KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Tsiviilasja number 2-08-83361 Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuasi Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks
- mail 2009 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas I P hagi A Z vastu lapsele elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I P ( ik xxx eluk xxx) Kostja: A Z (ik xxx eluk xxx), esindaja adv A LiskmannGetsu
- 04 2009 Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalejad Hageja: I P Kostja: A Z esindaja adv A Liskmann-Getsu Tõlk: Galina Tael Resolutsioon Hagi rahuldada rahuldada osaliselt. Välja mõista A Z , ilt (ik xxx) alates 01.01.2009 lapse V Z sünd. xxxülalpidamiseks igakuine elatis 2200 (kaks tuhat kakssada) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni I P ( ik xxx) kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Hagiavalduse asjaolud Pooltel sündis xxx poeg V Z, kes elab hageja juures. Hagiavalduse kohaselt ei täida kostja vabatahtlikult lapse ülalpidamise kohustust alates oktoobrist 2008.08.12.2008 oli hageja sunnitud seepärast kohtusse pöörduma. Hagiavalduse kohaselt on lapse ülalpidamiseks kulud 7000 krooni kuus: kulutused lapsele alljärgnevad eluasemekulud 1000 krooni, kulutused toidule 2000 krooni+ lasteaia kulud 800 krooni ning mänguasjad ja kingitused 750 krooni, kulutused tervishoiule 200 krooni, kulutused hügieenitarvetele 200 krooni, kulutused basseinile 400 krooni, kulutused teatrile 200 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 1500 krooni. Hageja, on käesoleval ajal tööl OÜ Tt öötasuga 16 000 krooni. Hageja teada on kostjal 2 korteriomandit, ja muud kinnisvara ning töötab suures ettevõttes finantskonsultandina, on võimeline elatist tasuma, kuna hageja arvates on kostjal piisav ja stabiilne sissetulek olemas. Kohtuistungil vähendas hageja elatise väljamõistmisenõuet 3000 kroonile kuus ja seda alates 01.01.
- Kostja vastuväited Kostja hagi tunnistab osaliselt. Kostja ei nõustu väitega, et hageja varaline olukord on halvem tema olukorrast. Kostja on nõus tasuma lapsele elatist 2175 krooni kuus. Kostja leiab, et hagis nimetatud kulutused lapsele on ülepaisutatud. Kostja on käesoleval ajal töötu. Kostjal on praegu uus perekond. Perekonda on sündinud xxxtütar V Z , keda kostja peab ülal pidama. Kostja abikaasal on eelnevast abielust 2 alaealist last, kostja võtab osa ka nende laste ülalpidamisest ja kasvatamisest. Kostja on nõus elatisega 2175 krooni, hageja hagi rahuldamise päevast. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 ja 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus alates hagi esitamisest teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Asja arutamise käigus selgitas kohus välja, et hageja on lapsele tehtavad kulutused osaliselt tõendanud kohtule esitatud eluruumi üürilepinguga, lapse lasteaia kulu dokumendiga, lapsele, lapsele ostetud kaupade tšekkidega, mis kinnitavad lapsele tehtavate kulutuste olemasolu. Kohtule esitatud hageja töökoha tõend kinnitab hagejal püsiva sissetuleku olemasolu hageja väidetud summas. Kohtuistungil hageja ise kinnitab, et kostja maksab lapse ülalpidamiseks miinimumi. Kostja on esitanud tõendi enda töötuna arvele võtmise kohta ning ka selle kohta, et kostja uues perekonnas on kostjal ülal pidada kostja ja tema abikaasa üks ühine laps. Kohus ei saa arvestada kostja poolt väidetavalt abikaasa eelnevast abielust sündinud laste ülalpidamise kohustusega, kuna PerekS § 61 kohaselt kostja nende 2 lapse vanemaks ei ole ning seega kostjal nende laste osas ülalpidamise kohustust ei ole. Kostja on nõus elatist maksma 2175 krooni kuus. Muid lapsele tehtavad kulutusi ei saa kohus lugeda tõendatuks, kuna kulutused toidule, riietele ja jalanõudele on esitatud üksikute ostude kohta, mille alusel ei saa teha järeldusi lapse kulutuste kohta ühes kuus, kuna vaidlus on just kulutuste suuruse osas. Kostja ei vaidle ülalpidamise kohustuse ja elatise maksmise osas, vaid poolte vaidlus on kulude suuruse osas. Riigikohus lahendis 3-2-1-52-07 järeldanud, et küll aga pole elatise maksmisest vabastamise aluseks kohustatud isikul üksnes palga või muu sissetuleku puudumine. Seega kostjal palga või muu sissetuleku puudumine ei ole elatise maksmisest vabastamise aluseks. Kohus on seisukohal, et hageja väidetavad kulutused lapse kodusele toidule umbes 2000 krooni kuus on põhjendamatult suurena näidatud. Lasteaia tõendist nähtuvalt on lapse ühe päeva toiduraha 23 krooni, mistõttu kohus peab põhjendatuks pisut üle 3 aastase lapse koduseks toidurahaks arvestada maksimaalselt 40 krooni päevas. Võttes arvesse, et laps on tavaliselt lasteaias hommikul kella kaheksast õhtul kella viie-kuueni, siis on nendel päevadel koduseid söögikordi 1-
- Kohus peab põhjendatuks koduseks toidurahaks arvestada 30 krooni x 30 päeva (puhkepäevad ja võimalikud lasteaiast puudumise päevad) = 900 krooni kuus. Lapse osa eluasemele tehtavate kulutuste osas peab kohus põhjendatuks maksimaalselt 1000 krooni kuus. Põhjendatuks tuleks lugeda hügieenitarbed ja vitamiinid ning ravimid kokku umbes 400 krooni. Kohus peab täiesti põhjendamatuks hageja märgitud kulutusi lapse kingitused 150 krooni kuus, kuna eelkooliealisel lapsel sagedased sünnipäevakülastused ei ole lapse vajadustena aktsepteeritavad. Põhjendamatud on lapse kulutused uus aastale ja teistele pidustustele lasteaias, 2 kuna need pidustused ei ole tasulised. Lapse igakuine kulutus ujulale 400 krooni on tõendamata, samuti tõendamata mänguasjadele tehtav kulutus 600 krooni. Eeltoodud kulutusi summeerides saab kohus järelikult pidada põhjendatuks lapsele tehtavaid kulutusi ühes kuus summas 5500 krooni, mis teeb ühe vanema kuluks 2750 krooni kuus. Elatusraha väljamõistmisel arvestab kohus, et hageja sissetulekuks on lisaks ligi 16 000 krooni. Järelikult ei pea kostja kandma lapse ülalpidamiskulusid suuremas osas kui hageja. Seega leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks 2200 krooni kuus alates 01.01.
- Seega kohus rahuldab hagi osaliselt. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, lõike 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid. Hagi esitati 08.12.2008, hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 01.01.
- Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et elatise võib mõista välja tagasiulatuvalt ka juhul, kui ülalpidamiskohustust on täidetud ebapiisavas ulatuses. Vaidlust ei ole, et kostja on maksnud lapsele elatist, seda hageja on hagis kinnitanud, kuid hageja ei ole nõus, et kostja maksab elatist miinimumsummas. Kohtuistungil kostja on nõus lahendama kompromissiga, kuid hageja ei nõustunud, kuna hageja soovib elatist kuus 3000 krooni. PerekS § 49 sisalduvale printsiibile on mõlemal vanemal oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sellest lähtuvalt vanemate võrdsus lapse ülalpidamisel ei tähenda mitte seda, et mõlemad vanemad peaksid lapse huvides summaarselt võrdseid rahalisi vahendeid, vaid pigem seda, et vanemate kulutused lapsele jagunevad proportsionaalselt vanemate varalise seisundiga. Sellist vaatekohta on ka Riigikohus jaganud oma lahendis 3-2-1-7-05: Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ja kohustatud isiku parema varalise seisundi korral välja mõista elatis suuremas ulatuses, kui suudab lapse ülalpidamiseks vahendeid anda teine vanem. Kuna kostja on käesoleval ajal töötuna registreeritud, hagejal on töötasu mitu korda suurem kui käesoleval ajal palga alammäär peab kohus põhjendatuks arvestada elatise suuruse määramisel vanemate varalist seisundit, ning kostjalt elatis 2200 välja mõista alates hageja poolt taotletult 01.01.
- Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jäta menetluskulusid poolte endi kanda. Kohus, võttes arvesse, et pooltel ei tule elatise asjas maksta riigilõivu on seisukohal, et nende esindajate kulud tuleb jätta seoses hagi osalise rahuldamisega poolte endi kanda. Lukiina Vismann Kohtunik 3