) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 4 kohaselt kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
Lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud töövõtulepingu lõpetamise lepingus on kostja I seaduslik esindaja kinnitanud 29 638,35 kroonise võlgnevuse olemasolu ja kostja I likvideerija ei ole seda vaidlustanud. Kohtule esitatud arvetega on tõendatud, et esimese arve tasumise tähtaeg oli 14.03.2007 ja viimase arve tasumise tähtaeg oli 29.11.2007. tähtaeg 09.01.2004. Vaidlust ei ole, et arved on käesoleva ajani tasumata.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Lepingu punktis 4 leppisid pooled kokku, et tasu mitteõigeaegsel maksmisel kohustub kostja I tasuma hagejale viivist 0,5 % päevas. Viivis maksmata arvete eest ületab oluliselt põhinõuet, hageja on esitanud nõude viivise väljamõistmiseks 29 637 krooni. 2 Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi kostja I vastu on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamata. Kohtule esitatud tõendist, mis on vormistatud 26.11.2007 ja kannab pealkirja „Võlakiri“ nähtub, et hageja ja kostja II sõlmisid kokkuleppe selles, et kostja II kohustub tasuma kostja I võla summas 29 638,35 krooni, juhul kui kostja I osutub maksejõuetuks, lõpetab tegevuse või pankrotistub. Kuigi võlakirja sõlmijateks on märgitud hageja ja kostja II, ei ole kostja II seda allkirjastanud, vaid allkirja on kirjutanud võlakirjale kostja II abikaasa. Kostja II väitel ei ole ta nõusolekut võlakirja allkirjastamiseks andnud, mistõttu ta ei pea seda enda kohustuseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja II abikaasal oleks olnud TsÜS § 115 lg 1 sätestatud kostja II esindusõigus. Seega ei ole hageja ja kostja II vahel kehtivat käenduslepingut ning hagi kostja II vastu tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas IS hagi kostja OÜ S (likvideerimisel) vastu täies ulatuses, siis tuleb IS menetluskulud jätta OÜ S (likvideerimisel) kanda. Kostja OR vastu esitatud hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb OR menetluskulud jätta hageja IS kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis ja kinnitus, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 174 lg 5 tulenevalt võib kohus nõuda menetluskulude täpsustamist või kuludokumentide esitamist. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.