).
lg 1 sätestab, et laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Kohus leiab, et kostja väited, et ta ei ole raha laenulepingu alusel saanud, on tõendamata.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 380 000 krooni. Kohus leiab, et hageja on viivise arvestamisel ebaõigesti lähtunud võlaõigusseadusest. Tulenevalt VÕSRS § 11 tuleb lähtuda
§-ist 231.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Hageja on arvestanud viivist alates 6. veebruarist 2007.a 219 päeva eest. Seega on viivise suuruseks 6657,60 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja väide, et laenulepingu lisal ei ole tema allkiri, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtust, kuna hageja ei nõua kostjalt intressi tasumist. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 386 657,60 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega tuleb menetluskulud jätta 96 % ulatuses kostja kanda ning 4 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.