2-08-17491/17

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 18.09.2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-17491 Tsiviilasi J. Š. hagi I. Š. vastu lapsele elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19.12.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. Š. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 14.09.2009 Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant J. Š. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX XX-XX XXXXXXX), lepinguline esindaja Jelena Metsalu Vastustaja I. Š. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XXX-XX XXXXXXX) RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 25.11.2008 otsus J. Š. hagis I. Š. vastu lapsele elatise väljamõistmiseks tühistada osaliselt elatise väljamõistmise alguskuupäeva osas.
2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista I. Š.lt välja elatis J. Š. kasuks poolte alaealise tütre D. ülalpidamiseks alates 20.03.
4. Lugeda otsuse resolutsioon kehtivaks järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt; 2) Mõista I. Š.lt välja J. Š. kasuks igakuine elatis suuruses 2812 (kaks tuhat kaheksasada kaksteist) krooni poolte XX.XX.XXXX sündinud tütre D. Š. ülalpidamiseks alates 20.03.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni 29.05.2017; 3) Otsus on viivitamata täidetav; 4) Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
5. Apellatsioonkaebus rahuldada.
6. Apellatsioonimenetlusega seotud kulud jäävad kummagi poole enda kanda.
7. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused: 2 Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
8. 07.07.2008 esitas J. Š. (edaspidi hageja, apellant) hagi Harju Maakohtusse I. Š. (edaspidi kostja, vastustaja) vastu lapsele elatise 2812 krooni väljamõistmiseks alates 01.12.
10. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on pooltel abielu ajal XX.XX.XXXX sündinud tütar D.. Alates abielu lahutamisest 19.09.2006 elab tütar hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja lapse ülalpidamises pärast 01.12.2007 osalenud ei ole. Kostja vastuväited
11. Kostja tunnistas hagi osaliselt ja oli nõus tasuma 2812 krooni lapse ülalpidamiseks, kuid ei nõustunud elatusraha tasumisega tagasiulatuvalt alates 01.12.
13. Vastuväidete kohaselt elasid pooled kuni 21.03.2008 koos ühise perena ja pidasid last koos ülal. Kostja on tasunud alates 22.03.2008 elatusraha 5000 krooni: 10.05.2008 2000 krooni, 12.06.2008 1000 krooni, 17.07.2008 2000 krooni. Juunikuu veetis laps koos kostjaga Itaalias, mistõttu kostja ei pea mõistlikuks selle aja eest elatusraha hagejale tasuda. Esimese astme kohtu otsus
14. 19.12.2008 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja igakuise elatise 2812 krooni alates 18.05.
16. Otsuse põhjenduste kohaselt on perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 alusel vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg-te 1, 2 ja 4 alusel juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kostja on nõus tasuma poolte ühise lapse elatusrahana hageja soovitud summa 2812 krooni kuus.
17. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on tekkinud võlgnevus elatusraha tasumisel alates 01.12.
18. PKS § 70 lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid.
19. Vaidlust ei ole selles, et pooled ja laps elasid ühise perena kuni poolte ja AS-i Hansapank vahel sõlmitud ühisvara jagamise, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise ja asjaõiguslepingus kokku lepitud korteri otsese valduse üle andmiseni 20.03.
20. Ebamõistlik oleks eeldada, et kooselavas perekonnas ei oleks kostja toetanud oma last. Hageja ei ole ka seda tõendanud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks elatise kohustust täitnud regulaarselt ja piisavas ulatuses pärast 20.03.2008, kui 3 pooled asusid eraldi elama, v a 10.05.2008, 13.06.2008 ja 17.07.2008, kui tasus hagejale kokku 5000 krooni elatusraha.
21. Kostja on perioodil 20.03.2008-06.05.2008 tasunud lapsele elatusraha summas 5000 krooni, tal tulnuks tasuda aga 4311 krooni (1 kuu ja 16 päeva x 2812 krooni). Seega on kostjal elatusraha makstud kuni 17.05.2008 (5000– 4311.73 = 688.27 krooni, so ≈ 11 päeva). Kostja poolt esitatud pardakaartidega ei ole tõendatud, et kostja koos lapsega viibis Itaalias just 2008 juunikuus. Tulenevalt eelnenust tuleb elatusraha kostjalt välja mõista alates 18.05.
22. Apellatsioonkaebus
23. J. Š. palub tühistada Harju Maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis elatise välja alates 18.05.2008 ja uue otsusega mõista vastustajalt välja elatise alates 20.03.
25. Kaebuse põhjenduste kohaselt elavad pooled lahus alates 20.03.2008 ja esmakordselt tasus vastustaja lapse ülalpidamiseks raha 10.05.2008 2000 krooni. Vastustaja tasus ka 1000 krooni 13.06.2008 ja 2000 krooni 17.07.
26. Nende summade ringi tõstmisega maakohtu poolt ajavahemikule 20.03.2008 kuni 17.05.2008 moonutas kohus tegelikke sündmusi, rikkudes sellega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 1 sätteid. Maakohus tegi ka aritmeetilise vea päevade lugemisel, mille tulemusel tulnuks vastustajal tasuda apellandile lisaks veel 688.27 krooni. Seetõttu sai apellant lapse ülalpidamiseks 3435 krooni ettenähtust vähem. Ajavahemikul 20.03.2008 kuni 18.05.2008 tulnuks vastustajal maksta 5435.60 krooni, aga tegelikult maksis ta 2000 krooni, kuna kohtutäitur luges 13.06.2008 ja 17.07.2008 tasutud summad võlgnevusest maha. Vastustaja seisukoht
27. Vastustaja leiab, et apellant oleks pidanud pöörduma maakohtu poole aritmeetilise vea parandamiseks. Vastustaja on juba tasunud selle vea tagajärjel tekkinud vahesumma 3435.60 krooni apellandi arvele. Ringkonnakohtu seisukoht
28. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt vaidlustatud osas tühistada ning teha selles osas uus otsus. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on edasi kaevatud vaid elatise väljamõistmise alguskuupäeva peale.
29. Puudub vaidlus, et alates 20.03.2008 ei ela pooled ühise perekonnana. Ei ole vaidlustatud maakohtu järeldusi, et kostja ei tõendanud, et ta oleks peale nimetatud kuupäeva elatise maksmise kohustust regulaarselt ja piisavas ulatuses täitnud, välja arvatud, et ta tasus 10.05.2008 2000 krooni, 13.06.2008 1000 krooni ja 17.07.2008 2000 krooni, ning et ei ole mõistlik eeldada, et kooselavas perekonnas ei oleks kostja toetanud oma last ja vastupidist ei ole hageja tõendanud. Seega on põhjendatud apellandi seisukoht, et elatis oleks tulnud välja mõista alates 20.03.2008 ning peale nimetatud kuupäeva makstud summasid (kokku 5000 krooni) tuleb arvestada otsuse täitmisel. Maakohtu poolt tehtud ümberarvestus muudab otsuse kogutud tõenditega ja tuvastatud asjaoludega vastuoluliseks --- esmalt leiab maakohus, et tõendatud on kostja poolt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse mitteregulaarne ja ebapiisav täitmine alates 20.03.2008, kuid järgnevalt leiab, et elatusraha on makstud kuni 17.05.
30. Apellandi selgituste kohaselt tekitas selline ümberarvestus ka olukorra, 4 kus maakohtu otsuse sundtäitmisel arvestas kohtutäitur peale 17.05.2008 kostja poolt tasutud kokku 3000 krooni tekkinud võlgnevusest veelkordselt maha.
31. Apellatsioonimenetlusest tingitud menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamise korral jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. Nimetatud säte reguleerib menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas, milleks on ka PKS-st tulenev elatise nõue. TsMS § 171 lg 1 ei kuulu rakendamisele, kuna see säte reguleerib menetluskulude jaotust juhul, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Tiit Kollom Ande Tänav Imbi Sidok Kohtuotsus parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.209 määrusega Resolutsioon: Parandada tsiviilasjas nr 2-08-17491 18.09.2009 Tallinna Ringkonnakohtu poolt tehtud otsuse resolutsiooni esimeses punktis märgitud Harju Maakohtu otsuse kuupäev ja lugeda „25.11.2008“ asemel õigeks „19.12.2008“.