ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 28.september 2009.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-08-1394 Haldusasi A.K kaebus Tartu Vangla tegevusega tekitatud kahju 30 000 krooni hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 07.september 2009.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja A.K, vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD A.K esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku Avo Külm´a tegevusega tekitatud kahju 30 000 krooni hüvitamiseks. Kaebusest nähtuvalt kirjutas kaebaja 10.03.2008 avalduse mängukonsooli „Sony PS2“ ostmiseks vangla kauplusest ja teise avalduse loa saamiseks mängukonsooli kambrisse lubamiseks. Nimetatud avaldused andis kaebaja inspektor-kontaktisik Avo Külm´a kätte, kes 11.03.2008 teatas kaebajale, et avaldust mängukonsooli laost kättesaamiseks pole vaja, kuna see väljastatakse kambrisse ilma sellekohase avalduseta. Samuti teatas inspektor-kontaktisik Avo Külm, et ta viskas ära kaebaja avalduse, mis oli esitatud mängukonsooli kättesaamiseks laost. 19.03.2008 võeti kaebaja isikuarvelt maha mängukonsooli maksumus 2 700 krooni. Seisuga 24.03.2008 kleebiti vangla kauplusest ostetud elektroonilistele esemetele turvaelemendid ja lubati need kambritesse. Kuna kaebaja poolt taotletud mängukonsooli kambrisse ei toodud, siis pöördus ta 3-08-1394 inspektor-kontaktisik Avo Külm´a poole järelpärimisega, miks talle ei väljastatud laost mängukonsooli. Inspektor-kontaktisik Avo Külm vastas, et tal pole aega sellega tegelda ning korduva järelpärimise peale vastas ta jõhkralt, et tal on konsoolist tähtsamaidki asju ning soovitas lõpetada tema tülitamine. Eeltoodu tõttu oli kaebaja sunnitud täitma inspektorkontaktisiku ülesandeid, muuhulgas helistama oma raha eest kauplusesse ja lattu ning selgitama välja viivituse põhjuseid. Kaebaja kulutas kaks päeva inspektor-kontaktisiku kohustuste täitmiseks ning sai teada, et inspektor-kontaktisiku Avo Külm´a poolt äravisatud avaldus on siiski vajalik ja selleta kaebajale laost mängukonsooli ei väljastata. Kaebaja kirjutas 27.03.2008 korduva avalduse mängukonsooli kättesaamiseks ning 28.03.2008 pöördus ta uuesti palvega inspektor-kontaktisiku Avo Külm´a poole, et selgitada välja, mis tema avaldusest on saanud. Seepeale hakkas inspektor-kontaktisik Avo Külm karjuma, et ta on teda oma avaldustega ära tüüdanud, mille peale kaebaja ütles, et ta kirjutab tema peale kaebuse vangla direktorile. Selle peale vastas inspektor-kontaktisik Avo Külm: “Kes sa selline oled, et mind ähvardad“. Eeltoodut peab kaebaja tema solvamiseks ja vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 41 p-i 1 rikkumiseks. Seda kuulsid pealt ka teised kinnipeetavad. 02.04.2008 kirjutas kaebaja Tartu Vangla direktorile kaebuse inspektor-kontaktisiku Avo Külm´a tegevuse peale. Muuhulgas nähtub kaebusest, et 03.04.2008 etapeeriti kaebaja Tartu Vanglast Viru Vanglasse ning inspektor-kontaktisiku Avo Külm´a vastutustundetu käitumise pärast ei jõudnudki kaebaja saada Tartu Vanglas kätte mängukonsooli. Mängukonsool saadeti koos kaebaja asjadega Viru Vanglasse ja pandi lattu, sest Viru Vanglas mängukonsoole kambrisse ei lubata. Kaebaja väidab, et inspektor-kontaktisiku Avo Külm´a süü tõttu ei ole ta saanud kordagi kasutada 2 700 krooni maksnud mängukonsooli ega isegi kontrollida, kas see on töökorras. Tartu Vangla tunnistab oma süüd, et kaebaja ei saanud mängukonsooli õigeaegselt kätte. Viru Vanglas olles saatis kaebaja Tartu Vanglale avalduse mittevaralise kahju 30 000 krooni hüvitamiseks. Mittevaraline kahju seisneb kaebaja solvamises inspektorkontaktisiku Avo Külm´a poolt, aga samuti selles, et kaebaja pidi täitma inspektorkontaktisiku Avo Külm´a kohustusi ja kulutama selleks oma rahalisi vahendeid, aega ja närve. Kohtuistungil palus kaebaja tunnistada inspektor-kontaktisiku Avo Külm´a tegevus õigusevastseks, kuna ta viskas ära kaebaja avalduse, mis oli esitatud mängukonsooli kambrisse saamiseks. 28.03.2008 oli ta sunnitud pöörduma teise kontaktisiku Kristiina Lummo poole, kes edastas vanglale kaebaja avalduse mängukonsooli kambrisse lubamiseks. Vastustaja Tartu Vangla vastusest A.K kaebusele nähtub, et A.K esitas 28.05.2008 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju 30 000 krooni hüvitamiseks selle eest, et inspektorkontaktisiku Avo Külm´a vastutustundetu töössesuhtumise, solvava ja jämeda käitumisega põhjustati kaebajale mittevaraline kahju. Tartu Vangla jättis 24.07.2008 kirjaga nr.2-22/8712-1 A.K taotluse rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmist põhjendab vangla järgnevaga: riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusevastase tegevusega rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei ole võimalik kõrvaldada sama seaduse paragrahvides 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodu ei tähenda, et isikul on õigus igasuguse õigusrikkumise korral nõuda rahalist hüvitist. Mittevaralise kahju hüvitamist saab isik nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. A.K taotlusest ei nähtu, milline RVastS § 9 lg-s 1 loetletud tagajärgedest on tema kahjunõude aluseks. Kahjunõude menetlemise käigus selgitas vangla välja alljärgneva: 10.03.2008 avaldas kaebaja soovi mängukonsooli „Sony PS2“ ostmiseks vangla kauplusest ning tema sellekohane taotlus rahuldati. Järgmisel kaupluse päeval, s.o 20.03.2008 ostetud tehnikavahendid jõuti vangla poolt turvakleebistega varustada 24. märtsiks. 28.03.2008 esitas kaebaja inspektor-kontaktisik Kristiina Lummo kaudu vangla direktorile taotluse mängukonsooli kambrisse lubamiseks. Taotlus rahuldati 02.04.2008, kuid 03.04.2008 2
(5)3-08-1394 paigutati kaebaja ümber Viru Vanglasse. Vastustaja viitab Tartu Vangla „Asjaajamiskorra“ punktile 4.2.7, mille kohaselt vaadatakse dokument läbi, asi lahendatakse ning teatatakse avalduse saatjale lahendamise tulemustest hiljemalt 30 päeva jooksul. Eeltoodu tähendab, et isegi juhul, kui kaebaja oleks saanud esitada taotluse mängukonsooli kambrisse lubamiseks 10.03.2008, siis oleks pidanud vangla vastama sellele taotlusele hiljemalt 09. aprillil. Antud juhul vastati kaebajale 23 päeva jooksul, arvates tema 10.03.2009 taotluse saamisest, mistõttu poleks kaebajal saanud tekkida kahjulikku tagajärge isegi juhul, kui inspektor-kontaktisik Avo Külm talle eksitavaid suuniseid andis. Kaebaja esitas nõuetekohase taotluse inspektorkontaktisiku Kristiina Lummo kaudu ja taotlus lahendati mõistliku aja jooksul. Vastustaja leiab, et kaebaja ei saanud mängukonsooli ostes loota, et see talle automaatselt kambrisse lubatakse. Kooskõlas VangS § 31 lg-ga 2 võib vangla direktor lubada kambrisse vaba aja veetmiseks vajaliku eseme, kuid ta ei pea seda tegema. Seega ei olnud kaebajal subjektiivset õigust nõuda mängukonsooli kambrisse, kuna sellekohase otsuse langetab vangla direktor. Asjaolu, et Viru Vanglas ei lubata mängukonsooli kambrisse, ei saa olla Tartu Vangla vastu esitatud kaebuse aluseks, kuna Tartu Vangla ei saa mõjutada Viru Vanglas tehtavaid otsuseid. Vastustaja vastusest nähtub ühtlasi, et kaebuse esitaja ei ole täpsustanud, milles seisnes inspektor-kontaktisiku Avo Külm´a solvav ja jäme käitumine tema suhtes. Solvanguks ei saa pidada eksitavat infot, kuna see ei toonud kaebajale kaasa kahjulikke tagajärgi, sest ta sai inspektor-kontaktisiku Kristiina Lummo kaudu esitada vangla direktorile taotluse mängukonsooli kambrisse lubamiseks. Direktor rahuldas kaebaja taotluse 02.04.2008, kuid 03.04.2008 viidi kaebaja üle Viru Vanglasse. Tartu Vangla ei pea usutavaks kaebuses toodut, mille kohaselt inspektor-kontaktisik Avo Külm olevat kaebajale öelnud, et ta on teda oma avaldustega ära tüüdanud ja küsinud kaebajalt „Kes sa selline oled, et minu peale kaebad“. Tartu Vangla peab eeltoodut kaebaja väidet liialduseks, mille eesmärgiks on anda oma kaebusele kaalu, sest esialgses vanglale esitatud kahjunõudes ta midagi taolist ei märgi. Vastustaja leiab, et ta pole kaebaja suhtes süüliselt õigusevastaselt käitunud, tema taotlused lahendati tähtaegselt ja kaebaja jaoks positiivselt. Samuti ei ole tõendatud inspektorkontaktisiku Avo Külm´a vääritu käitumine ja kaebajale kahjuliku tagajärje põhjustamine. Kohtuistungil jäi Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar kaebuse kohta antud seletuses toodu juurde ja leidis, et vangla ei ole kaebaja suhtes süüliselt õigusevastaselt käitunud, sest vangla lahendas kaebaja taotlused tähtaegselt ja tema jaoks positiivselt. Samuti ei pea vangla esindaja tõendatuks kaebaja seisukohta, et inspektor-kontaktisik Avo Külm käitus vääritult ja põhjustas kaebajale kahjuliku tagajärje. Ühtlasi selgitas vangla esindaja Marju Altsaar, et vanglal pole õigust keelata kinni peetavatel isikutel vangla kauplusest mängukonsooli ostmist, kuid vangla direktor otsustab, kas see lubatakse ostja kambrisse või mitte. KOHTU PÕHJENDUSED A.K esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla ametniku inspektor-kontaktisiku Avo Külm´a tegevuse õigusevastaseks tunnistamiseks ja õigusevastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju 30 000 krooni hüvitamiseks. 09.04.2009 kohtule esitatud avalduses täpsustas A.K kaebuses toodut ja selgitas, et tema pretensioon inspektor-kontaktisiku Avo Külm´a vastu ei seisne mitte selles, mil moel kaebaja mängukonsooli „Sony PS2“ kauplusest ostis ja selle laost kätte sai, vaid teda häiris inspektor-kontaktisiku Avo Külm´a käitumine. Nimelt viskas inspektor-kontaktisik Avo Külm ära kaebaja avalduse, mis oli esitatud mängukonsooli kättesaamiseks laost. Eeltoodu tõttu sai kaebaja mängukonsooli kätte hilinemisega. Samuti solvas inspektor-kontaktisik Avo Külm kaebajat ning tema solvangute tõttu ei saanud kaebaja enam oma probleemidega tema poole pöörduda, mis tähendab, et tal tuli täita inspektor-kontaktisiku ülesandeid ja edaspidiseks abi saamiseks pidi ta pöörduma teise inspektor-kontaktisiku Kristiina Lummo poole. Samas avalduses kaebaja leiab, et 3
(5)3-08-1394 inspektor-kontaktisiku Avo Külm´a suhtumine temasse on solvav ja alandab tema inimväärikust, mille eest ta nõuabki hüvitist 30 000 krooni (t.lk.75,77). Kooskõlas HKMS § 16 lg-ga 2 menetlusosaline peab halduskohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kaebaja soovib tõendada oma väiteid tunnistaja A.D ütlustega. Kinnipeetav A.D andis kohtuistungil järgmised ütlused - „Tean kaebaja sõnadest, et kaebajal tuli endal helistada lattu ja poodi, aga samuti seda, et inspektor-kontaktisik Avo Külm viskas kaebaja avalduse ära. Samuti tean, et mängukonsooli kaebajale kätte ei antudki. Alati olid probleemid, sest inspektor-kontaktisikul Avo Külm´al polnud väidetavalt kunagi aega. Kaebaja pidi kogu aeg otsima inspektor-kontaktisikut Avo Külm´a, kui midagi vaja oli. Seda tean ma üldiselt.“(t.lk.60). Kuna tunnistaja kinnipeetav A.D tugineb ütluste andmisel ainult kaebaja poolt saadud teabele, mitte aga enda poolt nähtule ja kuuldule, siis tema ütlusi kohus arvesse võtta ei saa. 06.04.2009 kohtuistungil palus kaebaja kutsuda kohtuistungile tunnistajana vanglaametniku Kristiina Lummo. Kristiina Lummo´le kodusel (rahvastikuregistrijärgsel) aadressil saadetud kohtukutse tagastati kohtule hoiutähtaja möödumise tõttu. Tartu Vangla ei ole teadlik tema elukohast ning Tartu Vanglas tunnistaja enam ei tööta. Kohus leiab, et asja võib lahendada ka ilma Kristiina Lummo ütlusteta, sest käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et pärast seda kui inspektor-kontaktisik Avo Külm viskas ära kaebaja avalduse, mille ta oli esitanud mängukonsooli kambrisse lubamiseks, esitas kaebaja 28.03.2008 uue avalduse Kristiina Lummo´le, kes edastas avalduse vangla direktorile ning 02.04.2008 rahuldati kaebaja taotlus. Tartu Vangla vastusest kaebusele nähtub, et kaebaja avaldas 10.03.2008 soovi mängukonsooli „Sony PS2“ ostmiseks vangla kauplusest ning tema taotlus rahuldati. Järgmisel kaupluse päeval, so 20.03.2008 ostetud tehnikavahendid jõuti vangla poolt varustada turvakleebistega
- märtsiks. Tartu Vangla „Asjaajamiskorra“ punkti 4.2.7 kohaselt vaadatakse dokument läbi, asi lahendatakse ning teatatakse avalduse esitajale lahendamise tulemustest hiljemalt 30 päeva jooksul. Eeltoodu tähendab, et isegi juhul, kui kaebaja oleks saanud esitada taotluse mängukonsooli kambrisse lubamiseks 10.03.2008, siis vangla oleks pidanud vastama sellele taotlusele hiljemalt
- aprilliks. Kaebajale vastati 02.04.2008, so 23 päeva jooksul arvates tema taotluse esitamisest ja seega tähtaegselt (t.lk.28-29). Seega vaidlust ei ole selles, et 28.03.2008 esitas kaebaja inspektor-kontaktisik Kristiina Lummo kaudu vangla direktorile taotluse mängukonsooli kambrisse lubamiseks ja tema taotlus rahuldati 02.04.
- Kuna aga 03.04.2008 paigutati kaebaja ümber Viru Vanglasse, kus mängukonsooli kasutamine ei ole lubatud, siis kaebaja ei saanud kasutada tema poolt ostetud eset mitte Tartu Vangla süül, vaid objektiivsetel Tartu Vanglast sõltumatutel põhjustel. Kohus nõustub Tartu Vangla seisukohaga, et kaebaja ei saanud mängukonsooli ostes loota, et see automaatselt talle kambrisse lubatakse. VangS § 31 lg 2 kohaselt võib vangla direktor lubada kambrisse vaba aja veetmiseks vajaliku eseme, kuid ei pea seda igal juhul tegema. Sellest tulenevalt ei olnud kaebajal subjektiivset õigust nõuda, et talle lubatakse mängukonsool kambrisse ning sõltumata taotluse esitamise kuupäevast oli olemas ka võimalus, et direktor keeldub taotlust rahuldamast. Asjaolu, et Viru Vanglas ei lubata kaebajal mängukonsooli kasutada, ei saa olla Tartu Vangla vastu esitatud kaebuse aluseks, kuna Tartu Vangla ei saa mõjutada Viru Vangla otsuseid ega tagada nende õiguspärasust. Õige on Tartu Vangla väide, et kaebaja ei märkinud esitatud kahjunõudes, milles konkreetselt seisnes inspektor-kontaktisiku Avo Külm´a solvav ja jäme käitumine kaebaja suhtes. Kui kaebaja pidas solvavaks inspektor-kontaktisik Avo Külm´alt saadud eksitavat infot selle kohta, et mängukonsooli kambrisse saamiseks pole vaja kirjutada vanglale avaldust, siis lõppkokkuvõttes ka sellega kaebaja õigusi ei rikutud, kuna ta esitas nimetatud avalduse 28.03.2008 vanglale inspektor-kontaktisiku Kristiina Lummo kaudu. A. K-le 24.04.2008 saadetud märgukirjast nr.V1/2216 „Märgukirjale vastamine“ nähtub, et vangla vabandas kaebaja ees selle eest, et ta sai vangla kaupluse vahendusel soetatud „Sony PS2“ kätte võrreldes teiste samal ajal taotluse esitanud vangidega nädalase viivitusega (t.lk.4). 4
(5)3-08-1394 Seega ei ole Tartu Vangla rikkunud vangla asjaajamiskorra punkti 4.2.
- Halduskohtule 28.07.2008 esitatud avalduses kaebaja märgib, et kahju hüvitamise nõuet põhjendab ta asjaoluga, et inspektor-kontaktisik Avo Külm solvas teda ja keeldus täitmast oma töökohustusi, mille tõttu oli ta sunnitud ise tegema inspektor-kontaktisik Avo Külm´a tööd, raiskama oma aega, närve ja raha vangla administratsioonile helistamiseks. Samas avalduses kaebaja leiab, et inspektor-kontaktisik Avo Külm suhtus vastutustundetult oma ülesannetesse ja käitus vääritult kaebaja suhtes (t.lk.13). Kaebaja seletusest ega tema poolt kutsutud tunnistaja A.D ütlustest ei tulene, et inspektor-kontaktisik Avo Külm käitus vääritult kaebaja suhtes ja solvas teda. Tunnistaja A.D poolt kohtuistungil antud ütlused on üldistava iseloomuga – „Keegi kinnipeetavatest polnud A. Külm´a tegevusega rahul. Tema kohta olid koguaeg kaebused. Tunnistajat hämmastas A.Külma fraas – sa olid vabaduses inimene, aga siin pole sa mitte keegi“. Tunnistaja viitab ka sellele, et probleemid olid seoses asjaoluga, et Avo Külm´al polnud kunagi aega. Eeltoodut aluseks võttes ei ole käesolevas haldusajas kogutud tõendite alusel võimalik tuvastada, et inspektor-kontaktisik Avo Külm käitus kaebaja suhtes vääritult, küll on aga tõendatud, et inspektor-kontaktisik Avo Külm andis kaebajale teavet, mis ei vastanud tegelikkusele, st selgitas, et mängukonsooli kambrisse lubamiseks ei ole vaja esitada vangla direktorile avaldust, millega seoses on kaebaja ees vabandatud. Samas märgukirjas selgitatakse kaebajale, et tema teised avaldused ja probleemid seoses inspektor-kontaktisik Avo Külm´a tegevusega (tegevusetusega) ei ole välja toodud piisavalt informatiivsel viisil, et neile oleks võimalik adekvaatselt vastata. Kooskõlas RVastS § 7 lg-ga 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusevastase tegevusega rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei ole võimalik kõrvaldada sama seaduse paragrahvides 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodu ei tähenda, et isikul on õigus igasuguse õigusrikkumise korral nõuda rahalist hüvitist. RVastS § 9 lg 1 kohaselt mittevaralise kahju hüvitamist saab isik nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. A.K taotlusest ei nähtu, milline RVastS § 9 lg-s 1 loetletud tagajärgedest on tema kahjunõude aluseks. Kaebaja ei ole tõendanud, et Tartu Vangla oleks talle põhjustanud mittevaralist kahju ja seega on kahjunõude rahuldamata jätmine Tartu Vangla poolt põhjendatud. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le
- Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 29.10.2009 Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 5
(5)