lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. PankrS § 106 lg-e 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Vaidlust ei ole, et hageja esitas hagi tähtaegselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Harju Maakohtu otsusega 10.12.2007.a. on välja kuulutatud füüsilise isiku VLi pankrot. 27. mail 2008.a. toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek. 2 Hageja poolt esitatud nõuet summas 2 350 328,50 krooni tunnustas kostja II 900 000 krooni ulatuses, kostja I esitas vastuväite kogu nõude ulatuses. Hageja ja kostja II vaidlevad selle üle, kas hageja poolt esitatud nõue summas 1 350 337,50 krooni on põhjendamatult suur. Kostja II leiab, et teiste võlausaldajate suhtes oleks õiglane tunnustada intressi ja viivist kokku põhivõla ulatuses ehk 450 000 krooni, seega kokku summas 900 000 krooni. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib nõuda viivise maksmiseks kohustatud isik selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda viivise maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on 14.06.2005 otsuses nr 3-2-1-66-05 pidanud võimalikuks TsK kohaldamisel rakendatavad põhimõtted lugeda kehtivateks üldiselt ka viivise vähendamisel VÕS § 162 järgi. Riigikohus on leidnud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Kohus leiab, et hageja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. Üksnes hageja väide, et kuna kostja II ei ole teinud midagi laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, ei anna alust viivise vähendamiseks. Samuti nõustub kohus kostja II seisukohaga, et kuivõrd VÕS § 162 lg 1 kohaselt tuleb arvestada ka lepingupoolte majanduslikku seisundit ja antud juhul on kostja II pankrotis olev isik, on põhjendatud kinnitada hageja nõude suuruseks 900 000 krooni. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja I vastuväited ei ole asjakohased (tl 22-23). Kostja I väide, et hagejal ei olnud detsembris 2005 rahalisi vahendeid 450 000 krooni laenamiseks (tl 5566), on ümber lükatud hageja poolt esitatud Sampo Panga väljatrükiga (tl 73). Kuivõrd kostja II tunnistab nõuet summas 900 000 krooni, puudub ka vajadus võtta seisukoht selles osas, kas kohtule esitatud koopia võlakirjast (tl 5-6) on tehtud originaalist või mitte. Menetluskulud Vastavalt
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et menetluskulud on põhjendatud jätta poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Luk Vismann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.