Avalduse kohaselt on osaühing täielikult maksejõuetu ja see ei ole ajutine, osaühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning puuduvad võimalused majandustegevuse jätkamiseks. Äriregistri andmetel on APM Neto OÜ (reg.-kood 11619872) jagunemise käigus OÜ-st Rommel (reg.kood 10693949) eraldumise teel asutatud äriühing, mis on Viru Maakohtu registriosakonnas registreeritud 24.04.
Kohtutäiturite menetluses olevatest võlgadest on ajutisele haldurile teatatud ei ole. Seega ületavad võlgniku kohustused (kokku summas 302 519 krooni) tema varasid (summas 11 591 krooni) ning äriühing on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisel on ajutine haldur lähtunud ajutises menetluses kogutud materjalidest ning võlgniku poolt antud selgitustest.. OÜ Rommel, kellele senini oli kuulunud spordi- ja vabaajarõivaste eelmise hooaja kaupade kauplus Rakveres Selveri keskuses, otsustas jagunemise teel luua uue äriühingu OÜ APN Neto, mille tegevuskohaks sai Vaalakeskus, kus üürileandja OÜ Rakvere Ärikeskus poolt pakuti talle rendilepingu jätkumisel välja senisest soodsamaid renditingimusi. Reaalset kaubandustegevust alustati 05.05.2009. OÜ-ga Rommel sõlmiti frantsiisileping, mille alusel võlgnik tasus igakuiselt frantsiisitasu 6000 krooni kuus. Ka kaubad osteti OÜ-lt Rommel, kes müüs need võlgnikule 20% soodsamalt soetusmaksumusest. Lisaks renditasule (50 000 krooni/kuus) pidi võlgnik tasuma kõik kommunaalkulud (elekter, vesi, kanalisatsioon, signalisatsioon jms). Igakuised jooksvad tegevuskulud, mis tulenesid renditasust, igakuistest kommunaaltasudest, frantsiisitasust, moodustasid märkimisväärse summa, mille tasumine kaupade müügist laekunud vahendite arvelt ei olnud võimalik. Realisatsioon jäi oodatust väiksemaks: prognoositud käibed ei realiseerunud ning külastatavus vähenes veelgi pärast uue kaubanduskeskuse „Põhjakeskus“ avamist. Lisandunud konkurentsi tõttu vähenes tunduvalt elanike ostuvõime, mistõttu kauplused, kes müüsid hooajal moes olevaid sama artikli kaupu, olid samuti sunnitud hindasid tunduvalt langetama. Võlgniku äriplaan, et tema pakutavad rõivad saavad turul hinnaliidriks (võrreldes teiste sama artikli toodetega märgatavalt odavamad), ei teostunud. 30.06.2009 koostatud bilansist nähtuvalt oli kahe tegevuskuu kahjum 213 393 krooni (realiseerimise netokäive 330 284 krooni, kuid tegevuskulud, kaubad ja tööjõukulud 543 684 krooni). 26.08.2009 seisuga on kahjum suurenenud 587 168 krooni võrra. Seega ei ole võlgnik oma tegevuse nelja kuuga kasumit teeninud ning on olnud pidevas kahjumis. Maksejõuetus kujunes välja juba kahe esimese kuu jooksul ning põhjuseks on võlgniku poolt ülehinnatud prognoos müüdavate kaupade müügihinna kujunemisest. Halduri hinnangul ei ole tuvastatud maksejõuetust põhjustanud asjaolusid, mis oleks tekitatud juhatuse liikme poolt tahtlikult; juhatuse liikme tegevuses ei esine juhtorgani liikme rasket juhtimisviga. Maksejõuetuse suhtes on suhteliselt kiiresti vastu võetud otsus ning tegevuse peatamisega lisakohustusi ei ole tekitatud. Vara tagasivõitmise võimalusi ei esine. Kuigi kogu majandustegevus on toimunud võlgniku ja temaga seotud äriühingute vahel, siis lähikondsus iseenesest tagasivõitmiseks alust ei anna: tasumised on toimunud jooksva majandustegevuse käigus ning ka Riigikohus on asunud seisukohale, et majandustegevuse käigus tasutud rahalised vahendid tagasivõidetavad ei ole. Ajutine haldur leiab, et OÜ APM Neto on maksejõuetu ning see pole ajutise iseloomuga. Võlgnikul puudub vara ning olemasolevatest rahalistest vahenditest ei jätku pankrotime- 4 netluse kulude katteks. Eelnevast tulenevalt teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus
Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus leiab, et ajutise halduri ettepanek pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata on põhjendatud. Pankrotiseaduse §-idest 1 ja 13 tulenevalt oli pankrotiavalduse esitamine võlgniku poolt põhjendatud.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule esitatud pankrotiavalduse, samuti võlgniku esindaja ja ühtlasi ainuosaniku seadusliku esindaja poolt kohtus antud seletuse ning ajutise halduri ettekande ja sellele lisatud tõendavate dokumentide alusel on tuvastatud, et võlgnikul - OÜ-l APM Neto puudub võlgade katteks vara ja selline suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti puuduvad võlgnikul vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, Tuvastatud on, et võlgnik on lõpetanud kõik töösuhted, samuti on realiseerinud oma kaubad ning seega puudub ka võimalus tegevuse jätkamiseks. Pankrotiseaduse § 29 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatama võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole tuvastatud ning nimetatud asjaolusid on ajutine haldur ka oma aruandes analüüsinud.
S § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Tulenevalt
lg 1, tegi kohus oma korraldava määrusega 25.09.2009 võlgnikule ja tema suurematele võlausaldajatele (Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu ning OÜ-le Rakvere Ärikeskus) ettepaneku võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks depositarvele vajaliku summa tasumiseks (40 000 krooni koos ajutise menetluse kuludega). Kohtu määratud tähtpäevaks (05.10.2009) nimetatud summat ei laekunud. EV Maksu- ja Tolliameti pool edastati kohtule teade menetluskulude kandmisega mittenõustumisest. 05.10.2009 esitas OÜ Rakvere Ärikeskus kohtule taotluse määratud tähtaja pikendamiseks kuni 12.10.2009. Kohus rahuldas võlausaldaja taotluse, teatades ühtlasi, et hiljemalt ka taotletud tähtpäevaks (12.10.2009) kohtu määratud summa deposiiti mittelaekumise korral lahendab kohus APM Neto OÜ suhtes pankroti väljakuulutamise või pankrotimenetluse raugemise määrusega, mis tehakse teatavaks 13.10.2009 kell 15.00 maakohtu kantselei kaudu. Kohtu määratud summat ei ole tasutud, samuti on võlausaldaja OÜ Rakvere Ärikeskus poolt kohtule teatatud, et antud pankrotimenetluse perspektiive hinnates ei ole kulude kandmine otstarbekas. Võlgniku poolt kohtus antud seletuse ning ajutise halduri ettekande alusel leiab kohus, et OÜ APM Neto juhatuse liige T L ei ole tahtlikult ega raske hooletuse tõttu oma kohustusi täitmata jätnud, s.t. kohus ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks äriühingu juhtimisel toimepandud kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on ülehinnatud prognoos laojääkide realiseerimisest soodsa hinnaga saadavast tulust ning samuti uue kaubanduskeskuse avamisega suurenenud konkurents. Maksejõuetuse 5 väljakujunemisel on võlgniku juhatuse poolt ka sellele reageeritud pankrotiavalduse esitamisega.
lg 1 tulenevalt on ajutisel halduril õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse tehtud töö eest tasu ja bürookulude väljamõistmiseks ning lisanud tasu arvestuse. Kokku on ajutine haldur kulutanud ajutises pankrotimenetluses 20,5 töötundi ning taotletavaks tasuks kokku on 17 700 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 5 841 krooni (kokku 23 541 krooni). Samuti taotleb ajutine haldur menetluses tehtud kulude katteks 2 040 krooni (s.h. käibemaks) väljamõistmist teenindava büroo – OÜ Tael Halduribüroo kasuks. Esitatud aruandest nähtuvalt on ajutine haldur täitnud nõuetekohaselt
lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud ülesanded: on selgitanud välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, on kontrollinud, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulusid ning andnud hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele; ta on koostanud aruande ja osalenud avalduse läbivaatamisel kohtuistungil. Kohus leiab, et taotluses märgitud halduri tasu suurus vastab antud menetluses ajutise halduri ülesannete mahule ja keerukusele ning halduri kutseoskustele, samuti justiitsministri kehtestatud ja käesoleval ajal kehtivatele halduri tasu ja kulutuste piirmääradele (
Tasu jääb täielikult OÜ APM Neto kanda (sh arvel oleva summa 11 590 krooni arvel) ja selle tasumise korraldamise eest vastutavaks on juhatuse liige. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Pankrotiseaduse § 1, 13, 29 lg 1, 3, 5, leiab kohus, et vaatamata OÜ-l APM Neto väljakujunenud maksejõuetusele, kuulub algatatud pankrotimenetlus lõpetamisele raugemisega osaühingu suhtes pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul puudub vara pankrotikulude katteks ja puudub ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt
lg 4, kui pankrotimenetlus lõpetatakse sama paragrahvi lõike 1 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
Kui pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel, võib sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest. Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus 29. oktoobril 2009. a. Nooremreferent Lea Herne 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.