2-08-75284/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 09.06.2009.a, Kentmanni tn 13, Tallinn esindajad 2-08-75284 RR hagi MJ`i vastu elatise nõudes Hageja: RR Isikukood: XXX XXX Kostja: MJ Isikukood XXX XXX Hagihind 67 950 krooni Kohtuistungi toimumise 05.05.2009.a. aeg Kohtuistungil osalejad hageja RR hageja esindaja J Kononov Kostja MJ Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja MJ , isikukood XXX , alaealise lapse JJ, isikukood XXX, ülalpidamiseks RR, isikukood XXX, kasuks igakuine elatis 4 000,- krooni kuus alates 01.01.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni ja õppimise korral gümnaasiumis kuni kooli lõpetamiseni . Kohtukulud jätta poolte enda kanda. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 12.11.2008.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista poolte XXX.a. sündinud ühise lapse JJ ülalpidamiseks 7550,- krooni kuus alates 01.01.2008.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt kulub lapsele kuus kokku 12 485 krooni, millest toit koolis ja kodus on 2 300,- krooni, riided ja jalanõud 2000,- krooni, juuksur, hügieenitarbed 750,- krooni, koolivahendid 270,- krooni, kultuuriüritused 300 krooni, eragümnaasium 2290,- krooni, kunstikeskus 1125,- krooni, taskuraha 500,- krooni, kulutused transpordile 540,- krooni, kulutused tervishoiule 1410,- krooni, sidekulud 300,- krooni ja eluasemekulud 700,- krooni. Hageja sissetulek on 10 000,- krooni. Kohtuistungil on hageja nõus 3900,- krooniga kuus. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista Kostja on toetanud regulaarselt oma tütart, kandes hageja pangakontole elatisraha, lapse pangakontole taskuraha, tasus lapse telefoniarved, ostis lapsele riideid, veetis koos puhkuse Hispaanias 2007.a. Lapse ülalpidamiseks igakuised kulutused summas kokku 12 485,- krooni on ülepaisutatud ja ei ole tõendatud. Oma tervisliku seisundi poolest võib laps õppida tavagümnaasiumis, mitte ei pea õppima tunduvalt kallimas erakoolis. Kostja igakuine sissetulek on 4 500,- krooni kuus, kostja on nõus tasuma tütre ülalpidamiseks 3000,- krooni kuus. Kohtuistungil on kostja maksimaalselt nõus maksma 2 800,- krooni, kuna tal on liisingud ja laenud . Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. PkS § 60 lg1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 4350,- krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni kuus. Tsiviilasja menetlemise käigus on tõendamist leidnud, et kostja ei täida oma alaealise tütre ülalpidamiskohustust alates jaanuarist 2008.a. Hageja on esitanud lapse kulutuste tõendamiseks AS M tõendi , mille kohaselt J l on diagnoositud migreen, mis vajab sümtomaatilist ravi, koolitõendi, mille kohaselt J õpib Eragümnaasiumi 10 klassis ja õppemaks moodustab 27 500,- krooni, Tallinna Vanalinna kunstikeskuse tõendi , mille kohaselt J õpib kunstikeskuses esimesel kursusel ja kuus maksab 1500,- krooni. Hageja on lisanud ka kviitungite koopiad ostude tõendamiseks. Kohtuistungil on kostja nõus lapse toidurahaga 1500,- krooni kuus, riiete kulutusega 800,krooni, juuksuri ja hügieenitarvete kulutustega 500,- krooni, koolitarvete kulutustega 150,krooni, kultuuritarvete kulutustega 250,- krooni kuus, taskurahaks 200,- krooni, tervishoiule 300,- krooni, sidekuludeks 250,- krooni ja eluasemekuludeks 500,- krooni, kunstikoolile 1125,krooni, kokku 5575- krooni, millest kummagi vanema kanda peaks jääma 2 787,50 krooni kuus. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Kohus leiab, et 5575,- krooniga kuus on kaetud lapse vajalikud ja põhjendatud väljaminekud. Kohus leiab, et kuna laps on käinud senini eragümnaasiumis, siis ei ole lapse huvidest lähtuvalt õige viia Jekaterina üle kümnendas klassis teise kooli, mistõttu tuleks eragümnaasiumi tasu 2 900,krooni jagada samuti mõlema vanema vahel. Elatise määramisel tuleb arvestada ka kummagi vanema varalist seisundit ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Kostja palgatõendist nähtub, et tema viimase aasta töötasu on 4 500,- krooni kuus, samas on kostja nõus tasuma elatist 3000,- krooni kuus. Kostja ehitab maja, tal on hageja sõnade kohaselt oma firma ja oma klubi, millele kostja ei vaielnud vastu. Liisingute ja laenude olemasolu ei vabasta kostjat elatise andmise kohustusest. Tuleb 2 arvestada ka seda, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on suuteline maksma oma tütrele elatist 4 000,- krooni kuus. Vastavalt PkS § 70 lg2 ja seoses sellega, et kostja ei ole vabatahtlikult täitnud oma lapse ülalpidamiskohustust alates 01.01.2008.a., tuleb kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.01.2008.a. TsMS § 164 sätete kohaselt hagilises abieluasjades kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Maie Seppo kohtunik 3