← Eesti

3-07-2108/108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Määruse tegemise aeg ja koht 4..mai 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-2108 Haldusasi I.K.`i kaebus Tallinna Ülikooli kohustamiseks erastada talle xxxxxxxxx korteriomand nr xx ja alternatiivselt Tallinna Ülikoolilt õigusvastase tegevuse/tegevusetuse tõttu erastamise õiguse kaotamisest tekitatud kahju väljamõistmiseks RESOLUTSIOON 1.Jätta kaebus läbi vaatamata HKMS §23 lg 3 p 1 alusel. 2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 3.Saata määruse ärakiri I.K.`i esndajale Argo Küünemäe`ele (e-post: argo.kuunemae@roedl.ee) ja vastustaja esindajale Karl Haavasalu`le (e-post: karl.haavasalu@varul.ee). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kättesaamisest määruse teinud halduskohtu kaudu. Tallinna määruse ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Mererajooni TSN TK väljastas 19.11.1986 I.K.`ile orderi nr 1614 xxxxxxxxx eluruumi asustamiseks. Orderile on märgitud, et tegemist on teenistusliku eluruumiga (I kd, lk.125).
  2. Tallinna Ülikooli (TÜ) õiguseellane Tallinna Pedagoogikaülikool (TPÜ) esitas 23.05.1994 Tallinna Kesklinna Valitsusele avalduse, milles palus muuta TPÜ bilansis olevates elamutes, sh xxxxxxxx tööandja eluruumiks (I kd, lk. 144-150). Kesklinna Valitsuse korterikomisjoni 16.06.1994 protokollilise otsusega nr 12 tehti Kesklinna Valitsusele ettepanek muuta TPÜ 23.05.1994 avalduses nimetatud eluruumid tööandja eluruumideks. Tuginedes korterikomisjoni ettepanekule kinnitati Tallinna Kesklinna Valitsuse 27.06.1994 korraldusega nr 270 TPÜ tööandja eluruumideks muuhulgas ka xxxxxxxxxxx (I kd, lk. 152).
  3. 28.02.1995 esitas I.K. TPÜ-le avalduse xxxxxxxxxx erastamiseks.
  4. 27.11.2001 esitas I.K. Haridusministeeriumile avalduse, milles palus erastada eluruum aadressil xxxxxxxx. Avaldaja märgib, et ta elab antud aadressil 1985.a. ning tal on antud pinnale sõlmitud rendileping TPÜ-ga (I kd, lk. 142). 5.12.2001 kirjaga nr 3.1-4/341 teatas Haridusministeerium vastuseks I.K.`i avaldusele, et vastavalt EES §6 lg 1 on eluruumide erastamise kohustatud subjektiks riigi omandis oleva eluruumi puhul asutus, kelle bilansis nimetatud eluruum asub ja kuna xxxxxxxx eluruum on TPÜ bilansis, siis tuleb I.K.`il avaldusega pöörduda ülikooli poole (I kd, lk. 143).
  5. 8.01.2004 kinnistati xxxxxxxxxx korteriomand Eesti Vabariigi nimele ja korteriomandi valitsejaks määrati Haridus- ja Teadusministeerium.
  6. Riigikogu 18.03.2005 otsusega loodi Tallinna Ülikool. 30.11.2006 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel kanti 28.12.2006 xxxxxxxx korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse Tallinna Ülikool.
  7. 6.07.2007 edastas TÜ I.K.`ile xxxxxxxxx eluruumi suhtes sõlmitud tähtajatuks muutunud üürilepingu korralise ülesütlemise avalduse. Avalduses märgiti, et üürisuhe lõpeb 22.10.2007 (h/a nr 3-07-2110 toimik, lk.70).
  8. 3.08.2007 esitas I.K. avalduse Tallinna Üürikomisjonile. Avalduses märgib selle esitaja, et talle anti xxxxxxxx eluruum tööandja eluruumina, et temaga lõpetati üle kümne aasta kestnud töösuhe koondamise tõttu, et vastustajal on küll subjektiivne õigus lepingu lõpetamiseks, kuid tulenevalt ES §60 lg 4 ja 5 on tal õigus vastu saada teine eluruum (I kd, lk. 109-111).
  9. 3.09.2007 pöördumises TÜ rektori poole palus I.K. teatada talle, mis staadiumis on tema 28.02.1995 esitatud erastamisavalduse menetlemine (h/a nr 3-07-2110 toimik, lk.68).
  10. TÜ vastas 24.09.2007 kirjaga nr 2.1-10/1764, et vastavalt EES §3 lg 5 p 6 ei kuulunud ega kuulu erastamisele riigivara registrisse kantud eluruumid ja riigivara registrisse kantud hoonetes asuvad eluruumid, et xxxxxxx olevas hoones asuvad korteriomandid olid riigivara registris kuni 2007, et TÜ sai xxxxxxxx korteriomandite omanikuks 28.12.2006, mil tehti vastav kanne kinnistusregistrisse ja et TÜ Senati 11.06.2007 otsuse nr 36 alusel otsustati võtta xxxxxxxx korteriomandid arvele ülikooli põhivarana ja mitte võõrandada nimetatud vara (h/a toimik nr 307-2110, lk. 69).
  11. 8.04.2008 xxxxxxxxx korteri vastuvõtmise ja üleandmise aktiga andis I.K. korteri üle vastustaja esindajale MTÜ-le Dormitorium (I kd, lk 200).
  12. Tallinna Üürikomisjoni 5.05.2008 määrusega lõpetati menetlus üürivaidlusasjas I.K.`i nõudes TÜ vastu üüri tõstmise teate tühiseks tunnistamiseks põhjusel, et I.K. loobus vastustaja vastu esitatud nõudest (I kd, lk. 201).
  13. 22.10.2007 esitatud kaebuses halduskohtule palub I.K. kohustada TÜ sooritama õigusvastaselt sooritamata jäetud xxxxxxxx korteriomandi erastamise toiming.
  14. Halduskohtu 11.01.2008 määrusega võeti I.K.`i kaebus menetlusse.
  15. 1.02.2008 esitas TÜ kohtule taotluse lõpetada haldusasja menetlus, kuna I.K.`i ja C.L.`i kaebused on esitatud tähtaega rikkudes (I kd, lk.101,102,108).
  16. 25.02.2008 vastuses TÜ 1.02.2008 taotlusele I.K. leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuid taotleb juhul, kui kohus leiab, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, ennistada kaebuse esitamise tähtaeg (I kd, lk.134-141).
  17. Halduskohtu 3.04.2008 määrusega jäeti I.K.`i kaebus läbi vaatamata HKMS §23 lg 3 p 1 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2008 määrusega rahuldati I.K.`i määruskaebus ja tühistati halduskohtu 3.04.2008 määrus.
  18. 28.08.2008 esitas I.K. kohtule alternatiivnõude hüvitada TÜ-lt tema kasuks kohustamisnõude võimatuse korral erastamise õiguse kaotamisest tekitatud varaline kahju summas 1 000 000 krooni.
  19. 16.02.2009 täiendavates seisukohtades märgib vastustaja, et ta jääb 1.02.2008 kohtule esitatud protsessidokumendi p-s 1 toodud seisukoha juurde, leides, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning seetõttu tuleks menetlus HKMS §12 lg 3 alusel lõpetada. Samuti on kaebaja alternatiivnõue kahju hüvitamiseks esitatud kaebetähtaegu rikkudes (II kd, lk 62-66).
  20. Halduskohtu 11.03.2009 määruse p-s 4 leidis kohus, et I.K.`i kaebus on esitatud tähtaegselt.
  21. 17.03.2009 toimunud kohtuistungil tõstatas vastustaja taas küsimuse, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära ka kaebaja enda seletuse kaebuse tähtaegsusega seonduvalt, pidas vajalikuks kaebaja nõuete esitamisega seotud kaebetähtaja küsimused veel kord läbi vaadata.
  22. Vastustaja esitas 24.03.2009 kohtule oma seisukohad seonduvalt kaebaja kaebuse tähtaegsusega. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja pidi hiljemalt paari aasta möödumisel xxxxxxxxx eluruumi erastamise avalduse esitamisest mõistma, et talle ei soovita eluruumi erastada ja hakkama aktiivselt kaitsma oma õigusi. Arvestades kaebaja väiteid, et ta pöördus korduvalt nii suuliselt kui kirjalikult TPÜ, TÜ ja Haridusministeeriumi poole arupärimistega eluruumi erastamise küsimuses, kuid ei saanud kordagi konkreetset vastust erastamise seisust, oleks kaebaja pidanud olema piisavalt hoolas ja esitama mõistliku aja jooksul alates xxxxxxxx eluruumi erastamise kohta informatsiooni mittesaamisest, kaebuse halduskohtusse. Vastustaja leiab, et isegi juhul, kui eelnevaga mitte nõustuda, pidi kaebaja igal juhul saama teadlikuks xxxxxxx eluruumi mitteerastamisest või vähemalt xxxxxxxx eluruumi erastamisküsimuse lahendamisega viivitamisest alates hetkest, kui kaebajani jõudis Haridusministeeriumi 5.12.2001 kiri nr 3.1-4/341, milles teatati, et kaebajal tuleb pöörduda seonduvalt eluruumi erastamisega vastustaja õiguseellase poole. Seetõttu pidi kaebaja hiljemalt nimetatud kirja kättesaamisel mõistma, et eluruumi erastamisküsimuse lahendamine on vastustaja pädevuses ning kuna vastustaja ei ole alates 28.02.1995 xxxxxxxx eluruumi kaebajale erastanud, siis järelikult vastustaja kas ei kavatse eluruumi kaebajale erastada või on vähemalt erastamisküsimuse lahendamisega viivituses. Vastustaja leiab, et kohustamiskaebuse 30-päevane tähtaeg ning kahju hüvitamise 3-aastane tähtaeg hakkasid kulgema hiljemalt Haridusministeeriumi 5.12.2001 kirja kättesaamisest kaebaja poolt, ehk siis hiljemalt 2002 jaanuaris. Kohustamiskaebus esitati halduskohtule 19.10.2007 ja kahju hüvitamise alternatiivnõude esitas kaebaja alles 28.08.
  23. Igasugused mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad. Vastustaja palub kahjunõude esitamisel kohaldada ka aegumist tulenevalt RVastS §7 lg 4 ja VÕSRS §9 lg 1 ja 2 ning TsÜS §150 lg
  25. Kaebaja vastates 7.04.2009 vastustaja taotlusele, leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebaja väidetel esitas ta 31.05.2001 TPÜ-le täiendava kirjaliku järelepärimise, et TPÜ erastaks kaebajale xxxxxxxxx eluruumi. Kaebaja väidetel kohtus ta 2001.a. teisel poolel ka TPÜ rektori M.Heidmetsaga, et saada teavet eluruumi erastamise kohta ja et rektor kinnitas, et erastamise protsessiga tegeletakse ja palus varuda kannatust. Kaebaja väidetel sai ta TÜ 24.09.2007 kirjast teada, et TÜ keeldub õigusvastaselt kaebaja 28.02.1995 avaldust rahuldamast ja keeldub xxxxxxxxxx eluruumi erastamisest. Seega sai kaebaja oma õiguste rikkumisest teada alles 24.09.
  26. Kaebaja väidetel ei saanud ta ka pärast Haridusministeeriumi 5.12.2001 kirja kättesaamist kuidagi teha järeldust nagu keelduks TPÜ xxxxxxxxx eluruumi erastamisest. Kuna kaebaja sai talle tekitatud kahjust teada oktoobris 2007 ja alternatiivnõue kahju hüvitamise kohta esitati kohtule 28.08.2008, siis on kaebaja väidetel ka kahju hüvitamise nõue esitatud tähtaegselt. Samas taotleb kaebaja kaebetähtaja ennistamist juhul, kui kohus leiab, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Kaebaja märgib, et xxxxxxxxx eluruumide erastamine toimus veel 2004.a. ja kaebajal ei olnud mingit põhjust arvata, et sellega eluruumide erastamine piirneb. TPÜ ei teavitanud ka kaebajat sellest, et mingil põhjusel on teiste xxxxxxxxxx eluruumide erastamine võimatu või sellest keeldutakse. KOHTU PÕHJENDUSED
  27. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja esitas 28.02.1995 TPÜ-le avalduse xxxxxxxx eluruumi erastamiseks. Kohtusse pöördumist enam kui kaksteist aastat pärast erastamisavalduse esitamist põhjendas kaebaja sellega, et vastustaja tegi xxxxxxxxx erastamisest keeldumise talle teatavaks alles 24.09.2007 kirjaga nr 2.1-10/1764 ja et kaebajale anti pikkade aastate jooksul lubadusi ja kinnitusi, et erastamise protsessi keerukuse tõttu tuleb tal varuda kannatust ja eluruumid saavad talle erastatud.
  28. Kuni 31.12.1999 nägi HKS §7 lg 1 kaebetähtajaks ette üks kuu arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste või vabaduste rikkumisest; ajavahemikul 1.01.2000 kuni 31.12.2001 kehtinud HKMS §9 lg 1 nägi kaebetähtajaks ette 30 päeva arvates päevast, millal isik kaevatavast haldusaktist või toimingust teada sai või pidi teada saama ning alates 1.01.2002 kehtestati sama paragrahvi lg 2 redaktsioonis, mis näeb kohustamiskaebuse esitamise tähtajaks 30 päeva keeldumise teatavakstegemisest. Kuigi I.K. esitas kaebuse kohtule ajal, millal kaebetähtaeg seati sõltuvusse keeldumise teatavakstegemisest, ei tähenda see, et HKMS §9 lg 2 uue redaktsiooni jõustumisel oleks kaebetähtaeg hakanud kulgema uuesti nende isikute suhtes, kellele enne selle redaktsiooni jõustumist oli jäänud keeldumine teatavakstegemata. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-52-00 on märgitud, et üldjuhul tuleb õiguste rikkumisest teadasaamise päevaks lugeda päev, millal isikule tehti kaevatav haldusakt teatavaks, kuid isikule võib olla ka muul viisil selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt ning kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks.
  29. Kohus nendib, et siiani ei ole kaebajale korrektselt teatavaks tehtud TÜ haldusakti kaebaja erastamistaotluse rahuldamata jätmise kohta. TÜ kantsleri 24.09.2007 kirjas nr 2.1-10/1764 nimetatakse vaid põhjused, miks ei olnud võimalik eluruumi erastada (erastamisele ei kuulunud ega kuulu erastamisele riigivara registrisse kantud eluruumid ja riigivara registrisse kantud hoonetes asuvad eluruumid ja et TÜ senati 11.06.2007 otsuse nr 36 alusel otsustati võtta xxxxxxxx TÜ omandis olevad korteriomandid arvele ülikooli põhivarana ja mitte võõrandada nimetatud vara). Seda kirja ei ole aga võimalik lugeda taotluse rahuldamata jätmise otsuseks, sest ebamääraseks jääb, kas, kes ja millal sellise otsustuse tegi. Haldusakti sisulisele ja vormilisele õiguspärasusele on võimalik lõplikku hinnangut anda vaid haldusakti põhjal, mitte aga selgitava kirja põhjal. Samas ei ole kaebaja HKMS §6 lg 2 alusel esitanud ka kaebust haldusakti väljaandmiseks, vaid on käsitlenud ülalnimetatud kirja kui vastustaja keeldumist eluruumi erastamiseks. Kohtu arvates ei saa eeltoodu aga takistada kaebetähtajale hinnangu andmist.
  30. Kaebaja esitas TPÜ-le xxxxxxxxx eluruumi erastamisavalduse 28.02.
  31. Kaebaja tegi TÜle järelepärimise 3.09.2007, s.o. kaksteist aastat pärast erastamisavalduse esitamist. Nii pikaajalist viivitamist ei saa pidada mõistlikuks. Paljasõnaline ja tõendamata on kaebaja väide, et ta pöördus korduvalt vastustaja poole suuliselt ja et talle kinnitati erastamisavalduse menetlemist. Kaebaja poolt 17.03.2009 kohtuistungil väidetu võimaldab järeldada, et kaebaja käis ühe korra rektori juures küsimas, mis on saanud erastamisest. Kohus eeldab, et rektori poole pöördumine leidis aset 2001.a. lõpus ja et see oli tingitud Haridusministeeriumi 5.12.2001 vastusest kaebaja 27.11.2001 avaldusele. Vastuses soovitab Haridusministeerium kaebajal pöörduda eluruumi erastamise küsimuses TPÜ poole (I kd, lk.143). Ka kaebaja ise möönab, et ta pöördus ülikooli rektori poole 2001.a. teisel poolel ja et rektor vastas talle, et pole tema erastamispabereid näinud. Ühtki dokumenti selle kohta, et kaebaja oleks enne 3.09.2007 pöördunud kirjalikult vastustaja poole tundmaks huvi erastamisavalduse lahendamise vastu, kohtule esitatud ei ole.
  32. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et xxxxxxxx mitmed eluruumid erastati nende üürnikele põhiliselt 1995.a. ja mõni üksik eluruum veel ka aastatel 1996-1998 (I kd, lk. 38,39). Kaebaja väidet, et eluruume erastati veel ka 2004.a., ei kinnita kohtule esitatud dokumendid. Vastustaja väidetel tuvastati hiljem eluruumide erastamise õigusvastasus ja ülikooli rektor vabastati seetõttu ametist. Vastustaja väidetel töötas kaebaja xxxxxxxx ühiselamu juhatajana ja alludes kinnisvara osakonnale pidi ta ka olema teadlik erastamisavalduste lahendamise käigust ja pöörduma seetõttu mõistliku aja jooksul ülikooli poole saamaks teavet tema avalduse lahendamisest. Ühestki kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, et ülikool oleks lubanud kaebajale eluruumi erastada. Kohus leiab, et käesoleval juhul oleks kaebaja pidanud mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et selgitada välja, mis põhjusel viibib tema 28.02.1995 esitatud erastamisavalduse lahendamine. Esimese päringu tegemine 3.09.2007, s.o. kaksteist aastat pärast avalduse esitamist, on ebamõistlikult pikk ning viivitust pole millegagi põhjendatud.
  33. Kohus leiab, et kui haldusorgan või muu avalik-õiguslikke ülesandeid täitev isik on viivituses toimingute sooritamisega ja haldusorgan või muu avalik-õiguslikke ülesandeid täitev isik isiku taotlust mõistliku aja jooksul ei lahenda ning taotluse esitanud isik sellist tegevusetust või viivitust halduskohtus mõistliku aja jooksul ei vaidlusta, siis tuleks isiku kaebuse esitamise tähtaeg lugeda möödunuks. Kui uskuda kaebaja väidet, et ta pöördus korduvalt vastustaja õiguseellase ja vastustaja poole seonduvalt xxxxxxxxx eluruumi erastamisega ning väidetavalt ei saanud mingit konkreetset vastust, siis oleks kaebaja pidanud olema ise piisavalt hoolas ning esitama mõistliku aja jooksul alates xxxxxxxxx eluruumi erastamise kohta informatsiooni mittesaamisest kaebuse halduskohtusse. Kuna kaebaja väidetavaks eesmärgiks oli eluruumi erastamine, siis pidi kaebajal tulenevalt EES §22 lg 61 ka olema teada, et eluruumide erastamise toimingute tegemine lõpetatakse 31.detsembriks
  34. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja pidi hiljemalt Haridusministeeriumi 5.12.2001 kirja kättesaamisel mõistma, et xxxxxxxx eluruumi erastamine on TPÜ pädevuses ning kuna TPÜ ei ole alates 28.02.1995 nimetatud eluruumi kaebajale erastanud, siis vastustaja ei kavatsegi eluruumi kaebajale erastada. Kuna kaebaja väidetel käis ta 2001.a. teisel poolel ülikooli rektori juures ja et rektor ei teadnud kaebaja erastamisavaldusest midagi, siis pidi kaebaja oma rikutud õiguste kaitseks pöörduma halduskohtusse hiljemalt jaanuaris
  35. Kaebuse halduskohtusse erastamiseks kohustamise nõudes esitas kaebaja aga alles 19.10.
  37. Kohus ennistab kaebetähtaja, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel (HKMS §12 lg 3). Mõjuva põhjusena tuleb hinnata kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Käesolevas asjas kaebaja poolt selliseid tähtaja ennistamist võimaldavaid mõjuvaid põhjusi esitatud pole. Seetõttu oleks kohustamiskaebuse menetluse lõpetamine HKMS §12 lg 3 alusel õige.
  38. Kaebaja esmane eesmärk kohtusse pöördumisel on saavutada xxxxxxxx eluruumi erastamine. Selle eesmärgi saavutamiseks on kaebaja esitanud TÜ vastu kohustamiskaebuse. Halduskohtu hinnangul on kohustamiskaebus perspektiivitu. Selle nõude osas kohus ei lõpeta menetlust HKMS §12 lg 3 alusel, vaid jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS §23 lg 3 p 1 alusel ja seda põhjusel, et kaebaja soovitud eesmärgi saavutamine pole kohustamiskaebusega võimalik kahel põhjusel. Esiteks sätestab EES §3 lg 5, et erastamisele ei kuulu tööandjate eluruumid. Käesoleval juhul on Tallinna Kesklinna Valitsuse 27.06.1994 korraldusega nr 270 kinnitatud TPÜ tööandja eluruumideks muuhulgas ka korter nr xxxxxxxxxx. Et tegemist on tööandja eluruumiga, on kinnitanud ka kaebaja ise oma 3.08.2007 avalduses Tallinna Üürikomisjonile. Seega oli kaebaja erastamisõigus piiratud juba alates 27.06.1994, s.o. enne erastamisavalduse 28.02.1995 esitamist. Kuna xxxxxxxxx eluruum ei ole erastamise objekt, siis puudub kaebajal selle erastamise õigus. Kaebaja arutlused selle üle, et Kesklinna Valitsuse 27.06.1994 korraldus nr 270 on õigusvastane, kuna TPÜ ei esitanud 1.juuliks 1992 Kesklinna Valitsusele ettepanekut kõnealuse eluruumi tööandja eluruumiks tunnistamiseks, on antud asjas asjakohatud. Kesklinna Valitsuse 27.06.1994 korraldus nr 270 on jõusolev ja kehtiv haldusakt. Teiseks nähtub kohtule esitatud materjalidest, et kaebaja on täitnud talle TÜ poolt edastatud xxxxxxxxx eluruumi suhtes sõlmitud tähtajatuks muutunud üürilepingu korralise ülesütlemise avalduses esitatud nõude ja vabastanud eluruumi, andes selle korteri vastuvõtmise ja üleandmise aktiga 8.04.2008 ülikoolile üle (I kd, lk. 200). Seega ei ole kaebaja enam nimetatud eluruumi üürnik ja ei oma vastavalt EES §4 p-le 1 erastamisõigust.
  39. Kuna kaebaja erastamisõigus oli piiratud alates 27.06.1994 ja piirang tulenes EES §3 lg 5 pst 1, siis ei ole kaebaja erastamisõiguse realiseerimise võimalusest ilma jäetud vastustaja või selle õiguseellase tegevuse tõttu. RVS §7 lg 1 alusel ei saa kaebaja kahju hüvitamist nõuda, sest puudub vastustaja õigusvastane tegevus kaebajale kahju tekitamisel. Seega on ka alternatiivnõue perspektiivitu ja menetlus selles osas tuleb samuti lõpetada HKMS §23 lg 3 p 1 alusel. Kuna alternatiivnõudena esitatud kahju hüvitamise kaebus on samuti perspektiivitu, siis ei pea kohus vajalikuks pikemalt peatuda selle nõude tähtaegsusega seonduval. Kohus märgib siinkohal, et kaebajal oleks olnud õigus vaidlustada ülalnimetatud üürilepingu korralist ülesütlemist Harju Maakohtus nii nagu seda tegi teine kaebaja C. L. ja taotleda, et kohus tunnustaks tema õigust saada xxxxxxxx eluruumi üürilepingu lõppemisel ja eluruumist väljatõstmisel TÜ-lt vastu teine eluruum. Seevastu kaebaja hoopis lõpetas vastustajaga üürisuhte ja vabastas eluruumi.
  40. Kuigi TÜ viitab kaebajale 24.09.2007 saadetud kirjas EES §3 lg 5 p 6, mille kohaselt ei kuulunud ega kuulu erastamisele riigivara registrisse kantud eluruumid ja riigivara registrisse kantud hoonetes asuvad eluruumid ja et xxxxxxx asuvad korteriomandid olid riigivara registris kuni 2007.a., ei ole sellel sättel käesolevas asjas enam määravat tähendust, sest nagu nähtub eeltoodust, on kohtumenetluse käigus selgunud, et xxxxxxxx eluruumi puhul on tegemist veel ka tööandja eluruumiga ja et kaebaja ei ole enam selle eluruumi üürnik.
  41. Vastavalt HKMS §92 lg 4 kannab kaebaja kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud. Vastustaja on käesoleval juhul taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 50 684,91 krooni vastavalt AB Paul Varul poolt esitatud kohtukulude nimekirjale ja nende tasumist tõendavatele dokumentidele. HKMS §92 lg 10 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades asjaolu, et kaebajale mõjus talle pikka aega koduks olnud xxxxxxxx eluruumi vabastamine hingeliselt traumeerivalt, leiab kohus, et vastustaja õigusabikulude väljamõistmine kaebajalt oleks äärmiselt ebaõiglane. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Marion Vakker Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.