) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.
lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud O S esitas 9.03.2009 hagi A MO F vastu lapsele elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt kostja ei toeta lapse ülalpidamist. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt perioodi 9.03.2008 – 9.03.2009 eest kogusummas 48 024 krooni ning alates 9.03.2009 4 002 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostjale on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu üle antud 17.04.2009. Kostja vastust 28 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused
lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt
lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Hageja on esitanud nõude elatise väljamõistmiseks. C LS F sünnitunnistusest nähtub, et pooled on tema vanemad. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. 2 PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus määrab lapse elatise suuruseks 4 002 krooni kuus. Tulenevalt PKS § 70 lg-st 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja A MO F tuleb välja mõista O S kasuks elatis kogusummas 48 024 krooni perioodi 9.03.2008 – 9.03.2009 eest ning tagasiulatuvalt alates 9.03.2009 elatis 4 002 krooni kuus tütre C LS F ülalpidamiseks kuni C LS F täisealiseks saamiseni XXX, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt
Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtu määratud ajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 7 200 krooni järgmiselt: 450 krooni riigilõivu hagi tagamise taotluselt, 500 krooni hagi tagamise tagatist, 4 750 krooni kohtumaterjalide tõlkimise kulud ning õigusabikulu summas 1 500 krooni.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Vastavalt
Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 1 500 krooni.
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 50 000 krooni puhul 25 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 36 018 krooni. Kohtu hinnangul on õigusabikulud 1 500 krooni vajalikud ja põhjendatud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 1 500 krooni, 500 krooni hagi tagamise tagatise eest, 450 krooni riigilõivu hagi tagamise taotluselt ning 4 750 krooni kohtumaterjalide tõlkimise kulude eest, kokku 7 200 krooni. Hageja esindaja tasus 9.03.2009 hagi tagamise tagatist summas 978,75 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018, viitenumbriga 3100057358 ja selgitusega „Kautsjon hageja O S kostja A MO F “. Kuna hageja taotles elatisabi määramist kolmeks kuuks, siis hagihind oli (2 175x3=6 525) 6 525 krooni, millelt tasutav tagatise suurus on 500 krooni. Seega on hageja esindaja enam tasunud 478,75 krooni, mis tuleb hageja esindajale tagastada arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Krediidipangas. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti otsusega määrati hagejale elatisabi kogusummas 4 500 krooni. Elatisabi seaduse § 10 lg 1 kohaselt kui lapsel oli käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja 3 võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja 4 500 krooni. Viivi Villemson 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.