2-09-3273/6

2-09-3273 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL.

1. maist 2009.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2009.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-09-3273 Tsiviilasi ST´i hagi IM vastu poolte abielu lahutamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ST (elukoht XXX, isikukood XXX); Kostja IM (elukoht XXX, isikukood XXX). Kohtuistungi toimumise aeg
3. 2009.a. RESOLUTSIOON Rahuldada ST´i hagi I M vastu poolte abielu lahutamiseks. Lahutada ST´i (isikukood XXX, elukoht XXX) ja IM (isikukood XXX, elukoht XXX) abielu, milline registreeriti Tallinna Perekonnaseisuametis XXX.a. kandega nr. XXX. Poolte abielu lugeda lõppenuks käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Asja menetluskulude jaotus Asja menetluskulud riigilõivuna jätta IM kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtusse 3 (kolme) päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 29.05.2009.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule 27.01.2009.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis kandega nr. XXX. Pooltel on abielust sündinud 1 laps – poeg A T (sündinud XXX.a.), kes elab hageja juures. Hageja palub kohtul lahutada nende abielu kostjaga seoses abielu jätkamise võimatusega, sest alates 1998.a. ei ela pooled koos ühise perena. Hagejal on alates 1999.a. uus perekond ning 26.04.2004.a. on kooselust sündinud poeg A T. Kuna kostja ei täitnud oma vanema kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel ilma mõjuva põhjuseta ning on faktiliselt loobunud oma lastest, siis Harju Maakohtu määrusega 26.06.2008.a. tsiviilasjas nr. 2-07-16653 võeti kostjalt ära vanema õigused poeg A T´i ja tütar V M suhtes. Sellel põhjusel elab poeg A hageja juures alates 15.07.2007.a. Alates 1998.a. on poolte abielu suhted lõppenud ning hageja arvates ei ole poolte kooselu säilitamine enam võimalik, sest nad ei ela perena koos rohkem kui 11 aastat. Kostja tegelik asukoht ei ole hagejale teada, sest kostjal puudub kindel elukoht. Hageja palub kostjale menetlusdokumendid kätte anda avalikult, sest kostja ei oma registrijärgset elukohta ning tema viibimiskoht pole teada hagejale ega kohtule. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes Perekonnaseaduse §-dest 28 lg. 4, 29 lg. 1 p. 1 palub hageja kohtul hagi rahuldada ning nende abielu kostjaga lahutada. Kostja vastuväited hagile Kostja tunnistas kohtuistungil hagi ning oli nõus poolte abielu lahutamisega. Kostja andis antud asjaolu tõendamiseks kohtuistungi protokolli oma allkirja. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada, ning seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Asja menetlemise käigus ilmnes kohtu arvates veenvalt asjaolu, et poolte kooselu on lõppenud juba 11 aastat tagasi. Hagejal on uus perekond alates 1999.a. ning kooselust on sündinud poeg A . Kumbki pooltest ei ole kohtule avaldanud soovi abielu jätkamiseks. Seega, kui vastavalt Perekonnaseaduse § 29 lg.-le 2 teeb kohus kindlaks asjaolu, et abielu jätkamine on võimatu, abielu lahutatakse. Poolte abielu suhted on poolte seletuse kohaselt lõppenud juba 11 aastat tagasi ning samast ajast on seega lõppenud ka nende majanduslikud suhted. Poolte abielust sündinud poeg A T elab hageja juures ning on tema kasvatada. Kostjalt on poolte alaealise lapse suhtes Harju Maakohtu määrusega 26.06.2008.a. ära võetud vanema õigused. Kohus on seisukohal, et kuna poolte kooselu ja ka abielu suhted on lõppenud 11 aastat tagasi ning kumbki abikaasadest pole kohtule avaldanud soovi abielu jätkamiseks, tuleb poolte abielu lahutada. Ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud põhjendatud hagi, mis kuulub rahuldamisele. Hageja kantud menetluskulud riigilõivuna tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg. 1 on menetlusosaline õigustatud nõudma asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitades sama paragrahvi lg. 3 märgitud avalduse koos kohtukulude nimekirjaga. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 29.05.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik