Obsah (9)

§ 223§ 97§ 10§ 137§ 142§ 153§ 44§ 9§ 82

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Otsuse 08.06.2009, Tallinnas, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht, T

§ 223lg 2 p 1 alusel.

APlt palus esialgselt välja mõista 130 000 krooni, mis võrdus korteriomandi müügi ajal olnud turuväärtusega ja millest on lahutatud OÜ-lt A väljamõistetav rahasumma

§ 223lg 2 p 4 aluse.

Kohtuistungil vähendas hageja nõuet A. P vastu ja palus välja mõista 70 000 krooni (vt protokoll t lk 327) kahju hüvitamiseks. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.

1. Tõendid: vara enampakkumise akt, kinnisasja arestimise akt, kinnistusraamatu väljavõte city24.ee, hageja taotluse alusel väljanõutud korteriomandi müügileping ja täitetoimiku koopia. KOSTJATE VASTUVÄITED
2. Kostja AP hagi ei tunnista ja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
3. Enampakkumise olulisi tmusi ei ole rikutud. Vaidlusaluse kinnisasja üleskirjutamise juures viibis hageja isiklikult. Selle kohta koostas täitur arestimise akti 25.05.2006 ja vara arestimise hind oli 60 000 krooni, hageja ei vaidlustanud vara arestimise akti, seega oli ta arestimisega ja sellel määratud hinnaga nõus. Hageja esitas täiturile ise avalduse, milles palust mitte pöörata sissenõuet pangal olevale rahale, vaid müüa korter enampakkumisel ja seega oli hageja soov selge ja arusaadav üheselt täiturile. Enampakkumise aja määramisel võttis täitur arvesse hageja soovi ja määras enampakkumise aja ja avaldas 24.08.2006 vastava kuulutuse Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes Kuldne Börs, enampakkumine pidi toimuna 11.09.
4. 2
5. Täitur teavitas hagejat enampakkumise toimumisest ja saatis talle teate 24.08.2006 sissekirjutusjärgsel aadressil XXX, XXX, XXX vald, Harjumaa, mille kohta on märge ka vastavas väljastatavate dokumentide registreerimise raamatus
6. Kostja ei ole teinud hagejale avaldust selle kohta, et talle tuleks edastada teated, dokumendid sissekirjutusjärgsest aadressist erineval aadressil. 15.12.2006 seisuga oli hageja aadress, mis oli kantud rahvastikuregistrisse XXX, XXX alevik, XXX vald, Harjumaa ja seda oli see alates 30.11.
7. Asjaolu, et vara arestimise aktis oli märgitud XXX asuv aadress, ei tähenda, et vastavad teated tuleb sinna saata. Selline soov tuleb ka selgesõnaliselt märkida. Hageja käis korduvalt ka täituri büroos Narva mnt 7d, rääkis täituriga, kui ka abi ja sekretäriga ega teavitanud kedagi, et teade tuleks saata muul aadressil. Hageja oli teadlik enampakkumise ajast, kuna ta käis 11.09.2006 enne enampakkumise toimumist täituri büroos ja avaldas soovi, et see ei toimuks, vaid talle antaks maksegraafik. Täitur palus, et vastav soov esitataks kirjalikult, mille peale võttis hageja paberilehe ja lahkus büroost. Enampakkumise teadet ei pea kätte toimetama. Hageja oli teadlik enampakkumise ajast, oli enne seda isiklikult kohal ning ei teinud midagi, et sissenõudjale võlg ära tasuda ja et vara müüki ei läheks (

§ 97lg 1).

Täitetoimingut saab edasi lükata vaid

44 järgi, s.o sissenõudja avalduse või kohtulahendi alusel. Viis kuud alates täitemenetluse alustamisest kuni enampakkumiseni oli piisav aeg võla tasumiseks muul viisil, sj sissenõudjaga kokkuleppe/ maksegraafiku tegemiseks. Hageja ei ole tõendanud, kuidas oli takistatud võla tasumine vabatahtlikult. Ei ole õige, et sai enampakkumisest teada vaid OÜ A kaudu, kuna oli enne enampakkumise toimumist täituri büroos ja palvele avaldada oma soovid kirjalikult, lahkus seda tegemata büroost. OÜ A omandas korteriomandi seaduslikul teel.

1. Hagi tagamisel kautsjoni tasumine ei tähenda, et hagejal oli raha võla tasumiseks enne enampakkumise läbiviimist või selle ajal, ning hagi tagamise ajaks oli hagejal ka täitemenetluses pärast kulude ja võla tasumist ära tasutud ka ülejäänud 42 129 krooni, mis saadi enampakkumisel. Mingeid takistusi ei olnud hagejal teha oma avaldusi täiturile, sj seda, et ta soovib võlga tasuda muul moel pärast seda, kui kinnisasi oli arestitud. Manukad viibisid enampakkumise juures.
2. Kostja ei vastuta hageja ees, kuna enampakkumine ei ole seadusevastane, puudub tegu, põhjuslik seos, kahju, süü.
3. Tõendid: kinnisasja arestimise akt, V. B avaldus, täitetoimingu teatamine, Ametlike Teadaannete väljavõte, väljavõte väljastatavate dokumentide registreerimise raamatust, rahvastikuregistri väljavõte.
4. Kostja OÜ A ei ole hagile vastuväiteid ega tõendeid esitanud. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud isiklikult juhatuse liikmele allkirja vastu (t lk 33), hilisemad menetlusdokumendid muul viisil, sj kohtuistungile kutsutud väljaande Ametlike Teadaannete kaudu. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kuna OÜ A ei ole vastuväiteid hagile esitanud, aga A. P on, siis kontrollib kohus enampakkumise kehtivust/kehtetust hageja ja A. P väidete ja vastuväidete alusel, kuna enampakkumise kehtetusest sõltub, kas saab rääkida hageja teiste nõuete rahuldamisest või rahuldamata jätmisest. Kui enampakkumine ei ole kehtiv, ei saa rääkida nõude rahuldamisest OÜ A vastu sõltumata sellest, et ta pole vastuväiteid esitanud. 13.

§ 223

lg 1 alusel on enampakkumine kehtetu, kui vara müüdi isikule, kellel ei olnud seda õigust osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või 3 rikuti enampakkumisi olulisi tmusi ja lg 2 alusel võib enampakkumise kehtetuse tunnistamisel võlgnik nõuda p 1 alusel müüdud asja ostjalt välja AÕS § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel ja p 4 alusel nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt.

1. Kohtutäituri seaduse § 6 lg 1 järgi vastutab kohtutäitur oma ametikohustuse süülise rikkumise eest ja lg 3 alusel ta vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
2. Vaidlus puudus selles, et 25.05.2006 arestis kohtutäitur AP täiteasjas nr 024/2006/503 kostjale kuuluva korteriomandi registriosa XXX, XXX, XXX alevik, XXX Vald, Harjumaa sissenõudja Vasalemma Valla avalduse alusel ja et kinnisasi müüdi 11.06.2009 enampakkumisel 60 000 krooni eest OÜ-le A, kes on selle omakorda võõrandanud, kinnisasi ei kuulu OÜ-le A, omanikukanne on kustutatud. 16.

§ 10

lg 1 järgi peab täitur toimetava võlgnikule kätte täitmisteate, vara arestimise akti ja enampakkumise akt, samuti oma otsused tema tegevuse kohta tehtud kaebuste peale ja muud seaduses ettenähtud dokumendi, lg 4 järgi teade või muud dokumendid, mida ei pea kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse täituri poolt valitud viisil. 17.

§ 137

lg 1 alusel kohaldatakse kinnisasjale sissenõude pööramisel sätteid, mis käivad vallasasjale sissenõude pööramise kohta, kui 8. peatükist ei tulene teisiti.

§ 142

lg 1 alusel kirjutab täitur kinnisasja ja selle päraldised üles, koostab kinnasasja arestimise akti vastavalt § 143.

§ 153

lg 1 järgi märgitakse kinnisasja enampakkumise kuulutuses p 1-6 andmed ja lg 2 alusel peab kuulutuse avaldamise ja enampakkumise teate ning enampakkumise vaheline aeg olema vähemalt 15 päeva ja teade tuleb edastada kõigile täitemenetluse osalistele. 18. Kostja poolt kohtule esitatud 25.05.2006 avaldusest nähtub, et võlgnik e. hageja palus mitte arestida tema pangaarveid ja mitte müüa talle kuuluv korter enampakkumisel. Seega on hageja ise avaldanud soovi müüa talle kuuluv korteriomand täitemenetluses enampakkumise teel ja mitte arestida pangaarveid, seega mitte pöörata täitmist tema rahale. Kohtule esitatud kinnisasja arestimise aktist 25.05.2006 nähtub, et V. B viibis isiklikult arestimise juures, selle käigus arestiti talle kuuluv korteriomand XXX, sj määrati kinnisasja hind 60 000 krooni, mida ta ei ole vaidlustanud. Seega on kostja tõendanud, et hageja oli teadlik talle kuuluva kinnisaja arestimisest, mida ta ise ka soovis, ja seega on ta ise nõustunud ka märgitud kinnisasja hinnaga 60 000 krooni, mis oli alghinnaks enampakkumisel. Eeltoodu alusel on alusetud hageja väited sellest, et ta ei tahtnud oma korterit lasta panna enampakkumisele. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle väite kohta, et ta otsis võimalusi tasuda sissenõudja võlg enne enampakkumist, et tal oleks olnud raha, mille arvelt tasuda ära võlg enne või sellel päeval s.o 11.09.2006 kui toimus enampakkumine, samuti ei ole hageja tõendanud seda, et ta oleks enne enampakkumise läbiviimist 11.09.2006 selle võla ka ära tasunud või et tal oleks olnud mingeid taotlusi täiturile, sj oleks avaldanud soovi, et ta ei taha sissenõude pööramist kinnisasjale enne kas 11.09.2006 või sellel päeval võimaliku võla tasumiseks vm. Kautsjoni tasumine hagimenetluse käigus käeolevas vaidluses ei tähenda et seisuga 11.09.06 oleks hagejal olnud raha Vasalemma valla võla tasumiseks, kuna kautsjon on tasutud pärast enampakkumise läbiviimist ja sedagi hagimenetluse 4 käigus ehk oluliselt hiljem. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et sissenõudja Vasalemma vald oleks esitanud avalduse selle kohta, et täitetoiming st enampakkumine edasi lükata

§ 44järgi.

Viimase sätte kohaselt saab täitetoimingu edasi lükata vaid sissenõudja avalduse alusel või kohtulahendi alusel. Kuna võlgnik e. antud juhul hageja oli teadlik kinnisasja arestimisest, viibis selle juures, ei vaidlustanud hinda, oli avaldanud ise pöörata sissenõue just kinnisajale ega ole tõendanud, et tal oleks pärast 25.05.2006 kui kinnisi arestiti, olnud raha võla tasumiseks, et ta oleks võla ära tasunud või avaldanud mt teavet võimalusest tasuda võlg ära muul viisil, või et sissenõudja oleks palunud täitetoimingu edasi lükata 11.09.2006, siis pidi võlgnik e. hageja olema teadlik ka sellest, et pärast 25.05.2006 kui kinnisasi arestiti, asub täitur ka enampakkumist läbi viima e. võlgnik pidi olema täitemenetlusega kursis. 19. Kohtule esitatud täitetoimingu teatest V. Ble (t lk 42) nähtub, et see on tehtud 24.08.2006, selles on märgitud, et hagejale kuuluva kinnisasja nr XXX enampakkumine toimub 11.09.2006 kell 12.00 täituri A. Pi büroos Narva mnt 7d, Tallinn, alghind 60 000 krooni, märgitud on tagatisraha tasumise suurus ja koht, kuhu tasuda, ostuhinna tasumise aeg, selgitused, et kui kinnasasjale on õigusi, sj kui on keelumärke kinnistusraamatusse kandmise ajaks sissekandmata õigusi, siis tuleb sellest teavitada täiturit enne enampakkumist, märgitud on ka, et täitur müüb just hageja vara ja et täitemenetlus on algatatud sissenõudja Vasalemma Vallavalitsuse avalduse alusel kohtulahendi alusel. Teates on märgitud ka kaebeõiguse aeg, kord. Ametlike Teadaannete vastav enampakkumise kuulutus on avaldatud 24.08.2006 ja sisaldab endas samasuguseid andmeid nagu teade (t lk 43, 44). Seega vastab kinnisasja teade ja kuulutus

§ 153lg 1 sätestatutel.

Enampakkumise aeg oli vastavalt 11.09.2006, seega on jäänud teate, kuulutuse ilmumise ja enampakkumise toimumise aja vahele enam kui 15 päeva ja seega on täitur järginud ka

153 lg 2 tulenevat tähtaja piirangut. 20.

§ 153

lg 2 alusel teavitatakse täitemenetluse osalisi enampakkumise teatest, kuid märgitud teade ei toimetata mitte

§ 10

lg 1 alusel menetlusosalisele, st ka võlgnikule kätte, vaid edastatakse võlgnikule

§ 153

lg 2 viimase lause ja

§10lg 4 alusel.

Seega ei pidanudki täitur rakendama enampakkumise teate edastamisel võlgnikule

§ 10

lg 2 kättetoimetamise regulatsioonist tulenevaid reegleid, mis on määratud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga, vaid piisas teatamisest, millise viisi valikuõigus on täituril. Esitatud väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatust 1592, 31.07.2006 (t lk 44-46) nähtub, et enampakkumise teade 06/503 on saadetud lihtposti ja kulleriga 28.08.2006 (t lk 45 all kuupäev, lk 46 vastav kanne), enampakkumise teatest endast nähtub, et tegemist on just täiteasjaga 06/503, esitatud rahvastikuregistri andmebaasi väljavõtte kohaselt oli sellel ajal võlgniku aadress XXX, XXX alevik. Kinnisasja arestimise (t lk 8) aktis on märgitud V. B aadressi kohta XXX, Tallinn, kuid sellest aktist ei nähtu, et V. B oleks palunud teated ja muud dokumendid edastada ja kätte toimetada sellel aadressi.

§ 10

lg 1 alusel võib võlgnik avaldada talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse täituri poolt kättetoimetatuks. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks

§ 10lg 1 kohaselt avaldanud, et dokumendid tuleb talle saata XXX, Tallinn aadressil.

Siinjuures ei saa kohus jätta märkimata ja arvestamata, et oma hagiavalduses kohtule märkis V. B aadressi XXX, Tallinn, ent märgitud aadressilt ei olnud kohtul võimalik teda enam veebruaris 2007 kätte saada, kuna ta enam seal ei elanud (vt t lk 49, 50 ümbrik koos väljastusteatega). Ka pärast seda kui teada enam kätte ei saanud, näitas ta oma avalduses 2007.a märtsis endiselt ning ka edaspidi aadressina XXX, Tallinn (t lk 52) ega teatanud uut aadressi, kusjuures ei saanud ta endiselt kohtu kirju kätte (t lk 89), mistõttu saatis kohus omaalgatuslikult edasised dokumendid hageja registrijärgsele aadressile (vt teadete leht, kanne 04.10.2007, t lk 134 väljastusteade). Alles septembris 5 2008 märkis esindaja hageja uue aadressi (t lk 207). Viimane ei oma tähendust küll täitemenetlusele ja enampakkumise läbiviimisele, kuid selline enda andmete mitteteatamine või muutmisest teatamata jätmine asjaomastele asutustele näitab pigem isiku huvi puudumist olla efektiivselt kättesaadav. Kuna V. B ei ole tõendanud, et ta oleks täiturit teavitanud

§ 10

lg 1 alusel kohast, kuna talle vastavad täitemenetluse dokumendid edastada, siis pelgalt ühe või teise aadressi märkimine kinnisvara arestimise aktis, ei tähenda sellise sooviavalduse tegemist, mis oleks sellisel juhul ka täiturile siduv ning kohustuslik

§ 10

lg 1 tähenduses ja seega ei olnud ka täiturile siduv märgitud aadress, kuna enampakkumise teade saada, veelgi enam seda ei pidanud kätte toimetama.

1. Kostja tunnistaja KK ütluste kohaselt käis V. B täituri pool ja päris temalt aru, miks ei ole kinnisvara müüdud, kuna tegi sellekohase avalduse ammu täiturile ning nädal enne enampakkumist käis samuti büroos, nõudis täituriga kokkusaamist, kuigi vastuvõtu aeg oli juba läbi. Tunnistaja palus V. Blt selgitust, kuna tunnistajal oli volitus ka võlgnikega suhelda ning V.B selgitas, et nädala pärast on enampakkumine, kuid tahab teha maksegraafikut, et enampakkumist ei toimuks. Selle peale selgitas tunnistaja, et enampakkumist saab ära jätta kas kohtumääruse või sissenõudja avalduse alusel. Veel ütles tunnistaja, et V. B tõstis häält, mille peale kutsus tunnistaja välja ka A. Pi, kes seletas V. Ble sama enampakkumise kohta, mida oli eelnevalt, tunnistaja selgitanud V. Ble. Tunnistaja ütles, et ta soovitas V. Bole teha kirjaliku avalduse, andis talle pliiatsi ja paberi, suunas ta laua taha kirjutama, kuid ml hetkel ütles V. B, et ta ei kirjuta ja läks kontorist välja. Tunnistaja ütluste kohaselt lubas V. B minna sissenõudja jutul, ja tunnistaja oli küsinud sissenõudjalt, kas V. B oli viimasega ühendust võtnud, ent selgus, et ei olnud. Tunnistaja M. R kinnitas ütlustega, et V. B sai isiklikult ka tema teada enampakkumise aja teada ja seda vahetult kohe, kui oli kuulutatud enampakkumine. Veel ütles tunnistaja, et enne oksjonit käis V. B büroos ja tahtis maksegraafikut teha, ja tunnistaja ütles, et selgitas, et võla ajatamiseks tuleb küsida sissenõudja nõusolekut. Samal päeval kui oksjon toimus, käis V. B ka büroos enne ja pärast oksjonit, sj uuris kas korter müüdi ära. Ta oli huvitatud raha saamisest ja kuskil viie päeva jooksul teatas ta oma konto numbri kuhu raha kanti. Seega on tunnistaja M. R ütlusega tõendatud, et V. B oli tegelikult teadlik ka enampakkumise toimumise ajast ja kohast, kuna seda oli talle tunnistaja isiklikult öelnud pärast enampakkumise aja määramist, mis oli vastavalt enampakkumise teatele 24.08.2006 ning samuti on eelmärgitud asjaolu leidnud tõendamist ka tunnistaja K. K ütlustega, kellele V. B ise kinnitas enampakkumise toimumust.
2. Hinnates tunnistajate ütlusi koos väljastatavate dokumendiregistri andmetega ja enampakkumise teatega ning arvestades seda, et täiturile ei olnud siduv arestimise aktis märgitud aadress, kuna V. B ei olnud teinud vastavat avaldust materjalide saatmise kohta just sellel aadressi, siis leiab kohus, et vaidluses on kostja tõendanud, et hageja oli võlgnikuna teadlik talle kuuluva asja enampakkumise ajast ja kohast, teda oli teavitatud sellest

§ 10lg 4 ja § 153 lg 2 viimase lause kohaselt.

Teade jäeti postkasti 29.08.2006 ning seega on enampakkumise toimumise aeg pärast teate postkasti jätmist vähem kui 15 päeva, kuid see ei ole selline täitemenetluse korra rikkumine, mis oleks oluline, sest tegelikult oli V. B enampakkumisest teadlik, mis leidis kinnitust ülalpool toodud tõenditega.

1. Ülalnimetatud tunnistajate ütlustega leidis tõendamist, et esialgselt avaldas V. B soovi, et enampakkumine tehtaks kiiresti, siis soovis, et see lükataks edasi, kuna soovis saada hoopis maksegraafikut. Tunnistaja ütlustega leidis kinnitust, et talle selgitati, et enampakkumise edasilükkamiseks on vaja sissenõudja avaldust või kohtumäärust, talle võimaldati kirjutada ka omapoolset avaldust, anti selleks paber ja kirjutusvahend ja 6 suunati laua juurde, ent ta loobus avalduse kirjutamisest. Tunnistaja K. K ütlusega leidis tõendamist, et V. B andis veel enne enampakkumist selgitusi ka täitur ise. Eeltoodud tõenditega on ümber lükatud hageja väited, et talle ei seletatud täitemenetluses õigusi ja lükati tagasi tema avaldus, millega ta ei soovinud enam sissenõude pööramist kinnisasjale.
2. Enampakkumine viidi läbi 11.09.2006 A. Pi büroos Narva mnt 7d, Tallinn, mille juures viibisid manukad K. K , E. H . Kostja väidetel olid manukateks büroo töötajad.

§ 9

lg 7 viimase lause kohaselt võivad manukatena olla isikud, kes töötavad täituri büroos, seega on alusetud hageja väited, et manukateks ei võinud olla ülalmainitud isikud ja seega oli täidetud ka

88 lg 5 mille kohaselt peab olema enampakkumise juures 2 manukat. Enampakkumise aktist nähtub, et vara müüdi hinnaga 60 000 krooni, see ei olnud madalam arestimise aktis kajastuvast hinnast, millega oli V. B oli nõus ja seega vastas alghind

§ 82lg 1.

Enampakkumisel osales kolm isikut, vara müüdi ja osteti alghinnaga 60 000 krooni, ostjaks oli OÜ A. Seadusest ei tulene, et kui vara müüakse alghinnaga, siis oleks enampakkumine kehtetu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vara enampakkumine viidi läbi vastavalt seadusele. Enampakkumise akti saamist on kinnitanud hageja ise oma hagiavalduses. 25. Kuna asjas on tõendatud, et 1) V. B oli soovinud sissenõude pööramist tema kinnissajasele ega ole tõendanud, et ta saanuks nõude rahuldada muul viisil, et 2) ta oli teadlik enampakkumise ajast, kohast, ehkki talle teate saatmise ja enampakkumise vahel oli veidi vähem kui 15 päeva, mida kohus hindas mitte oluliseks rikkumiseks, sest isik oli teadlik tegelikult enampakkumise ajast, et 3) talle selgitati enne enampakkumist, et enampakkumise edasilükkamiseks on vaja kas kohtulahendit või sissenõudja avaldust ja talle anti võimalus veel enne enampakkumise toimumist oma avaldusi teha, 4) et enampakkumine viidi läbi määratud ajal ja kohas, et enampakkumisel vastas alghind vara arestimise aktis määratud hinnale, siis on enampakkumine toimunud seaduspäraselt. Asjaolu, et teade enampakkumise kohta oli saadetud võlgnikule vähem kui 15 päevase tähtaja sees, ehkki teade ise (24.08.2006) oli tehtud tähtaegselt, mis ei ole enampakkumise korra oluline rikkumine, siis leiab kohus, et puudub alus tunnistada täitemenetluses nr 024/2006/503 11.09.2006 toimunud enampakkumine kehtetuks

§ 223lg 1 alusel.

Seega jääb rahuldamata hageja nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. 26. Kuna enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõue jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata hageja nõue A. Pi vastu

§ 223

lg 2 p 4 ja kohtutäituri seaduse § 6 ja riigivastutuse seaduse § 7 alusel kahju hüvitamiseks 70 000 krooni, kuna puudub õigusvastane tegu.

1. Kuna enampakkumine on kehtiv, siis on OÜ A poolt enampakkumisel ostetud kinnisasi nr XXX omandatud õiguslikul alusel ja seega ei kuulu rahuldamisele nõue OÜ A vastu TsMS § 223 lg 2 p 1 teise lause alusel 70 000 krooni väljamõistmiseks. Kuna hagi jääb rahuldamata, ei pea kohus andma hinnangut kahju tekkimisele, suurusele, põhjuslikule seosele, süüle, aga ka sellele, kas OÜ A on kohustatud hüvitama müügihinna hagejale ja kui suures ulatuses ta peaks selle hüvitama, aga ka esitatud tõenditele nagu väljavõte City24.ee kinnisasjade turuväärtuse kohta, samuti müügilepingule OÜ A ja G. Kalamehe vahel. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind
2. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud poole, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostjate menetluskulud hageja kanda. 7
3. Tsiviilasja hind, arvestades hagihinna vähendamist kohtuistungil, on kolme nõuet kokku arvestades 200 000 krooni (60 000 /enampakkumise kehtetuks tunnistamine /+ 70 000 (kahju nõue A. P vastu/+70 000 /müügihinna nõue OÜ A vastu/). Kohtunik 8