KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuni 2009.a, kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-08

§ 76

lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 271

järgi kohustub üürnik tema poolt üüritud asja eest maksma üürileandjale üüri ja § 292 lg 1 alusel on kohustus üürnikul maksta üürileandjale lisaks üürile asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. 11. Vaidlus puudus selles, et poolte vahel on üürileping 13.04.07, mille kohaselt on kostjad üürnikud ja kohustuvad XXX asuva eluruumi 36M2 eest tasuma vastavalt lepingu p-le 4.1 üüri 1700 krooni kuus ja p 4.2 järgi kommunaalteenuseid ning ka 3,45 kr korteri üldpinna eest haldustasu kr. Seega on pooltel kokkuleppe üüri ja kõrvalkulude tasumise kohta

§ 271ja 292 lg 1 järgi ja vaidluse puudumise üle ülalmärgitud asjaolude tõttu ei pea kohus 2

§ 309lg 1 alusel tähtaja möödumusel või ülesütlemisel.

13. Kohus vaatleb küsimust, kas leping on poolte vahel lõppenud ja millal see lõppes.

§ 186

p 6, § 195 lg 1, 3 sätestab, et kestvusleping, milleks on ka üürileping, lõpeb ülesütlemisavalduse tegemisega teisele poolele. Vastavalt esitatud lepingu p –le 11.8 ja

§ 325

lg 1 toimub vaidlusaluse lepingu ülesütlemine (lõpetamine) kirjaliku avaldusega teisele poolele. Seda, et kostjad lahkusid korterist detsembris 2007, ei ole vaidluse all, seega on märgitud asjaolu tõendatud. Samas ei ole kostjad tõendanud, et nad oleksid lepingu üles öelnud vastavalt kirjaliku avaldusega hagejale lepingu p 11.8 ja

§ 325

lg 1 järgi ja seega ei ole kostjad seaduse kohaselt lepingut üles öelnud ning leping on kehtiv ning hageja üürileandjana saab

§ 101

lg 1 p 1 ja 108 lg 1 ja § 76 alusel nõuda kohustuse täitmist, so üüri ja kõrvalkulude tasumist. Hageja nõuab üüri alates 10.01.08, kui sai teada, et kostjad on eluruumist lahkunud, kuni 2008.a. märtsini. Hageja nõuab mainitud üüri lepingu p 11.6 järgi, mille kohaselt siis, kui kostjad omavoliliselt ilma korterit üle andmata ja üürilepingut lõpetamata eluruumist lahkunud, loetakse üürileping lõppenuks 3 kuud peale üürniku lahkumisest teadasaamist. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja sai kostjate lahkumisest teada varem kui 10.01.

1. Kuna kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid lepingus ja seaduses sätestatud korras lepingu üles öelnud, siis kehtib leping vastavalt kokkuleppele ja hageja võib nõuda üüri alates 10.01.08, kui hagejale sai teada, kostjad on lahkunud 3 kuud, so kuni märtsini 2008 lepingu p 11.
2. Hageja on tõendanud esitatud aktiga korteri avamise ja valdusse võtmise kohta et sai teada üürnike lahkumisest 10.01.08 (lk 6).
3. Vastavalt lepingu p 11.6 on üürnikel kohustus omavolilisel lahkumisel e. korterist väljakolimisel tasuda korterilukkude vahetamise eest tasu 1500 krooni, millist asjaolu ei ole samuti kostjad vaidlustanud. Seega on asjas tõendatud, et kostjad on kohustatud tasuma hagejale ukselukkude vahetamise eest 1500 krooni. Hageja on tõendanud kohtule esitatud nõudekirjaga 11.02.08, et ta on palunud kostjatel oma kohustus täita, andes seega kohustuse täitmiseks eelnevalt ka tähtaja. Kuna kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid hagejale tasunud nõutavat üüri 10.01.08 kuni märts 2008 ja tasunud ukselukkude vahetuse eest 1500 krooni, siis on nad rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi ja hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist lepingu p 11.6,

§ 76

, 101 lg 1, 108 lg 1 ja

§ 271ja 292 alusel.

Vaidlus puudus selles, et võlg koos ukselukkude vahetamise tasuga 1500 krooni on 15783,52 krooni, seega on üürivõlg ja ukselukkude vahetamise tasu suurus tõendatud ja seega kuulub võlg kostjatelt väljamõistmisele. Hageja nõuab kostjatelt võlga väiksemas ulatuses, so 15000 krooni, mis tulebki kostjatelt hageja kasuks välja mõista. 15.

§ 65

lg 1 alusel siis, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, siis võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kas kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühest neist eraldi.

§ 65

lg 2 alusel tekib solidaarkohustus siis, kui mitu isikut peab täitma samasisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda korraga, samuti muul seaduses sätestatud alusel või tehingu alusel või siis, kui kohustus on jagamatu. Esitatud üürilepingust nähtub, et kostjad O K (end. M , ka M ) ja M K on lepingus märgitud mõlemad üürnikutena, lepingus ei ole eraldi reguleeritud nende kohustusi, neid on lepingus läbivalt nimetatud üürnikeks, seega tuleb üürnikel e. antud juhul kostjatel täita samasisulisis kohustusi ja seega on tegemist tehingulise solidaarkohustusega

§ 65lg 2 järgi. Eeltoodu tõttu on hageja õigustatud 3

§ 65

lg 1 ja 2 alusel nõudma kohustuse täitmist kostjatelt solidaarselt ja seega tuleb hagejale kostjatelt solidaarselt 15000 krooni välja mõista.

1. Kostjad viitasid lepingu p-dele 7.3, 7.5, 7.6, 8.2, 8.3, 9.5, mis sätestavad üürileandja kohustuse tagada tehnovõrkude, süsteemide töö, kommunaalteenustega varustamine, prügivedu, sanitaarpuhastus ja koristustööde tegemine (7.3, 7.5, 7.6), üürilandja õiguse teostada pandiõigust ja elektrivarustusega katkestust võlgade tõttu (p 8.
2. ja 8.3) ja üürilandja kohustuse anda tagasi tagatis (9.5). Samas ei ole kostjad põhjendanud, kuidas märgitud sätetest tulenevad hageja õigused, kohustuses on seostatavad kostja vastuväidetega ja hageja nõudega, oma vastuväiteid kostjad ei täiendanud. Kostjad selgitasid ärakuulamisel, et korter on niiske, prügi ei veetud, sooja vett ei olnud, et hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, ent kostjad ei ole neid suulisi väited kirjalikult esile toonud, veel vähem ei ole nad neid tõendanud. Lisaks ütlesid, et nad teadsid, et kui nad on ühe kuu võlgu, siis leping lõpeb, ent märgitut ei ole hageja omaks võtnud, samas ei nähtu seda ka lepingust. Kostjad viitasid tagatisele. Üürileandjal on õigus lepingu p 9.4 järgi tagatise arvel lugeda täidetuks üürniku varalisi kohustusi, ent märgitust ei tulene, et pooled oleksid kokku leppinud selles, et need kohustused loetaksegi täidetuks, seega ei ole hagejal kohustust lugeda kostjate kohustus täidetuks tagatise arvel. Küll aga peab kohus vajalikuks märkida, et üüritasu ja majanduskulude arvestuses on hageja tagatisraha 3500 krooni võlast maha arvanud (lk 7), mille tulemusel ongi kostjate võlg 15783,52 kr. ja seda summat on hageja pidanudki kostjate võlaks (vt hagiavaldus), kuid nõuab kostjatelt 15000 krooni. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostjate suulised väited ei anna alust hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 siis kui otsus tehakse solidaarvõlgnike kahjuks, jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda esimese astme kohtult kulude rahalise suuruse kindlaksmäämist 30 päeva jooksul arvates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Kohtunik 4