§-i 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Hageja kui poolte kooselust sündinud poja D O `i seaduslik esindaja on kohustatud vanemana kaitsma oma lapse seadusest tulenevaid õigusi ja huve. Seega on hageja käsitletava hagi esitanud kostja vastu eelkõige poolte alaealise lapse huvides, tagamaks lapsele tema kasvamiseks ja arenguks vajalike rahaliste vahendite olemasolu, kuna hageja väidete kohaselt kostja oma alaealise poja ülalpidamiseks elatist hagejale maksnud ei ole.
§-i 61 lg. 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele, nõude esitanud vanema kasuks. Samas paragrahvis lg. 2 sätestatu kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutmisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu ning oli nõus maksma oma poja ülalpidamiseks 1 000 krooni kuus, sest tema sissetulek rohkema elatist maksta ei võimaldavat. Kostja ei ole asjas kohtule ka tõendanud, et ta on vanemana oma kohustust oma alaealist last ülal pidada nõuetekohaselt täitnud. Hageja arvestuste kohaselt kulub poolte ühisele lapsele igakuiselt 5 000 krooni kuus. Poolte ühine laps D O saab käesoleva aasta 7-aastaseks. Kohus leiab, et hageja poolt hagis märgitud kulutused lapsele ühes kuus on üldjoontes põhjendatud ja vajalikud selleealisele lapsele. Pool neist kulutustest jääb hageja kanda, sest mõlemad vanemad on seaduse kohaselt kohustatud osalema lapse ülalpidamiskulude kandmisel. Seega tuleb kostja kanda jätta antud kulutustest 2 550 krooni ühes kuus alates elatisehagi esitamisest kohtule ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest
2 alusel perioodil 01.01.2008.a – 31.12.2008.a. ühekordse maksena 30 600 krooni. Kohus leiab, et 2 550 krooni ulatuses igakuise elatise maksmine poolte ühisele lapsele ei ole kostja jaoks liialt koormav, kuna kostja poolt asjas esitatud tõendite kohaselt omab kostja kindlat töökohta ja sissetulekut töötasu näol. Hageja aga on kohustatud saadavalt elatiselt kui tulult maksma tulumaksu ning lapsele saab ta lapse vajadusteks kulutada reaalselt vaid 2 014.50 krooni, milline summa ei moodusta 50 % lapsele kantavatest kuludest ühes kuus. Kohus ei saa nõustuda kostja seisukohaga selles, kostja on nõus maksma oma poja ülalpidamiseks vaid 1 000 krooni kuus elatusraha. Kostja on vanemana kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele lapse vajadustest lähtudes. Kohus on käesoleva elatise summa määramisel arvestanud kostja reaalset sissetulekut ja ka asjaolu, et kostja on noor ja terve mees ning on võimeline maksma oma alaealise poja ülalpidamiseks lapsele vajalikus ulatuses elatusraha. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks 2 550 krooni elatusraha kuus PkS § 70 lg 1 alusel alates hagi kohtule esitamisest kuni lapse täisealisuseni XXX.a. ning tagasiulatuvalt ühekordse maksena summas 30 600 krooni perioodil 01.01.2008.a. – 31.12.2008.a. aluseks võttes PkS §-i 70 lg. 2 sätestatut, sest asjas on tõendamist leidnud, et kostja kohustatud isikuna ei ole selle aja vältel täitnud lapse ülalpidamiskohustust vähimalgi määral. Asja menetluskulud riigilõivuna tuleb jätta kostja kanda aluseks võttes TsMS § 179 sätteid menetluskulude väljamõistmisest ja väljanõudmisest Eesti Vabariigi kasuks. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 22.05.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.