KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2009.a. Tallinnas Haldusasja number 3-09-610 Haldusasi R.L kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju katteks 100 000 krooni väljamõistmiseks 1)Jätta tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada haldusasja menetlus määrusega HKMS § 12 lõike 3 alusel. 2) Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale R.L-ile ja Tallinna Vanglale Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Resolutsioon Edasikaebamise kord 1) 23.03.09.a. esitas R.L kohtule avalduse, milles märgib, et ta ei nõustu Tallinna vangla direktori vastusega. Kaebus oli esitatud puudustega, mistõttu kohus jättis kaebuse käiguta 30.03.09.a. Kaebuse esitaja vastas kohtumäärusele ja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist ning kinnitas kohtule, et ta soovib esitada kahjunõude. 30.03.09.a. palus kohus vastustajal kontrollida, kas vanglal on tõendeid, mis kinnitavad kaebajale negatiivse vastuse üleandmist seotult kahjunõudega. Vastustaja teatas 02.04.09.a. kohtule, et R.L-ile anti vangla andmete kohaselt vastus mittevaralise kahju nõudes, koostatud 29.08.08.a. nr-ga 1-13/24683-1 (tlk 4) üle 01.09.08.a. ja selle kohta võeti allkiri vanglaametnik G.T-lt, kes kirja toimetas eelvangistushoonesse, kus nimetatud ajal paiknes R.L. G.T andis 01.09.08.a R.L-ile adresseeritud kirja Tallinna Vangla eelvangistushoones üle vanglaametnik K.H-le, kes selle toimetas R.L-ile. Seega sai Tallinna Vangla andmetel R.L Tallinna Vangla 29.08.08.a. vastuse nr 1-13/24683-1 kätte 01.09.08.a. 2) Kohus selgitas kaebuse esitajale, et kaebus on esitatud hilinemisega ja tal tuleb esitada tähtaja ennistamise taotlus ja põhjendada tähtaja ületamine. 15.04.09.a. teatas kaebuse esitaja kohtule, et ta sai kätte vangla 29.08.08.a. vormistatud vastuse, samas jättis aga täpsustamata kättesaamise täpsema aja. Kaebaja põhjendas oma viivitust kohtu poole pöördumisel sellega, et tal ei olnud võimalik vangla vastusest sisuliselt aru saada, kuna ta riigikeelt ei valda. Keegi talle seda vastust kättesaamisel vene keelde ei tõlkinud, lihtsalt seletati, et see on vastus tema avaldusele. Alles hiljaaegu tõlgiti talle see vastus, mispeale ta koheselt kirjutas kohtule. R.L esitas tähtaja ennistamise ja riigilõivu maksmisest vabastamise taotluse. 1 3) 14.04.09.a. saatis R.L kohtule 2 avaldust. Ühes neist kinnitab R.L, et ta sai direktori vastuse kätte 29.08.08.a., kuid seda ei tõlgitud vene keelde, selgitati, et see on vastus tema avaldusele. Kolme päeva jooksul ta pöördus kontaktisiku poole kirjaliku avaldusega, et vastus tõlgitaks vene keelde, kuna sisu ta ei mõista ja soovib pöörduda kohtusse. Vangla keeldus seda vene keelde tõlkimast viidates, et tal ei ole isikukontol raha. Selle tõttu ta ei pöördunud kohtusse õigeaegselt, nagu seda nõuab seadus. Palub ennistada kohtusse pöördumise tähtaja. 04.05.09.a. teatas R.L, et sai eelmärgitud vangla vastuse kätte ilmselt 01.09.08.a. Ta pöördus 03.09.08.a. kambri 343 kontaktisiku poole, kelle eesnimeks on K, esitas avalduse ja palus tõlkida vangla vastuse, kuid 16.09.08.a. keelduti tõlkest, motiveerides keeldumist isikukontol raha puudumisega. Märgib, et lisab selle vangla vastuse kohtu jaoks. Selle tõttu ta ei saanud koheselt teada, mis vangla vastus sisaldas. Vastuse tõlkis temale 20.03.09.a. kinnipeetav R.V. Vangla vastuses ei ole märgitud, millise aja jooksul on vaja kohtusse pöörduda, ta pöördus aga kohtusse kohe, kui sai tõlke. Palub kaebust arutada suulises menetluses kohtuistungil. Kohus teatas kaebajale, et esmalt tuleb lahendada taotlus tähtaja ennistamise kohta ja kohus teeb seda kirjalikus menetluses. 4) Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 02.04.09.a. ja väljastas andmed, kuidas kaebuse esitaja oli saanud kätte vastuse kahjunõudes. Vangla vastusest nähtub, et R.L esitas 01.08.08.a. kahjunõude Tallinna vanglale seotult vanglariiete kandmisega. 29.08.08.a. esitati talle vastus ja selle vastuse üleandmist kajastab ka dokumendiregistri Amphora andmestik. Vastus on selles registreeritud 29.08.08.a, saatmiskuupäevaks on 01.09.08.a. Kuna kiri toimetati kaebajani käsipostiga, siis on kantseleis kirja üleandmise kohta 01.09.08.a. võetud allkiri ametnik G.T-lt, kes toimetas kirja eelvangistushoonesse, kus paiknes R.L. G.T andis kirja üle 01.09.08.a. ametnik K.H-le, kes selle toimetas R.L-ile. Seega on vangla andmetel kiri antud kaebuse esitajale 01.09.08a. Vastustaja vastab 18.05.08.a, et R.L on pöördunud Tallinna Halduskohtusse seotult allergia küsimusega juba 2007.a. ja kohus võttis määrusega kaebuse menetlusse, kuid kohtuistungile R.L ei ilmunud, mistõttu kohus jättis kaebuse läbi vaatamata. 28.07.08.a. jättis kohus määrusega menetluse taastamata, kui R.L esitas vastava taotluse. Kohus selgitas teises haldusasjas, so haldusasjas nr 3-07-784, et R.L saab esitada uuesti kaebuse, kuid peab enne läbima kohtueelse menetluse. Kohus selgitas kaebajale, et vastavalt VangS § 1.1 lg-le 8 tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada Tallinna vanglale ning taotluse rahuldamata jätmisel esitada kaebus Tallinn Halduskohtule. Kuna 01.08.08.a. pöördus R.L vangla poole kahjunõudega, vangla vastas sellele, kaebaja sai vastuse kätte, siis nähtub, et kohtusse pöördus ta alles 23.03.09.a., seega 6 kuud peale vastuse saamist. Kaebetähtaja ennistamise osas märgib vastustaja, et HKMS § 9 lg 3 kohaselt võib kohtueelse menetluse läbimisel halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Kuna eelnevast nähtus, et R.L sai vastuse kätte 01.09.08.a. ja seda kinnitab ka kaebaja oma vastuses kohtule 04.05.09.a., siis on kaebetähtaeg ületatud. Kuigi kaebaja väidab, et ta on 03.09.08.a. pöördunud kontakt-isiku K poole taotlusega saada tõlge, kuid 16.09.08.a olevat vangla sellest keeldunud rahaliste vahendite puudumise motiivil ja kaebaja märgib, et lisab vastuse, leiab vangla, et kaebaja esitatud lisa ei ole asjakohane. K.L oli märgitud ajal septembri alguses kontakt-isikuks, kes andis käesolevalt kirjaliku selgituse vangla direktorile. 13.05.09.a. läbiviidud vestluse ja 18.05.09.a. õiendi alusel nähtub, et R.L pöördus 2008.a. septembri alguses tema poole taotlusega tõlkida vangla vastus. K.L-i sõnade kohaselt tõlgib ta isikutele tulnud eestikeelsed vastused suuliselt vene keelde, kui kinnipeetav tema poole pöördub. Ta oli nõus suuliselt tõlkima R.L-ile saadetud kirja, kuid R.L keeldus tõlkest põhjendusega, et ta ei vaja suulist tõlget, kuna teab kirja sisu, ta soovib kirjalikku tõlget. Kaebaja 04.05.09.a. Tallinna halduskohtule pöördumisele lisatud avalduse näol on 2 tegemist taotlusega Justiitsministeeriumile adresseeritud võõrkeelse kirja või vaide tõlkimiseks saatmiseks. Ministeeriumile saadetav kiri peab olema esitatud riigikeeles või koos tõlkega ja kui isikuarvel puuduvad rahalised vahendid, siis edastab vangla kinnipeetava kirja või vaide tõlkijale ja teenuse eest tasub vangla. Antud juhul ei olnud tegemist Justiitsministeeriumile saadetava kirjaga ega vaidega ning vanglal puudus kohustus kirjalikult tõlkida R.L-ile adresseeritud kirja vangla kulul. Kohtumaterjalidele lisatud taotlus ei puutu käesolevasse asjasse. Kaebaja väide, et kirja tõlkis 20.03.09.a. R.V, ei vasta tõele, kuna vangiregistri andmetel viibis kaebaja ajavahemikul 13.03.09.a. – 24.04.09.a. Tallinna Vangla kartserikambris nr
- R.V viibis 02.03.09- 27.03.09.a. kartserikambris nr
- Kuna kartseris viibimise ajal ei saa kinnipeetavad teineteisega suhelda, siis ei olnud V-l võimalik kirja tõlkida. R.L paigutati Tallinna vangla 4.vangistussektsiooni 20.01.09.a. Selles sektsioonis on kinnipeetaval võimalus väljaspool kambrit osakonna piires liikuda kodukorra kohaselt selleks ettenähtud vabal ajal; vaba aega peab olema vähemalt 4 tundi, seega oli kaebajal võimalus paluda mõnel kaas kinnipeetaval kiri tõlkida juba märgitud ajal, kui kaebuse esitamine jäänuks ka tõepoolest seisma tõlke vajaduse motiivil. Selle sektsiooni töötajad A.S ja S.R kinnitasid vestluses 13.05.09.a, et vene keelt kõnelevad kinnipeetavad paluvad sageli tõlkida kaas kinnipeetavatel dokumente riigi keelest vene keelde, seda teevad ka nemad, kui kinnipeetav pöördub ametnike poole. R.L ei ole sellist pöördumist teinud. Tallinna HK on määrusega 28.07.08.a. haldusasjas nr 3-07-784 selgitanud R.L-ile vene keelse määrusega, kuidas tal tuleb talitada ja et peale vangla poolt taotluse rahuldamata jätmist saab ta pöörduda Tallinna Halduskohtusse. Kaebajale oli teada ja pidi olema selge, et ta oleks pidanud pöörduma kohtusse koheselt peale keelduva vastuse saamist, seega arvates 2008.a. septembri algusest, kuid ta seda ei teinud. Kui isikul on tõsine soov esitada kohtusse kahjunõue, on vähetõenäoline, et ta ei leia poole aasta jooksul võimalust saadud vastuse tõlkimiseks. Ennistamise taotluse põhjendused on paljasõnalised, taotlus ei ole põhjendatud, kaebetähtaeg tuleb jätta ennistamata. Vastustaja lisab kohtu jaoks Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 43-k 18.01.07.a., nr 286-k 18.07.07.a; vanglale esitatud avalduse 03.04.07.a.; vastuse märgukirjale 23.04.07.a.; vastuse R.L taotlusele 08.05.07.a; kinnipeetava isiku taotluse 12.07.07.a.; tervisekaardi väljavõtted; E.P kirjutatud õiendi vangla direktorile 27.03.08.a.; kinnipeetava liikumist kajastavad andmed; K.L-i esitatud õiendi vangla direktorile 18.05.09.a. (tlk 66-75). Kohus väljastas vangla vastuse ja lisatud dokumendid kaebuse esitajale 18.05.08.a. KOHTU SEISUKOHT 5) Kohus lahendab R.L poolt esitatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest - HKMS § 12 lg
- 3 HKMS § 9 lg 4 sätestab, et kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. See säte kehtestab kahju hüvitamise kaebuse esitamise üldise tähtaja. Vangistusseaduse (VangS) § 1 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Sellist korda on kaebuse esitajale selgitatud haldusasjas nr 3-07-784 ka venekeelse määrusega 28.07.08.a., mille kaebaja sai kätte allkirja vastu 31.07.08.a. (haldusasja nr 3-07-784 toimik). Eriregulatsioonina tuleneb RvastS § 18 lg-st 2, et kui isik on taotlenud hüvitist haldusorganilt ja pole saanud rahuldavat tulemust, siis on tal võimalik esitada halduskohtule hüvitise saamiseks kaebus 30 päeva jooksul. Seetõttu peab isik, kui ta läbib RvastS § 17 lg-s 1 ja § 18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse haldusorganis, pöörduma menetluse tulemusega mittenõustumisel halduskohtusse kahjunõudega 30 päeva jooksul arvates taotluse rahuldamata jätmisest. Kaebuse esitaja vastusest 04.05.09.a. nähtub, et R.L sai vangla 29.08.08.a. koostatud vastuskirja nr 1-13/24683-1 (tlk 4), millega keelduti mittevaralise kahju hüvitamisest, kätte 01.09.08.a. Kuigi kaebaja märkis algul erinevad kättesaamise ajad, nähtu, et vastus on kätte saadud ja selle täpsem üleandmise aeg on 01.09.08.a., selline kättesaamise aeg vastab ka Amphora kannete andmetele (tlk 24). Seega oli kaebuse esitajal aega pöörduda kohtusse arvates kirja saamisest 30 päeva jooksul – HKMS § 9 lg
- R.L pöördus kohtusse alles 23.03.09.a., mille tõttu kohus leidis, et kaebus on esitatud suure hilinemisega. R.L esitas tähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhistuse. 6) R.L on esitanud tähtaja ennistamise taotluse, milles toodud põhistusi vastustaja peab paljasõnalisteks ning leiab, et mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad. 7) R.L märgib kohtule esitatud vastustes, et ta pöördus 03.09.08.a. kambri 343 kontaktisiku poole, kelle eesnimeks on Kristiina, esitas avalduse ja palus tõlkida vangla vastuse, kuid 16.09.08.a. keelduti tõlkest, motiveerides keeldumist isikukontol raha puudumisega. Märgib, et lisab selle kohta tõendi, so vangla vastuse kohtu jaoks. Kaebaja jääb seisukohale, et selle tõttu ta ei saanud koheselt teada, mis vangla vastus sisaldas. Vastuse tõlkis temale alles 20.03.09.a. kinnipeetav R.V, seejärel ta koheselt pöördus kohtusse. Vangla vastuses ei ole märgitud, millise aja jooksul on vaja kohtusse pöörduda, ta pöördus aga kohtusse kohe, kui sai tõlke. 8) Kohus nõustub vangla seisukohaga, et R.L ei ole lisanud kohtu jaoks asjakohast tõendit kinnitamaks, et talle keelduti tõlkimast vastuskirja. Tlk 54 on kaebaja esitatud taotlus, mis vormistati Justiitsministeeriumile kinnipeetava poolt 09.09.08.a. vaide edastamiseks, samas nähtub, et vaided ei jäeta edastamata, kui kinnipeetaval puudub raha, sest arve alusel tasutakse tõlkebüroole vangla poolt. Seega ei ole lisatud tõend asjakohane käesolevas asjas ega tõenda, et vangla keeldus kahjunõudes esitatud vastust tõlkimast vene keelde. 4 K.L-i 18.05.09.a. selgitus vangla direktorile (tlk 75 pöördel) selgita olukorda tagantjärgi. Ilmselt on kaebaja vastamisel kohtule silmas pidanud, et ta nõudis kirjalikku tõlget. R.L ei ole vastustes kohtule täpsustanud, kas ta soovis kirjalikku või suulist tõlget, kuid nähtub, et ta ei avalda kohtule tõtt, kui märgib, et pöördus kirjaliku avaldusega kontaktisiku poole, et direktori vastus tõlgitaks vene keelde, kuna tal on vaja kirjutada kohtule ja et ta sai keelduva vastuse. Eelnevast nähtub, et keeduvat vastust ei ole esitatud kahjunõude tõlketaotluse suhtes. Seega ei ole kaebaja tõendanud, et ta esitas avalduse kahunõude vastuses tõlke saamiseks. Kui kaebaja sellist avaldust ei esitanud, siis ei saanud ka vangla vastata ning keelduda tõlkest põhjusel, et kinnipeetava isikukontol puudub raha. Seega ei olnud kohtu poole õigeaegne pöördumine takistatud kaebuses märgitud põhjusest. 14.04.09.a. avalduses kohtule ei märgi kaebaja, et ta ei teadnud seaduses sätestatud kohtusse pöördumise tähtaega. Hiljem märgib kaebaja, et 20.03.09.a. tõlkis talle kirja teine kinnipeetav R.V. Kohus usaldab vangla kirjalikke tõendeid selle kohta, et R.V ei saanud kaebuse saabumise ja kaebaja märgitud ajal teha tõlget, kuna kinnipeetavad ei saanud sellel ajal kartserikaristuse tõttu suhelda. Kui R.V väidetavalt tõlkis kirja 20.03.09.a., siis vangiregistri lisatud andmetel viibis kaebaja 13.03.09 - 24.04.09.a. Tallinna Vanglas kartserikambris nr
- R.V viibis kartserikambris nr 84 ajavahemikul 02.03.09 - 27.03.09.a. Seega nähtub, et kaebaja väide R.V poolt tõlke teostamises ja temalt tõlke saamises ei ole tõene. R.V ei saanud teha ei suulist ega kirjalikku tõlget. Samas nähtub, et kaebajal ei ole lisada kohtu jaoks ka R.V poolt väidetult tehtud kirjalikku tõlget. Juhul, kui oletada, et kaebajat takistas kohtusse pöördumast kirjaliku tõlke puudumine, nähtub, et sellist kirjalikku tõlget ei ole tal senimaani, seega ei saanud olla kohtusse pöördumise takistuseks kirjaliku tõlke puudumine. Kaebuse esitajal oli kirja saamisest võimalus saada suuline tõlge, kohtusse pöördumise aluseks ei pea olema kirjalik tõlge. Seejuures nähtub, et ametnikud on esitanud vangla direktorile seletused, mille kohaselt nende poole ei ole kaebaja pöördunud, et kirja tõlkida suuliselt. Vastupidiselt nähtub, et suulist tõlget kaebaja ei vajanud. Kaebuse esitaja ka ei kurda, et ta soovis saada suulist tõlget ja et mõni konkreetne ametnik seda talle ei võimaldanud. Kohus järeldab, et ametnike kaudu ei olnud R.L-il takistatud suulise tõlke saamine. Kaebuse esitaja ei ole kohtule selgitanud, miks ta varem, mõistliku aja jooksul, ei teinud pöördumisi, mis kinnitaks, et tal oli raskusi kirjast arusaamisel ning vajas abi tõlkimisel. Seejuures nähtub, et tal oli tulenevalt kinnipidamise režiimist piisavalt aega ja võimalusi, et paluda vastuse sisu tõlkida teistel kaas kinnipeetavatel, kui ta ei soovinud saada ametnikelt suulist tõlget või isegi juhul, kui talle keelduti suulisest tõlkest ametnike poolt. Kaebajal oli ka teisi võimalusi, näiteks kohtukaebuse esitamisel ja kaebuse arutamisel on alati võimalik kaebuse motiive täpsustada juhul, kui kaebaja viitab, et vajab motivatsiooni täpsustamiseks vastuse tõlget. Kaebuse esitaja ei märgi, et ta astus konkreetseid samme, et uurida, kuidas saab esitada kohtukaebust ning missugused on tähtajad. Kohus leiab, et kaebaja ei ole teinud sisuliselt mingeid asjakohaseid katseid, et saavutada tõlge, kui see tõepoolest oli vajalik. Kaebaja üksnes märgib, et vangla ei olnud vastuses ära toonud edasikaebamise tähtaega. 5 R.L sai küsida vanglalt edasikaebamise korda ja tähtaega sõltumata nö tõlkeküsimusest. R.L on nähtuvalt vangla vastusest ja kohtu poolt kontrollitud avalikustatud andmetel pöördunud ka varem kohtusse ja nähtuvalt kohtumaterjalidest oli kohus temale selgitanud teises haldusasjas, missugune kord kehtib kahjunõude esitamisel. Kaebaja oli ka teises kohtuasjas kogenud, et kohtusse ei saa pöörduda suvalisel ajal, vaid selleks on tähtajad. Vastavalt nähtub haldusasjast nr 3-07-784, et 28.07.2008.a. määrusega jäeti menetlus taastamata. Kohtu arvates ei olnud võimalik taastada haldusasja 3-07-784 menetlust, sest kaebaja väited tähtaegadest kinnipidamisel olid paljasõnalised. Kohus ei saa käesolevalt eeldada, et kaebaja on absoluutselt kogenematu kohtuasjades ja see takistas tal uurimast, millal pöörduda kohtusse. R.L ei märgi seejuures, et ta palus anda temale seadusi, millest on võimalik uurida kohtusse pöördumise korda ja tähtaega. Isik, kes sai kahjunõudes negatiivse vastuse, pidi kohtult varem saadud selgitustest järeldama, et vastusega mittenõustumisel tuleb esitada kohtukaebus. Nn tõlke saamisest R.V-lt väitega, et kaebaja koheselt pöördus kohtusse, ei ole asjakohane põhistada kohtusse hilinemisega pöördumist, kuivõrd eelnevast nähtub, et R.Vainik ei ole teinud kaebajale kirjalikku tõlget, ta ei saanud seda teha ka suuliselt ning kui vastuskirjas ei olegi edasikaebamise korda, siis ei saanud ka seal märkimata korra osas esitada tõlget R.V, mis oleks võinud abistada kaebajat tähtaja küsimuses. Kuna nn R.V tõlget kohtule ei ole esitatud, siis puudub üldse võimalus kontrollida, et märgitud tõlkest pöördus kaebaja kohtusse õigel ajal. Samas nähtub, et puudub põhjus, miks kaebaja varem ei ole palunud tõlget kas vanglalt või teistelt kinnipeetavatelt. Isegi juhtudel, kui haldusorgan ei märgi kirjas edasikaebamise konkreetset tähtaega, puudus kaebuse esitajal mõistlik põhjus venitada kaebuse esitamisega 6 kuud ja 3 nädalat. Seejuures nähtub, et kaebuse esitaja ei väida, et talle ei ole üldse teada, et kohtusse pöördumiseks on seadusega sätestatud kindlad tähtajad. Seega oli kaebajal võimalus uurida edasikaebamise tähtaega, seda enam, et kaebaja leidis, et talle tekitati kahju ning et ta sai vastuse oma avaldusele, mis käsitles kahjunõuet ja vastust sellele. Juhul, kui vastuskirjades tähtaega ei ole märgitud, saab seda küsida vastajalt, vajadusel nõuda vangla raamatukogust vajalikke menetlusseadustikke või juurdepääsu raamatukogule, kuid kaebusest ei nähtu, et kaebaja astus ka neid asjakohaseid samme või tal oli takistusi asjakohaseks tegevuseks. Mistahes viisil arutledes ja tõlgendades kaebaja viiteid, jõuab kohus ikkagi tulemuseni, mis kinnitab, et kaebaja ei ole astunud vajalikke samme, et pöörduda kohtusse õigeaegselt või võimalikult vähese ajakaoga. Riigikohtu Halduskolleegium on näiteks lahendis nr 3-3-1-41-08 p-is 10 märkinud, et tähtsust ei oma see, kas dokumendil oli vaidlustamisviide või mitte ning kas järgitud oli haldusakti vorminõudeid, kuna juhul, kui isik leidis, et talle ei vastatud korrektselt, oli tal kohustus pöörduda kohtusse RvastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul. Riigikohtu HK on lahendis 3-3-1-57-02 (01.10.02.a.) märkinud, et selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi. Samas võib haldusakti tähendusest ja vaidlustamise võimalikkusest puudulik arusaamine mõjuva põhjusena kõne alla tulla, kui kaebaja on omalt poolt teinud kõik, et ebaselgus kõrvaldada. Käesolevalt ei nähtu, et kaebaja tundis õigel ajal huvi, mis talle vastati ja missugune on edasikaebamise kord ja tähtaeg. Riigikohtu HK on veel märkinud, et „Küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. 6 Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h. tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus), kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Kui kaebaja eksimus tugineb ametiasutuse või kõrvalise isiku poolt antud väärale informatsioonile, tuleb kaebetähtaja ennistamise otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane põhjus nõuannet usaldada“. Käesoleva kaebuse materjal ja kaebaja väited ei kinnita, et kaebajat oleks eksitatud, kuigi edasikaebamise tähtaega ei ole vangla poolt esitatud vastuses ära märgitud. Kohus märkis eelnevalt, miks ta leiab, et kaebaja ei olnud ise hoolas ning tal olid võimalused, kuidas kõrvaldada ebaselgused. Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust, seega ei ole õigustatud kohtuasja algatamisega põhjuseta venitamine. Kaebuse esitaja on kohtu arvates kohtusse pöördumisel venitanud põhjuseta. Kohus otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas ennistada tähtaeg või mitte. Kohtupraktika kohaselt on tähtaja ennistamist õigustavateks asjaoludeks üldjuhul objektiivsed takistused ning üksnes erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Riigikohus on märkinud, et tähtaja ennistamiseks võib olla „küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h. tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrust kohtuasjas nr 3-3-1-57-02). Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes, peab õiguslikes küsimustes kogenematu isiku mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole ning taotleda tasuta õigusabi määramist“ (Riigikohtu HK lahend 3-3-1-75-08). Seega nähtub, et kohtupraktikas arvestatakse erinevatest situatsioonidest tekkinud võimalustega, kuid ikkagi rõhutatakse, et tähtaja ennistamiseks peab olema mõjuv põhjus. Kohus märkis juba, miks ta leiab, et käesolevalt kaebaja vajalikku hoolsust ülesse ei ole näidanud, samuti nähtub, et kaebuse hilinemisega esitamiseks ei olnud kestvat takistust ning kaebuse esitamine sedavõrd suure hilinemisega ei ole vabandatav ka sellega, et kaebaja on kinnipeetav vanglas, kes väidetult ei saanud tõlget. Muuhulgas on Riigikohus ka märgitud aspektist avaldanud lahendis 3-3-1-26-06 (19.04.06.a.) seisukoha, et „Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid“. Kaebaja väide, et ta on kinnipeetav, ei viita kestvale takistusele pöörduda kohtusse, kuivõrd kinnipeetavatele on tagatud õigus esitada kaebusi kohtule ja R.L on seda ka teinud. Riigikohtu HK on märkinud lahendis 19.01.01.a. nr 3-3-1-59-00, et mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja mööda lasknud protsessiosaline. Kohus ei pea analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud. Kohus kokkuvõttes leiab, et ta peab hindama kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. 7 Kohus jääb seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel ei ole esitatud R.L taotluses objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist ning ei tekkinud ka küsimust, et haldusakti adressaat subjektiivsetel põhjustel ei saanud aru, kas vastus puudutab tema õigusi või mitte ning kas saadud vastus tuleks vaidlustada. Kohus jätab rahuldamata taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, kuna puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. 9) HKMS § 12 lg 3 kohaselt lõpetab kohus asja menetluse määrusega ning kohus selgitab kaebajale, et kahjunõuet kohus enam sisuliselt ei hakka arutama ja ei kutsu menetlusosalisi kohtusse asja arutamiseks. Kaebaja saab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Karin Kalmiste Kohtunik 8