HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-91743 Otsuse kuupäev 20.mai 2009 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi AF hagi A F vastu elatusraha nõudes 16 497 krooni Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AF - isikukood XXX, XXX Hageja esindaja K Veldi – Klassika OÜ Kostja A F - isikukood XXX, XXX Menetlustoiming kirjalik menetlus Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Muuta Tallinna Linnakohtu 229.11.2004 otsusega väljamõistetud elatusraha suurust ning mõista A F poja A F (isikukood XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 632 EEK (kaks tuhat kuussada kolmkümmend kaks krooni) alates 01.jaanuarist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni AF kasuks. Menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue Tallinna Linnakohtu 29.11.2004 otsusega mõisteti A F välja elatis poja A F ülalpidamiseks AF kasuks 1 500 krooni kuus. Kuna kostja poolt tasutud elatusraha ei ole enam piisav lapse ülalpidamiseks pöördus hageja 30.detsembril 2008 Harju Maakohtusse haginõudega elatise suurendamiseks 3 333 kroonini (koos tulumaksuga) ning seda tagasiulatuvalt alates 01.01.
- Vastuses kostja vastusele nõustub hageja elatise suurendamisega alates 01.01.
- Kostja arvamus Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole lapse vajaduste suurenemist tõendanud. Samas on kostja keskmine töötasu 2 312 krooni kuus, millest ei ole võimalik maksta suuremas summas elatusraha, kui kohtuotsusega on välja mõistetud. Kostjal on uus pere ning tema ülalpidamisel on peale poja A veel XXXsündinud poeg P . Kõik koolivaheajad veedab poeg A kostja juures. Kostja leiab, et kohustatud vanemale uute ülalpidamiskohustuste lisandumine mõjutab tema varalist seisundit ning tema varaline seisund ei võimalda pärast väljamõistetud elatise väljamaksmist temal teist alaealist last võrdselt ülal pidada. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus nõustub hagejaga, et lapse kulutused on suurenenud võrreldes 2004 aastaga, mil laps oli 11 aastane. Hageja on arvestanud poja A F kuludeks igakuiselt 5 100 krooni, millest poole peaks kandma kostja. Kostja väidab, et hageja on jätnud kulutused tõendamata. Kohus leiab, et hageja poolt näidatud pool kulutustest ei ületa oluliselt PKS § 61 lg 4 ettenähtud elatise miinimumsuuruse, mistõttu ei pea kohus täiendavate tõendite esitamist vajalikuks. Järgnevalt analüüsib kohus kostja varanduslikku seisukorda ning seda, kas kostja vastuväited elatusraha suurendamiseks on põhjendatud. Kostja on esitanud tõendi, millest nähtuvalt puudub tal alates 2008 detsembrist sissetulek. Kostja on OÜ O juhatuse liige ning seda ka Äriregistri andmetel käesoleval ajal. Kostja ei ole selgitanud mis põhjusel ta juhatuse liikme tasu alates detsembrist 2008 ei saa. Ei ole veenev, et kostja täidab ettevõtte juhi ülesandeid miinimumtasu eest ning käesoleval aastal täiesti tasuta. PKS § 61 lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et põhjendatud on elatise välja mõistmine PKS § 61 lg 4 sätestatud suuruses, millele lisandub tulumaks, so 2 175 + 456,75 = 2 631,75, ümmardatult 2 632 krooni PKS § 61 lg 5 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi
- lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et kostja XXX sündinud poja vajaduste rahuldamine ei satu ohtu, kui kostja maksab poja A ülalpidamiseks 2 632 krooni. Äriregistri andmetel on A F abikaasa M F OÜ B osanik ja juhatuse liige. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema ja tema abikaasa ei suuda juhul kui kostja maksab tema ja hageja ühise lapse ülalpidamiseks elatist miinimummääras, rahuldada teise lapse vajadusi. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 2 Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte kanda võrdsetes osades. Koidula Laurisaar kohtunik 3