Obsah (5)

§ 467§ 430§ 428§ 432§ 431

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtunik Irma Külavee Määruse tegemise aeg ja koht 08.10.2009, Rakvere Kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-06-27996 Tsiviilasi G Rhagis A R vast

430 lg 1 ja 428 lg 1 p 4 ning ning 431 paluvad menetlusosalised kinnitada ülalmärgitud kompromiss kohtumäärusega ja lõpetada ühtlasi tsiviilasja menetlus. II. II. Seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas lõpetada. lõpetada. täitedokumendina dokumendina ja kuulub Kohtu poolt kinnitatud kompromissileping kehtib täite viivitamatult täitmisele (

§ 467lg 5).

5). Määrus tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 08.10.2009 kell 15.

1. Edasikaebe kord III Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkon Ringkonn konnakohtule sama maamaakohtu kohtu kaudu 15 päeva jooksul kompromissi kinnitava määruse kättetoimetamisest kättetoimetamisest (esindajatele). (esindajatele). Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. 06.11.2006 võttis Viru Maakohus menetlusse G R poolt esitatud hagi A R, R-J R ja R K vastu elatise nõudes, Hagiavalduse kohaselt hageja abiellus A R`ga xxxx.a; nende abielu lahutati xxxx kohtuotsusega. Hageja on xxxx.a. ning taotleb abi vajava töövõimetu isikuna PkS § 22 ja § 3 64 lg 1 alusel elatist oma endiselt abikaasalt A R`lt ja täisealistelt lastelt - R-J R`lt ja R K`lt. Menetlus antud tsiviilasjas peatati G R suhtes eestkoste seadmise küsimuse lahendamiseni. Tsiviilasjas nr 2-07-30432 G R`le eestkostja (I V) määramise järel menetlus käesolevas tsiviilasjas uuendati 01.10.
2. 27.01.2009 kohtumäärusega lõpetas kohus elatise nõudes menetluse kostjate J R ja R K vastu seoses hageja poolt nimetatud isikute vastu nõudest loobumisega. Menetlus elatise nõudes jätkus hageja endise abikaasa A R suhtes. Kostja leidis, et xxxx” hageja hooldamisega seotud kulusid on seni kandnud kohalik omavalitsus – Vihula Vald, mistõttu kostjalt tagasiulatuvalt elatusraha nõudmiseks hagejal alus puudub. 03.04.2009 toimunud kohtuistungil väitis kostja, et tema majanduslik seisund ei võimalda ka hageja nõutud elatist maksta ning hageja ülalpidamiskulude osas lahenduse leidmiseks oli ta pöördunud taotlusega Vihula Valla poole. Hageja taotlusel kaasas kohus 11.05.2009 kohtumäärusega Vihula Valla menetlusse iseseisvat nõuet mitteomava kolmanda isikuna. Taotlust põhjendas hageja esindaja asjaoluga, et elatusraha maksmiseks kohustatud isikute olemasolul võib vald edaspidi hageja ülalpidamiskulude katmisest keelduda. 23.09.2009 edastas kostja volitatud esindaja hagejale ja kolmandale isikule kostja ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. 30.09.2009 esitas kolmas isik kohtule oma seisukoha esitatud kompromissettepaneku osas. 30.09.2009 kohtuistungil toimunud läbirääkimiste tulemusena jõudsid menetlusosalised asja lahendamise osas ühisele kokkuleppele, mille vormistasid samas kirjaliku kompromisslepinguna ja esitasid kohtule kinnitamiseks. Vastavalt saavutatud kompromissile kohustub kostja maksma hagejale elatist alates 01.11.2009 oma töötuse perioodil 500 krooni kuus ning töö saamisel ja/ või pensionile jäämisel kohustub kostja maksma elatist 25% sissetulekust, kuid mitte rohkem kui 54 000 krooni aastas ehk 4500 krooni kuus. Nimetatud elatise summad kohustub kostja kandma iga kuu
3. kuupäevaks hageja arveldusarvele. Samuti kohustub kostja hüvitama Vihula Vallale valla poolt hageja eest tasutud hoolekulu xxxx” (2007 november kuni 29.09.2009) tekkinud kulutuste osas kokku summas 28 000 krooni järgmiselt: tööd saades makstes igakuiste võrdsete osamaksetena 36 kalendrikuu jooksul. Juhul, kui kostja ei ole kuni vanaduspensionile jäädes tööd saanud, asub ta nimetatud kuluhüvitist tasuma igakuiste võrdsete osamaksetena 36 kalendrikuu jooksul vanaduspensioni saama hakates. Kostja kohustub hüvitama ka hageja seaduslikule esindajale – eestkostja I Vle viimase poolt asjas kantud menetluskulu summas 8000 krooni alates 01.11.2009 igakuiste võrdsete osamaksetena 18 kalendrikuu jooksul. Menetluskulu hüvitis kuulub tasumisele iga kuu 15.kuupäevaks I V arveldusarvele. Muud asjas kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Pooled kinnitavad ka, et peale kompromisslepingu sõlmimist ja täitmist puuduvad neil teineteise vastu igasugused varalised ja mittevaralised nõudmised, millised seonduvad hageja elatise nõuetega. Vihula Vald kolmanda isikuna kinnitab kohtule, et kompromissile vastavalt puuduvad tal kostja suhtes mistahes varalised nõuded punktis 3 näidatud varasemate perioodide hooldekodu kulutuste ja hageja eest xxxx” tulevaste perioodide tasumisele kuuluvate hoolekodu kulutuste osas. Menetlusosalised paluvad kompromiss kohtu poolt kinnitada ja ühtlasi menetlus asjas lõpetada, kinnitades kohtule, et nad on nõustunud kompromissilepingus märgitud tingimustega ja on teadlikud selle lepingu kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. 4 Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid ning menetlusosaliste esitatud kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 428

lg 1 p 4).

§ 430

lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine: see on sõlmitud hageja huvides ning menetlusosaliste kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss ka täidetav.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. PkS § 23 lg 2 kohaselt võib varalise seisundi või abivajaduse muutumisel abikaasa või lahutatud abikaasa nõuda elatise suuruse muutmist või elatise maksmise lõpetamist. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtuistungil on menetlusosalised kinnitanud, et vastavad õiguslikud tagajärjed on neile teada.

§ 430

lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Määruse tegemisel tugines kohus veel

§ 431, 433, 465, 466, 467 lg 5, § 661 lg 2 sätestatule.

Kohtunik Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtumäärus jõustus 27.oktoobril 2009.a Nooremreferent Merle Kaegas 5