2-08-91720/5

2-08-91720 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL.

1. juunist 2009.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 01.06.2009.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-08-91720 Tsiviilasi TP hagi DK´i vastu poolte abielu lahutamiseks, lapse elukoha määramiseks, elatise saamiseks lapse ülalpidamiseks ning lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja TP(elukoht XXX, isikukood XXX) ning tema lepinguline esindaja A Koks; Kostja DK (elukoht XXX, isikukood XXX). Kohtuistungi toimumise aeg
3. 2009.a. RESOLUTSIOON
4. Rahuldada osaliselt T P hagi DK´i vastu poolte abielu lahutamiseks, lapse elukoha määramiseks, elatise saamiseks lapse ülalpidamiseks ning lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. 1.
5. Lahutada TP(isikukood XXX, elukoht XXX) ja DK´i (isikukood XXX, elukoht XXX) abielu, milline registreeriti Tallinna Perekonnaseisuametis XXX.a. kandega nr. XXX. 1.
6. Jätta poolte abielust XXX.a. sündinud poeg D K tema ema ning lapse elukohaks määrata TP elukoht Tallinnas, XXX. TP juurde ja kasvatada 1.
7. Mõista välja DK ´ilt TP kasuks poeg D K´i ülal pidamiseks igakuine elatis summas 3 000 (kolm tuhat) krooni alates 01.01.2009.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. 1.
8. Mõista välja DK´ilt TP kasuks elatis tagasiulatuvalt ühekordse maksena perioodi eest 01.06.2008.a. – 31.12.2008.a. summas 8 500 (kaheksa tuhat viissada) krooni 1.
9. Kehtestada DK´ile lapsega suhtlemiseks alljärgnev kord: kuni poeg D K´i 7-aastaseks saamiseni võib laps viibida lapse isa DK´i elukohas Tallinnas, XXX kooskõlastatult lapse ema TP ´ga.
10. Poolte abielu lugeda lõppenuks käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Asja menetluskulude jaotus Asja menetluskulud riigilõivuna jätta DK´i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 01.06.2009.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded Harju Maakohtule 30.12.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis kandega nr. XXX. Pooltel on abielust XXX.a. sündinud poeg D K, kes elab hageja juures. Hageja palub kohtul lahutada nende abielu kostjaga seoses abielu jätkamise võimatusega, sest pooled elavad lahus alates 2008.a. juunikuust, mil hageja lahkus koos lapsega kostja juurest elama mujale. Hageja lahkus kostja juurest viimase vägivaldsuse tõttu ning leiab, et kostjaga kooselu jätkamine on võimatu. Hageja palub poolte alaealine laps jätta tema juurde ja kasvatada. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt igakuine elatis summas 4 000 krooni lapse ülalpidamiseks alates 2008.a. juunikuust kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuna kostja poolt ülekantavad rahasummad ei kata lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi. Hageja sissetulek on suhteliselt tagasihoidlik, s.o. 3 781 krooni kuus, millele lisandub peretoetus 900 krooni. Lisaks on hageja ülalpidamisel tema eelmisest abielust sündinud poeg EP. Kooselu lõppemise tõttu on hageja sunnitud üürima elamispinda, mis toob paratamatult kaasa täiendavad kulutused üüri maksmise näol. Hageja palub kohtul kalduda kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest poja ülapidamiskulude kandmisel. Peale kooselu lõppu perioodil 01.06.2008.a. – 01.01.2009.a. on kostja osalenud poolte ühise lapse ülalpidamiskulude kandmisel kokku summas 12 500 krooni, seega hageja arvestuse kohaselt eelnimetatud perioodi eest jääks sissenõutavaks summaks 15 500 krooni (4 000 krooni x 7 kuud = 28 000 krooni; 28 000 krooni – 12 500 krooni = 15 500 krooni). Kohtuistungil hageja vähendas ühekordset tagasiulatuvat elatise nõuet 10 000 kroonile ning kinnitas seda oma allkirjaga kohtuistungi protokollis. Samuti soovib hageja kindlaks määrata kostjale lapsega suhtlemise korda järgnevalt: kuni lapse 7-aastaseks saamiseni võib poeg viibida kostja elukohas hagejaga kooskõlastatult kuni kella 20.00, peale seda tagab kostja lapse turvalise kohaletoimetamise hageja elukohta. Asja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja oli kohtuistungil nõus poolte abielu lahutamisega ning ka sellega, et nende alaealine poeg D jääb hageja juurde ning tema kasvatada. Kostja ei vaidle vastu põhimõtteliselt ka elatise nõudele. Kostja seletuse kohaselt on ta alates 2008.a. augustist kuni 2009.a. veebruarini maksnud hagejale iga kuu ka sularahas 2 500 krooni ning kokku umbes 20 000 krooni. Kostja ei ole nõus maksma elatist summas 4 000 krooni kuus. Kostja on nõus maksma igakuist elatist summas 2 600 krooni. Tagasiulatuvat elatise nõuet kostja ei tunnista. Kostja andis antud asjaolude kinnituseks kohtuistungi protokolli oma allkirjad. Poolte kokkulepe lapsega suhtlemise korra osas Pooled leppisid kohtuistungil kokku, et poeg D võib kuni 7-aastaseks saamiseni viibida kostja elukohas kooskõlastatult hageja TP ´ga. Pooled kinnitasid antud kokkuleppe oma allkirjadega kohtuistungi protokollis. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada osaliselt, ning seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Asja menetlemise käigus ilmnes kohtu arvates veenvalt asjaolu, et poolte kooselu on lõppenud 2008.a. juunikuust, mil hageja lahkus kostja juurest koos lapsega elama mujale. Kumbki pooltest ei ole kohtule avaldanud soovi abielu jätkamiseks. Seega, kui vastavalt Perekonnaseaduse § 29 lg.-le 2 teeb kohus kindlaks asjaolu, et abielu jätkamine on võimatu, abielu lahutatakse. Poolte abielu suhted on poolte seletuse kohaselt lõppenud alates 2008.a. juunikuust ning samast ajast on seega lõppenud ka nende majanduslikud suhted. Poolte alaealine laps elab koos hagejaga ning on tema kasvatada. Kostja ei vaielnud vastu, et lapse elukohaks jääb hageja elukoht. Samuti ei ole kostjal vastuväiteid poolte abielu suhete lõppemise aja suhtes. Kohus on seisukohal, et kuna poolte kooselu ja ka abielu suhted on lõppenud ning kumbki abikaasadest pole kohtule avaldanud soovi abielu jätkamiseks, tuleb poolte abielu lahutada. Poolte alaealine laps tuleb jätta hageja juurde ja tema kasvatada. Hageja taotles kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.06.2008.a. kuni 01.01.2009.a. ühekordse maksena summas 15 500 krooni ning alates 01.01.2009.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 4 000 krooni igakuist elatusraha. Kohtuistungil hageja vähendas oma tagasiulatuvat elatise nõuet ühekordse maksena 10 000 kroonile. Hageja arvestuse kohaselt on kostja maksnud perioodil 01.06.2008.a. – 01.01.2009.a. elatist kokku summas 12 500 krooni. Hageja vähendas oma ühekordset ja tagasiulatuvat nõuet kostja vastu 10 000 kroonile. Kostja vaidles antud nõudele vastu, väites, et on hagejale maksnud lapse ülalpidamiseks panga kaudu ja ka sularahas kokku perioodil juuli 2008.a. – oktoober 2008.a. summas 20 000 krooni. Hageja väidete kohaselt on kostja hagejale maksnud sularahas mitte enam kui 5 000 krooni, millise summa võrra hageja vähendas oma ühekordset tagasiulatuvat nõuet kostja vastu 10 000 kroonile. Hageja arvestuse kohaselt moodustavad kulutused lapsele ühes kuus kokku 6 447 krooni, millest kulutused eluasemele 1 837 krooni, lasteaiamaksule 800 krooni, toidule kodus 900 krooni, rõivastele ja jalatsitele 860.30 krooni, mänguasjadele ja kodusele sisustusele 200 krooni, tervishoiule (hambaravi, vitamiinid jne.), transpordile 750 krooni, raamatutele, vihikutele jne. 300 krooni, vabale ajale 400 krooni, hügieenivahenditele 100 krooni. Kostja oli nõus maksma lapse ülalpidamiseks elatusraha summas 2 600 krooni kuus ning andis antud asjaolu kinnituseks kohtuistungi protokolli oma allkirja. Kostja ei tunnista hageja ühekordset tagasiulatuvat elatise nõuet summas 10 000 krooni perioodi eest 01.06.2008.a. – 01.01.2009.a. põhjusel, et kostja ona hagejale maksnud sellel perioodil pangaülekannetega elatusraha lapse ülalpidamiseks ning andnud lisaks iga kuu ka sularahas 2 500 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt hagis märgitud kulud lapsele 1 kuus summas 6 447 krooni on arvestades eelkõige lapse vanust (laps saab 2009.a. augustis 3 aastaseks) mõnevõrra ülepaisutatud. Mõistlikeks kuludeks selle-ealisele lapsele ühes kuus oleks kohtu arvates mitte enam kui 5 000 krooni. Aluseks võttes asjaolu, et laps elab koos hagejaga ning viimane on ilmselt majanduslikult vähemkindlustatud kui kostja, peab kohus võimalikuks jätta kostja kanda lapse ülalpidamiskuludest suurema osa summas 3 000 krooni kuus. Lapse vajaduste kasvades on hagejal alati õigus pöörduda kohtu poole vastava hagiga kostja vastu elatise suurendamiseks. Perekonnaseaduse §-i 61 lg. 2 sätte kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduse §-i 70 lg. 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel lapse ülalpidamiskohustust. Asjas ilmnes veenvalt asjaolu, et kostja täitis küll vaidlusalusel perioodil lapse ülalpidamise kohustust, kuid seda mitte küllaldases ulatuses ja lähtuvalt lapse vajadustest. Seonduvalt asjaoluga, et kohus mõistab kostjalt välja igakuise elatise summas 3 000 krooni, jääks hageja ühekordseks tagasiulatuvaks nõudeks aluseks võttes perioodi 01.06.2008.a. – 01.01.2009.a. (7 kuud) kostja vastu 8 500 krooni, milline summa tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks ühekordse maksena lapse ülalpidamiseks. Pooled sõlmisid kohtuistungil kokkuleppe lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise osas ning kohus võtab selle kokkuleppe kui poolte ühise tahteavalduse aluseks otsuse tegemisel. Seega kuni lapse 7-aastaseks saamiseni võib laps D K viibida lapse isa elukohas kooskõlastatult lapse emaga. Ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud osaliselt põhjendatud hagi, mis kuulub abielu lahutuse ja lapse elukoha määramise nõuete osas rahuldamisele. Elatise nõudes rahuldab kohus hageja nõude osaliselt nii igakuise kui ka tagasiulatuva elatise nõude osas aluseks võttes ülaltoodud kohtu põhjendusi. Lapsega suhtlemise korra osas saavutasid pooled kokkuleppe ning kohus võttis selle kui ühise tahteavalduse aluseks otsuse tegemisel. Asja menetluskulud jätab kohus kostja kanda TsMS §-i 162 lg. 1 alusel. Vastavalt TsMS § 174 lg. 1 on menetlusosaline õigustatud nõudma asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitades sama paragrahvi lg. 3 märgitud avalduse koos kohtukulude nimekirjaga. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 01.06.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik