Maksejõuetuse põhjustest ning juhatuse liikmete vastutusest: Maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisel on ajutine haldur lähtunud ajutises menetluses kogutud materjalidest ning võlgniku poolt antud selgitustest. Võlgniku bilansi kohaselt seisuga 31.12.2008 oli ettevõtte omakapital kooskõlas äriseadustikus sätestatuga. Ajutine haldur on seisukohal, et vaatamata sellele, et aktiivset tegevust enam ei toimunud, siis puudus juhatuse liikmel ka seadusest tulenev kohustus pankrotiavalduse esitamiseks, kuna positiivse tulemuse andis debitoorse võla olemasolu summas 3 024 816 krooni. Täiendava maksukohustuse osas tehti maksuotsus alles 10.02.2009, mistõttu nimetatud summa kohustuste poolel ei kajastunud. 2009.a. suvel Venemaal tegutseva ettevõtte esindaja poolt võlgniku juhatuse liikmele antud OÜ DV Invest bilansist seisuga 31.12.2008 nähtub, et tegemist on maksejõuetu äriühinguga. Tütarühingu halvast seisukorrast tulenevalt sai selgeks, et võlgnetavat debitoorset võlga pole võimalik kahjumis ettevõttelt sisse nõuda. Seega, sisuliselt ainus OÜ-le PK BBM Holding kuuluv vara tuleb maha kanda. Nimetatud nõude mittelaekumise tõttu ei ole võlgnikul võimalik kohustusi täita ning äriühing on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Juhatuse liikme vastutuse osas leiab ajutine haldur, et pärast aktiivse majandustegevuse lõppemist kohe pankrotiavalduse esitamiseks alust ei olnud – esines debitoorne võlgnevus ning ühingut ei saanud pidada maksejõuetuks. Venemaal tegutseva tegevjuhiga oli pidev kontakt telefoni teel olemas. Igakuiselt juhatuse liikme isiklikku kohalolekut ei saa mõistlikuks pidada ning ka debitoorse võla aktiivne sissenõudmine oli Venemaal asuva firma asukohast tulenevalt (10 000 km kaugusel) raskendatud. Võlgniku esindaja aktiivset tegelemist näitab halduri hinnangul ka asjaolu, et tema nõudmisel esitas Venemaa ühing 2008.a. bilansi ning nende esindaja käis ka Eestis. Ajutine haldur leiab, et OÜ PK BBM Holding on maksejõuetu ning see pole ajutise iseloomuga. Võlgnik on lõpetanud kõik töösuhted ning kuna tegevuseks oli tööjõu rentimise teenus, siis puudub võimalus tegevuse jätkamiseks. Pankrotimenetluse läbiviimine ei ole aga võimalik, sest puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Võlgnikul saadaolevat debitoorset võlga ei pea ajutine haldur võimalikuks sisse nõuda. Võla sissenõudmine eeldaks tegelike asjaolude väljaselgitamiseks Venemaal asuva võlgniku asukohta kohaleminekut ning täiendavate kulutuste tegemist. Kuivõrd debitoorse võlgniku esitatud bilanss näitab maksejõuetuse olemasolu, siis reaalne võimalus võla kättesaamiseks puudub. Samuti eeldab Venemaale kohaleminek täiendavaid rahalisi kulutusi, mis võlgnikul puuduvad. Pankrotimenetluses võiks edaspidi olla võimalus nõude müügiks, kuid selle müügist saadav summa ei võimaldaks kindlasti rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kahjuhüvitusnõude esitamiseks juhatuse liikme Ü K` suhtes puuduvad ajutise halduri hinnangul alused. Võlgniku esindaja selgitusel puuduvad tal vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike summade tasumiseks. Ajutine haldur on esitanud aruande peamisele võlausaldajale – maksu- ja tolliametile ning teinud ettepaneku menetluskulude kandmiseks. 23.09.2009 Maksu- ja Tolliameti edastatud teate kohaselt menetluskulude kandmisega ei nõustutud. Eeltoodust tulenevalt teeb ajutine haldur ettepaneku võlgniku suhtes pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega
Kohtu otsustus ja selle põhjendid: 5 Kohus leiab, et ajutise halduri ettepanek OÜ PK BBM Holding pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata on põhjendatud. Pankrotiseaduse §-idest 1 ja 13 tulenevalt oli pankrotiavalduse esitamine võlgniku poolt põhjendatud, kuna seaduse § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule esitatud pankrotiavalduse, samuti võlgniku esindaja ja ühtlasi osaniku poolt kohtus antud seletuste ning ajutise halduri ettekande ja sellele lisatud dokumentide alusel on tuvastatud, et OÜ-l PK BBM Holding (reg.-kood 11236970) puudub võlgade katteks vara, välja on kujunenud täielik maksejõuetus ja see ei ole ajutine. Osaühingu majandustegevus on lõppenud ning võimalused tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks puuduvad. Tuvastatud on ka, et pankroti väljakuulutamisel puuduvad võlgnikul vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku tütarettevõtte OÜ DV Invest maksejõuetuks muutumise tõttu ei ole võimalik debitoorset võlgnevust sisse nõuda, samuti ei ole teada ainsa teadaoleva materiaalse vara – satelliittelefoni – tegelikku olemasolu. Pankrotiseaduse § 29 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatama võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgniku kohtus antud seletuse ning ajutise halduri ettekande ja sellele lisatud tõendavate dokumentide alusel leiab kohus, et OÜ PK BBM Holding juhatuse liige Ü K ei ole tahtlikult ega raske hooletuse tõttu oma kohustusi täitmata jätnud, s.t. kohus ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks tema poolt äriühingu juhtimisel toimepandud kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ajutises pankrotimenetluses tuvastatu alusel võlgnikule kuulunud Venemaal tegutseva ühingu OÜ DV Invest suur kahjum ning sellest tulenevalt ka võlgnikul saadaoleva debitoorse võlgnevuse mittelaekumine. Juhatuse liige on reageerinud äriühingu maksejõuetusele koheselt, kui sai selgeks, et debitoorse võla laekumine on ebatõenäoline. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise reaalseid võimalusi pankrotimenetluse kulude katmiseks ei ole tuvastatud. Nimetatud asjaolusid on ajutine haldur piisavalt aruandes analüüsinud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Pankrotiseaduse § 1, 13, 29 lg 1, 3, 5, leiab kohus, et vaatamata OÜ-l PK BBM Holding (reg.-kood 11236970) väljakujunenud maksejõuetusele, kuulub algatatud pankrotimenetlus lõpetamisele raugemisega osaühingu suhtes pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul puudub vara pankrotikulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
lg 1 tulenevalt on ajutisel halduril õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada. Ajutine haldur on täitnud nõuetekohaselt
lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud ülesanded: ta on selgitanud välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, on kontrollinud, kas võlgniku vara katab piisavalt pankrotimenetluse kulusid ning andnud hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele, on koostanud aruande ja osalenud avalduse läbivaatamisel kohtuistungil. 6 Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse tehtud töö eest tasu ja bürookulude väljamõistmiseks ning lisanud tasu arvestuse. Kokku on ajutine haldur kulutanud ajutises pankrotimenetluses 14 töötundi ning on kasutanud oma töö tegemiseks OÜ Halduribüroo ruume, tehnikat, materjale. Taotletavaks halduri tasuks on 11 900 krooni (s.h. tulumaks), millele lisandub sotsiaalmaks 3927 krooni (kokku 15 827 krooni) ning pankrotimenetluses tehtud kulude katteks – 1 680 krooni (s.h. käibemaks) OÜ Tael Halduribüroo kasuks. Kohus leiab, et nimetatud tasu suurus vastab ajutise halduri ülesannete mahule ja keerukusele ning halduri kutseoskustele, samuti justiitsministri kehtestatud alates 01.01.2009 kehtivatele halduri tasu ja kulutuste piirmääradele (
Vastavalt
lg 4, kui pankrotimenetlus lõpetatakse sama paragrahvi lõike 1 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
Kui pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel, võib sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest. Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus 20. oktoobril 2009. a. Nooremreferent Lea Herne 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.