Obsah (9)

§ 146§ 105§ 113§ 160§ 157§ 144§ 5§ 154§ 168

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 28.september 2009, Tallinn Tsiviilasja number Vaidlustat

) § 146 lg 4 kohaselt aegunud. Hageja esitas 25.05.2005 hagi, milles ta koos teiste võlakirjade alusel antud laenude tagastamisega nõudis ka 26.07.1995 laenatud 5000 USD tagastamist (tsiviilasi nr 2-05-2262, hageja poolt märgitud ekslikult nr 2-05-2282). Seega esitas hageja hagi 3 kuud enne nõude aegumist. Aegumine peatus hagi esitamisega. Arusaamatuse tõttu ei olnud 26.07.1995 võlakiri toimikusse lisatud ning seoses sellega kohus nimetatud nõuet ei rahuldanud. See selgus juba kohtuotsuse jõustumisel 04.06.

1. Seega aegumise tähtaeg hakkas edasi kulgema alates 05.06.2007 ja see pidi lõppema 05.09.
2. Hageja esitas hagi 1,5 kuud enne nõude aegumist. Kostja vastus
3. Kostja hagi ei tunnistanud. 26.07.1995 võlakirja alusel kostja tegelikult hagejalt raha ei saanud ning võlakirjaga vormistasid pooled ümber varem antud laenu tähtaja pikendamise. Samamoodi olid vormistatud kõik teised hiljem väljastatud võlakirjad. Seda tõendab asjaolu, et kõik võlakirjad on väljastatud samadel tingimustel, muudetud on ainult summasid ja kuupäevi. Hageja nõudis võlakirjade muutmist oma laenutulu 3 peitmiseks. Võlakirjade väljastamisel teatas hageja kostjale, et eelmised võlakirjad on hävitatud. Kostja sai hagejalt tegelikult ainult 15 000 USD (29.05.1995 ja 26.06.1995 väljastatud võlakirjade alusel). Kostja andis 25.09.1996 tasuta hageja abikaasa J. J. omandisse XXXXXXXXX XXXXXX XX-XX asuva korteri oma võla kustutamiseks. Seda asjaolu kinnitasid hageja ja J. J. ülekuulumisel kriminaalasja raames.
4. Kostja leidis, et 26.07.1995 võlakirjast tulenev nõue on aegunud. Tulenevalt

§ 146lg-st 1 aegus nõue 01.07.2005.

Seega on aegunud ka viivisenõue. Kostja leidis, et kokkulepe viivise osas on tühine tsiviilkoodeksi (TsK) §-st 192 tuleneva vorminõude rikkumise tõttu. Laenu anti äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning seega on kokkulepe intressi ja viivise osas vastuolus heade kommetega. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg-st 2 tuli hagejal esitada leppetrahvi nõue hiljemalt 2002.a. Hageja esitas leppetrahvi nõude alles 17.07.2007, mida ei saa lugeda mõistlikuks ajaks. Kostja taotles vaheotsuse tegemist nõude aegumise osas. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 6. Maakohus jättis hagi aegumise tõttu täies ulatuses rahuldamata. 7. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse

-s ning VÕS-s aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.2002. Käesoleva menetluse objektiks olevatest võlakirjadest tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks võla tagastamise tähtpäeva saabumisel ja hakkasid aeguma järgnevalt (kuni 01.07.2002 kehtinud

§ 105

lg 2 ja § 106 lg 6 alusel): 29.06.1995.a 10 000 USD osas 27.07.1996.a 5000 USD osas 26.08.1995.a 5000 USD osas 12.12.1995.a 25 000 USD osas 15.01.1996.a 25 000 USD osas 12.06.1996.a 40 000 USD osas 8. Aegumine peatus aga juba pärast 01.07.2002 kehtima hakanud

-i. Viivisenõue ei saa aeguda varem kui põhikohustuse täitmise nõue. Võlakirjadega luges kohus tõendatuks, et 26.07.1995, 15.11.1995, 12.11.1995 ja 12.05.1996 allkirjastatud võlakirjades leppisid pooled kokku viivises 1% iga laenu tagasimaksmisega viivitatud päeva eest. Kostja vastuväited vorminõuete rikkumise kohta ei ole seega põhjendatud. Kostja väiteid intresside tühisuse osas kohus ei analüüsinud, kuivõrd käesolevas menetluses intressinõuet ei esitatud. Kostja väide tehingu tühisuse kohta viivise osas on asjakohatu, kuna tehing iseenesest kui selline ei saa olla vastuolus heade kommetega. Seega on võlakirjad viivise nõude osas kehtivad. Võlakirjadest tulenevate nõuete aegumistähtaeg oli kuni 01.07.2002 kehtinud

§ 113lg 1 kohaselt 10 aastat.

Alates 01.07.2002 hakkas VÕSRS § 9 lg 2 ja

§ 146

lg 1 alusel kulgema hageja kõikidele nõuetele 3-aastane aegumistähtaeg ja hageja võlakirjadest tulenevad nõuded oleks aegunud 01.07.2005. Koos põhivõla aegumise katkemise või peatumisega katkeb ja peatub ka viivisevõla aegumine. Aegumine katkes, kuna hageja pöördus osade võlakirjade alusel kohtusse nõudega kostja vastu (

§ 160lg 1).

Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustega tsiviilasjas nr 2-04-739 luges kohus tõendatuks, et hageja esitas 29.05.1995 ja 26.06.1995 allkirjastatud võlakirjade alusel nõuded kohtusse kostja vastu 25.06.2004 ehk 5 päeva enne nõuete aegumist ja nimetatud nõuded ka rahuldati, otsus jõustus 04.10.2006. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas 2-05-2262 luges kohus tõendatuks, et ülejäänud käesoleva 4 kohtumenetluse objektiks olevatest võlakirjadest, välja arvatud 26.07.1995 võlakirjast tulenevad nõuded põhivõla sissenõudmiseks esitas hageja kostja vastu 01.06.2005 ehk üks kuu enne nõuete aegumist 01.07.2005, kui nõuded oleksid aegunud kehtiva

§ 146lg 1 alusel, otsus jõustus 16.03.2007.

Seega hagide esitamisega vastavalt 25.06.2004 ja 01.06.2005 peatus põhivõlast tulenevate nõuete aegumine

§ 160lg 1 alusel.

9.

§ 160

lg 3 kohaselt nõude aegumise peatumine hagi esitamise tõttu lõpeb kohtulahendi jõustumisega. 29.05.1995 ja 26.06.1995 allkirjastatud võlakirjade alusel esitatud nõuete aegumise peatumine lõppes 04.10.2006 ja järelejäänud 5-päevane aegumistähtaeg koos

§-st 168 tuleneva 2-kuulise tähtajaga hakkas uuesti kulgema ja nõue aegus 09.12.2006. 12.12.1995, 15.01.1996 ja 12.06.1996 allkirjastatud võlakirjade alusel esitatud nõuete aegumise peatumine lõppes 16.03.2007 ja järelejäänud 1-kuuline aegumistähtaeg koos

§-st 168 tuleneva 2-kuulise tähtajaga hakkas uuesti kulgema ja nõue aegus 16.06.2007. Hageja esitas nõuded eeltoodud võlakirjadest 18.07.2007 ja need on aegunud. Kohus oli seisukohal, et kuigi põhinõude osas on osaliselt jõustunud kohtulahendid, ei kohaldu viivisenõudele

§ 157lg-s 1 sätestatud 30-aastane aegumistähtaeg.

Nimetatu tuleneb asjaolust, et varasemates kohtumenetlustes hageja viivisenõude rahuldamist ei taotlenud. Kostja taotlusel tuleb viivisenõuetele kohaldada aegumist. 10. Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsustest tsiviilasjas nr 2-05-2262 nähtub, et hageja küll esitas 26.07.1995 võlakirjast tuleneva 5000 krooni suuruse nõude, kuid kuna nõue oli väidetavalt ka varem kohtule esitatud, palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevused vaid 12.11.1995, 15.11.1995 ja 12.05.1996 võlakirjade alusel. Seega ei hagenud hageja tsiviilasjas nr 2-05-2262 vaidlusalusest võlakirjast tulenevat nõuet. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, millest tulenevalt saaks väita, et nõude aegumine oleks peatunud või katkenud, ja nõue on nii põhivõla kui ka sellest tulenevalt viivise osas aegunud (

§ 144). Ka nimetatud nõudele tuleb kostja taotluse alusel kohaldada aegumist.

11. Kohus ei pidanud asjakohaseks hageja väidet, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult ja sellest tulenevalt on nõuete aegumistähtaeg

§ 146lg 4 alusel 10 aastat.

Kuigi varasematest kohtuotsustest nähtub, et kostja vaidles hageja nõudele vastu, ei anna see võimalust väita, et kostja oleks tahtlikult rikkunud oma kohustusi. Hageja ei toonud esile vastavaid asjaolusid. Apellatsioonkaebuse põhjendused

1. Hageja palus kohtuotsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi uueks arutamiseks tagasi maakohtule.
2. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ebaõigesti kohaldanud viivisenõude osas aegumist. Vastavalt VÕS §-le 113 võib võlausaldaja nõuda viivise väljamõistmist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni võla tagastamiseni. Hageja nõue oli suunatud viivise väljamõistmisele kolmes osas. 26.06.1995 võlakirja alusel mõistis kohus 12.05.2006 otsusega kostjalt välja 166 236 krooni suuruse põhivõla. 12.11.1995, 15.11.1995 ja 12.05.1996 võlakirja alusel mõistis kohus 26.05.2006 otsusega kostjalt välja 1 146 054 krooni suuruse põhivõla. Hageja esitas 26.07.1995 võlakirjast tuleneva nõude kohtule hagi täpsustusena 10.03.2005, kuid kohus tagastas selle. Teistkordselt esitas hageja sama nõude kohtule 25.05.2005, kuid ekslikult jäi 26.07.1995 võlakiri asja materjalide juurde võtmata, mistõttu kohus ei arvestanud sellest tulenevat kostja kohustust. Vastavalt

§ 160

lg-le 1 peatus aegumistähtaja kulgemine 26.07.1995 võlakirjast tuleneva nõude osas mitu korda seoses hagi esitamisega. Nõude esitamisega 10.03.2005 jäi aegumistähtaja lõppemiseni

§ 5146 lg 1 kohaselt 3 kuud ja 21 päeva.

Hagi esitamisega 25.05.2005 jäi tähtaja lõpuni 1 kuu ja 19 päeva, kuna kohtu poolt hagi täpsustuse tagastamise ja uue hagiavalduse esitamise vahele jäi 2 kuud ja 2 päeva. See nõue oli kohtute menetluses kuni 04.06.2007, mil asjas tehtud lahend jõustus, mitte aga 16.03.2007, nagu märkis maakohus vaidlustatud otsuses. Seetõttu peatus hagi aegumistähtaeg kuni 04.06.2007. Nimetatud nõue esitati uuesti 14.06.2007, kui aegumistähtaja lõpuni jäi veel 1 kuu ja 9 päeva. Hagi tagastati 29.06.2007 ja uuesti esitati see 19 päeva hiljem, s.o. 18.07.2007, kui aegumistähtaja lõpuni jäi 20 päeva. 12.05.2006 ja 25.05.2006 kohtuotsused jõustusid pärast nende läbivaatamist Riigikohtus ja pöörati sundtäitmisele pärast viivisenõude esitamist. Seega ei ole mitte ühtegi aegumistähtaja nõuet rikutud. Antud juhul tuleb kohaldada

§ 146lg 4, kuna kostja hoidus tahtlikult kõrvale kohustuse täitmisest.

Kohus pidanuks kohaldama

§ 154sätteid korduvate kohustuste kohta.

Seda on märkinud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-108-

1. Seetõttu ei ole hageja summaarse viivise nõue ületanud 3-aastast summat hagi esitamise hetkeni. Nõue võis aeguda 30.12.2007, s.t. pärast hagi esitamist. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Kostja apellatsioonkaebusele vastust ei saatnud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osas, millega kohus jättis aegumise tõttu rahuldamata Halit Kaibõševi hagi Ivar Aldi vastu 29.05.1995, 26.06.1995, 12.11.1995, 15.11.2005 ja 12.05.1996 võlakirjade järgi viivise saamiseks ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse (vaheotsuse) aegumise kohaldamata jätmise kohta ning saadab asja maakohtule tagasi sisuliseks lahendamiseks. Kohtuotsus jääb muutmata osas, millega kohus jättis rahuldamata Halit Kaibõševi hagi Ivar Aldi vastu 26.07.1995 võlakirja järgi põhivõla ja viivise saamiseks.
4. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti 29.05.1995, 26.06.1995, 12.11.1995, 15.11.2005 ja 12.05.1996 võlakirjadest tulenevate viivisenõuete osas aegumist.
5. Asja materjali kohaselt andis hageja kostjale laenu järgmiselt: • 29.05.1995 võlakiri 10 000 USD laenamise kohta tähtajaga 29.06.1995, mille tasumise tähtaega pikendati kuni 27.07.1995 (maakohus jättis tähtaja pikendamise oma otsuses ekslikult märkimata, vt kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-04-739); • 26.06.1995 võlakiri 5000 USD laenamise kohta tähtajaga 27.07.1995; • 26.07.1995 võlakiri 5000 USD laenamise kohta tähtajaga 26.08.1995; • 12.11.1995 võlakiri 25 000 USD laenamise kohta tähtajaga 12.12.1995; • 15.11.1995 võlakiri 25 000 USD laenamise kohta tähtajaga 15.01.1996; • 12.05.1996 võlakiri 40 000 USD laenamise kohta tähtajaga 12.06.
7. Maakohus tuvastas võlakirjade alusel, et pooled leppisid kokku ka viivise tasumises 1% iga laenu tagasimaksmisega viivitatud päeva eest. Käesolevas asjas on hageja esitanud 18.07.2007 kohtule nõude 26.07.1995 võlakirjast tuleneva põhivõla ja viivise saamiseks ning teiste eelnimetatud võlakirjade järgi viivise saamiseks. Kostja palus kohaldada hageja nõuetele aegumist. 6
8. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse

-s ning VÕS-s aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.2002. Maakohus märkis otsuses õigesti, et kõikide võlakirjadest tulenevate nõuete aegumistähtaeg oli kuni 01.07.2002 kehtinud

§ 113lg 1 kohaselt 10 aastat.

Alates 01.07.2002 hakkas VÕSRS § 9 lg 2 ja

§ 146

lg 1 alusel kulgema hageja kõikidele nõuetele 3-aastane aegumistähtaeg ja hageja võlakirjadest tulenevad nõuded oleks aegunud 01.07.2005. Koos põhivõla aegumise, katkemise või peatumisega katkeb, peatub või aegub ka viivisevõlg. Antud juhul peatus aegumine

§ 160

lg 1 järgi osadest võlakirjadest tulenevate nõuete osas hagi esitamisega kohtusse. 20. Eelnimetatud võlakirjadest kahe esimese, s.o 29.05.1995 ja 26.06.1995 võlakirjadel põhineva põhivõla nõude esitas hageja kohtusse 25.06.2004 (tsiviilasi nr 2-04-739). Harju Maakohus rahuldas hagi 12.05.2006 otsusega. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.10.2006 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis 21.02.2007 kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Maakohus leidis ekslikult, et hageja esitas nõuded kohtusse 5 päeva enne nende aegumist. Kuna nendest võlakirjadest tulenevad nõuded oleks aegunud 01.07.2005, esitati hagi 1 aasta ja 5 päeva enne nõuete aegumist. Ka leidis maakohus ebaõigesti, et kohtuotsus selles asjas jõustus 04.10.2006 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. TsMS § 655 lg 2 p 2 järgi jõustus kohtuotsus 21.02.2007, kui Riigikohus ei võtnud ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebust menetlusse. Seega nõude aegumise peatumine lõppes nende võlakirjade osas

§ 160

lg 3 järgi kohtuotsuse jõustumisega 21.02.2007.

§ 168

lg 1 järgi aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Hagi viivise saamiseks esitati 18.07.2007, s. 4 kuud ja 27 päeva pärast aegumise peatumise lõppemist. Seega ei ole nendest võlakirjadest tulenev viivisenõue aegunud. 21. 12.11.1995, 15.11.1995 ja 12.05.1996 võlakirjadel põhineva põhivõla nõude esitas hageja kohtusse 01.06.2005 (tsiviilasi nr 2-05-2262), s.o üks kuu enne nõuete aegumist. Harju Maakohus rahuldas hagi 26.05.2006 otsusega. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.03.2006 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis 04.06.2007 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega nõude aegumine oli peatunud ajavahemikul 01.06.2005 kuni kohtuotsuse jõustumiseni 04.06.2007 (vt ka põhjendusi käesoleva otsuse p-s 20).

§ 168

lg 2 sätestab, et nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Hageja esitas eelnimetatud võlakirjadest tuleneva viivisenõude 18.07.2007, mil

§ 168lg-s 2 sätestatud kahekuuline tähtaeg ei olnud veel möödunud.

Seega ei ole ka nendest võlakirjadest tulenev viivisenõue aegunud.

1. Kuna 29.05.1995, 26.06.1995, 12.11.1995, 15.11.2005 ja 12.05.1996 võlakirjadest tulenevad viivisenõuded ei olnud hagi esitamise ajaks - 18.07.2007 - aegunud, puudus maakohtul alus teha nende osas TsMS § 449 lg 3 kolmanda lause kohast lõppotsust hagi rahuldamata jätmise kohta. Ringkonnakohus tühistab selles osa maakohtu otsuse, teeb TsMS § 449 lg 3 teise lause kohaselt ise vaheotsuse aegumise kohaldamata jätmise kohta ning saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks. 7
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et 26.07.1995 võlakirjast tulenev nõue on aegunud. Selles osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei esitanud tsiviilasjas nr 2-05-2262 eelnimetatud võlakirjast tulenevat nõuet. Ka ei ole hageja esitanud asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks teha järelduse, et nõude aegumine oleks mingil perioodil peatunud või katkenud. Teistsuguse järelduse tegemiseks ei anna alust ka apellatsioonkaebusele lisatud 09.03.2005 kuupäeva kandev hagiavalduse täpsustuse ärakiri ega 23.03.2005 kohtumäärus, millega kohus selle hagejale tagastas.

§ 160lg 1 järgi aegumine peatub hagi esitamisega.

Hagi esitamise all mõistetakse nimetatud sätte tähenduses hagi, mis on võetud kohtu menetlusse, mitte hagiavalduse esitamist, mida kohus ei menetle ja kostjale kätte ei toimeta. Selle põhimõtte sätestab nii varem kehtinud TsMS § 146, alates 01.01.2006 kehtinud TsMS § 362 lg 1 redaktsioon kui ka praegu kehtiv sama sätte täpsustatud redaktsioon. Hageja 26.07.1995 võlakirjast tulenev nõue aegus 01.07.2002. 24. Maakohus põhjendas otsuses, miks ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele

§ 146lg-s 4 sätestatud kümneaastane nõude aegumistähtaeg.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ega korda seda. 25. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kohus pidanud kohaldama

§ 154

. Tegemist ei ole korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudega, nagu hageja ekslikult leiab. 26. Menetluskulud jaotatakse asja sisulisel läbivaatamisel. Gaida Kivinurm Kaupo Paal Ande Tänav