lg 1 kohaselt võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagi hind ei ületa 50 000 krooni ja poole kohtusse ilmumine on oluliselt raskendatud suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel. Kohtu hinnangul on eeltoodu ka antud juhul kohaldatav. Hagi hind on 19 575 krooni. Kostja töötab Eestis, kuid viibib tihti välisriigis ning tema kohtuistungile ilmumine ning kohtusse kutsumine on suure vahemaa tõttu raskendatud.
lg 2 esimese lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
231 lg 4 järgi eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Järelikult on kostja suhtes, kes ei ole vastulauset esitanud omaksvõtt eeldatav
231 lg 4 alustel, vabastades hageja faktiliste asjaolude tõendamise kohustusest. Seega analüüsib kohus järgnevaga nõude õiguslikku põhjendatust. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatusraha suurus lähtuvalt kummagi vanema sissetuleku suurusest ning lapse vajadustest. Elatusraha määratakse kindlaks igakuise elatusrahana. Viidatud sätte lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 alusel mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt PKS § 70 lg 1 mõistetakse elatusraha üldjuhul välja päevast, mil hageja pöördus hagiga kohtusse. Sama sätte lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hagiavalduse esitas hageja 12.02.2009. a ning elatise väljamõistmine on nimetatud ajast PKS § 70 lg 2 alusel õigustatud.
lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul kuulub ühe kuu elatusraha viivitamatule täitmisele. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt hagilises abielulises ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Riigilõivu tasumise kohustus RLS § 22 lg 1 p 2 alusel pooltel puudub. kohtunik Epp Haabsaar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.