tema palga suuruseks on netos 8000-9000 krooni. Lisaks sellele on kostja S OÜ üks asutajatest ja osanikest. Kostja väide, et eraettevõtluse arendamine tal ei õnnestunud on ümber lükatud sellega, et ajalehes „Äripäev” otsib S OÜ fotograaf-klienditeenindajat kruiisilaevadele ning ka kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja kandnud mitu korda kuus tuhandetes kroonides sularaha oma pangakontole, mis tõendab, et kostjal on ilmselt ka lisasissetulekud peale palga.
  1. Tulenevalt asjaolust, et hageja nõuab kostjalt elatist üksnes miinimumsummas, millele lisandub tulumaks, ja kostja ei ole oma vastuväidetes hagile esile toonud ühtki PkS § 61 lg 5 või 6 toodud asjaolu, mis annaks kohtule aluse kostjalt välja mõista elatis väiksemas summas kui sätestab PkS § 61 lg 4, asub kohus seisukohale, et kostjalt on põhjendatud elatis välja mõista summas mis vastab seadusega kehtestatud lapse ülalpidamiseks makstavale elatise miinimummäärale (vastavalt PkS § 61 lg 4 sätestatule), millele lisandub protsentuaalselt tulumaksuseaduses ettenähtud kohtuotsuse järgi saadavalt elatiselt makstav tulumaksumäär nagu hageja muudetud hagiavalduses palub. Elatise väljamõistmisel tuleb arvesse võtta ka seda, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu.
  2. Lõpuks võtab kohus seisukoha selles alates mis asjast kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele. Kohus on seisukohal, et tulenevalt sellest, et CEA põlvnemine kostjast tuvastatakse alles käeoleva kohtuotsusega ja nõue elatise väljamõistmiseks on esitatud koos põlvnemise tuvastamise hagiga, puudus kostjal enne hagi esitamist juriidiliselt kohustus elatist lapse ülalpidamiseks maksta ning elatis tuleb välja mõista alates elatisehagi esitamisest kohtule vastavalt PkS § 70 lg 1 sätestatule. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine.
  3. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa ja TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul oli hagi hind hagi esitamise ajal 15.000.- krooni. . Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi põlvnemise tuvastamiseks, mis on mittevaraline nõue ja mille hagihinnaks oli hagi esitamise ajal 15.000.- krooni ja nõude elatise väljamõistmiseks, mille hagihind oli hagi esitamise ajal 33.210.- (9 x 3690) krooni, ning et TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded hagihinda arvutades kokku, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 48.210.- krooni. Menetluskulude jaotamine. 22.. Juhindudes TsMS § 138 lg 1 koosnevad poolte menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kohtukuludest ja kohtuvälistest kuludest. Kohtukuluks on riigilõiv, mille hageja tasus hagi esitamisel kohtusse ja kohtuväliseks kuluks on hageja esindaja kulu. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks ning, et TsMS §-s 164 lg 1 kohaselt kannab kumbki pool hagilises Lk
(7)6 abieluasjas ja põlvnemisasjas ise jääb hageja menetluskuluks olev riigilõiv põlvnemise hagilt tema enda kanda. Elatise nõudmise hagis on pooled RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatud. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõuded täielikult ja juhindudes TsMS § 162 lg 2 peab kohus õiglaseks jätta hageja esindajakulud täies ulatuses kostja kanda. Kohtunik: Lk
(7)7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.