lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid ,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on üürivõlga arvestanud perioodi 22.04-21.05.08 eest summas 3700 krooni.Samas tuleneb üürilepingu p.4.1,et kostja on lepingu sõlmimisel hagejale tasunud ettemaksuna 3700 krooni. Kuivõrd leping kehtis kuni 21.05.2008 a., nõustub kohus kostja väitega,et arvestades ettemaksu, kostjal kuni 21.05.08 üürivõlga ei olnud.Võlga perioodi eest 22.05-02.06.08 summas 1479.99 krooni kostja tunnistab ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.Kostja on omaks võtnud ka võla tasumata vee ja elektri eest 815.39 krooni ulatuses ,mis kuulub temalt väljamõistmisele. Kohtu hinnangul on põhjendamata hageja nõue kompensatsioonina 1 kuu üüritasu 3700 krooni saamiseks eluruumi üleandmisega viivitamise eest,selline kohustus ei tulene ka lepingust. Hageja põhjendab nõuet asjaoluga,et korteri halva seisukorra tõttu ei olnud seda võimalik uuesti üürile anda.Samas nähtub hageja 09.04.08 e-kirjast (tlk 47) kostjale ,et hageja soovib üürilepingu lõpetamist kostjaga ,kuna soovib koos perega asuda sinna elama.07.01.2009 a kohtule esitatud hageja seisukohas (tlk 57) kinnitab hageja ,et oli kindlalt otsustanud korteri müüa ning võttis ise remondi tegemise ette. Üürilepingu p.4.5 on pooled kokku leppinud,et eluruumi kasutamise eest tasumisele kuuluva summa ja teenuste eest tasumisega viivitamisel maksab üürnik viivist 0,06 % viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. VÕS § 113 lg.1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) ,arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on üürivõla tasumiseks andnud kostjale tähtaja 20.06.2008 ,pärast mida on arvestanud viivist, 299 päeva eest kuni kohtuistungi toimumiseni 16.04.2009 a. summas 1076.40 krooni . Kuivõrd kohus rahuldas hagi tasumata üüri ja kommunaalteenuste osas summas 2 295.38 krooni, on põhjendatud kostjalt viivis ülalnimetatud perioodi eest välja mõista summas 411.79 krooni. Hageja on esitanud nõude remondikulude ja korteri koristuskulude hüvitamiseks 11 133 krooni ulatuses.Hageja väitel tuli tal tapetseerida elutoa seinad,kuna kostja oli sellelt tapeedi maha rebinud,vda lagi,vahetada katkine prilllaud ja koristada korter. Kostja väitel lasi maja katus sademeid läbi ,mistõttu hallitasid tubade ja köögi laed ning välisseinad,hallituse edasikandumise vältimiseks rebis ta elutoa seinalt maha tapeedi.Kostja väitel oli hageja olukorrast teadlik. Hageja sõnul hallitust korteri lagedel ei olnud ,küll aga märkas ta eelmisel talvel elutoa ühes ülemises nurgas niisket kohta. Hageja on esitanud väidetavate kulutuste kohta vastuolulisi ja erinevaid arvestusi. 06.06.08 on hageja saatnud kostjale teate lepingu lõpetamisel avastatud puudustest ja rikkumistest (tlk 13).Teate kohaselt teeb hageja kostjale ettepaneku hüvitada lisaks üürile koristustööde kulude katteks 2500 krooni ja elutoa rikkumisest tulenevalt 5915 krooni (s.h tapeet 1820 krooni,porte 330 krooni,lisatarbed 265 krooni,tööraha 3500 krooni). Hagiavalduses soovib hageja remondi –ja koristustööde eest kostjalt välja mõista 16 198.70 krooni s.h ettevalmistustööd,tapeetimine,elutoa lae vmine,elektrilülitid ,kontaktid,koristustööd,prilllaud, (tlk 18). 08.01.09 hageja poolt kohtule esitatud seisukohas (tlk 53-58) korrigeerib hageja oma nõuet remondikulude osas ja palub kostjalt välja mõista 11 133 krooni (s.h tapetseerimine 7244 krooni,lae vmine 1564 krooni ,prilllaud 325 krooni ja koristustööde eest 2000 krooni). Samas peab kohus vajalikuks märkida,et hageja ei ole oma väidetavate kulutuste tõendamiseks esitanud mitte ühtegi kuludokumenti. Seega leiab kohus,et hageja ei ole piisavalt tõendanud oma kulutusi esitatud ulatuses.Stereomerk OÜ kalkulatsioon-pakkumine ei tõenda hageja tegelike kulutuste suurust,kuna pakkuja ei teostanud töid. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja nõue elutoa tapetseerimiseks ja korteri koristuseks tehtud kulutuste ja prilllaua vahetuse osas.Hageja ei ole millegagi põhjendanud ega tõendanud ,miks pidi elutoa lae vmise hüvitama kostja. Kuna hageja koristus-ja remonttöödeks tehtud kulutuste suurus on tõendamata ,peab kohus põhjendatuks ja mõistlikuks kostjalt hageja kasuks nimetatud kulude katteks välja mõista 3694 krooni (s.h.tapeet 1104 krooni,tapeediliim 265 krooni ,koristustööd 1000 krooni,prilllaud 325 krooni,töötasu 1000 krooni) . Eeltoodu alusel leiab kohus ,et hagi tuleb rahuldada osaliselt.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista üürivõla ja kahju katteks 5989.38 krooni ja viivised summas 411.79 krooni,kokku 6401.17 krooni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt kuni üürivõla tasumiseni. Kohus rahuldas viivise nõude ja mõistis kostjalt välja viivise alates 20.06.2008 a. kuni 16.04.2009.Alates 17.04.09 tuleb kostjalt viivis hageja kasuks välja mõista 0,06 % ulatuses iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni üürivõla 2295.38 krooni tasumiseni.
lg.1kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades,kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab õigeks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega .Arvestades,et hagi rahuldatud osa moodustab kogunõudest ca 34,8 % ,tuleb jätta hageja kanda 2/3 menetluskuludest ja kostja kanda 1/3 menetluskuludest.
lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule .Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri,milles on näidatud kulude koosseis. Mare Kõlvart Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.