KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avaldamise aeg ja 10. juunil 2009.a. kell 14.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, Kentmanni 13, Tall

§ 49

kohaselt on vanematel lapse suhtes võrdsed kohustused, palub kostja hagi rahuldada summas 1315,90 krooni.

1. Kostja esitas kohtule oma vastuväidete tõendamiseks järgmised dokumentaalsed tõendid: G Krongausi sünnitunnistuse ja oma 2008.a. tuludeklaratsiooni Kohtu poolt välja nõutud tõendid.
2. Kohtu poolt tehtud elektroonilise päringu kohaselt portaalist X-tee nähtub, et kostjale kuulub sõiduauto Nissan, reg.märgiga XXXning talle ja NK kuulub ühisomandiks olev kinnistu XXX. Kohtuotsuse põhjendused
3. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas tsiviilvaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse §-st 60 lg 1, mille kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ja sama seaduse §-st 61 lg 3, mille kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 61

lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Eeltoodud seadusesätetest ei tulene, et vanemate panus lapse ülalpidamisele peab olema kindlasti võrdne, nagu kostja ekslikult leiab.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Käesoleval ajal on selleks summaks 2175.- krooni.

1. Kohus leiab, et aluseks väljamõistetud elatise suuruse muutmisele käesolevas vaidluses on eelkõige see, et poolte alaealise lapse vajadused on olulisel määral suurenenud võrreldes ajaga, mil esialgne elatis lapse ülalpidamiseks välja mõisteti. 2003.a. märtsikuus oli poolte alaealine laps kohe 10-aastaseks saamas, käesoleval ajal on laps aga 16-aastane. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks selle, et 10-aastase lapse vajadused on oluliselt väiksemad võrreldes 16-aastase lapse vajadustega.. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja.
2. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks, mida tõendada ei ole vaja, on ka see, et elukallidus, eelkõige esmatarbekaubad, toit ja tasud kasutatud teenuste eest on võrreldes 2003.a. märtsikuuga Eesti Vabariigis samuti olulisel määral suurenenud, mistõttu 540.- krooni elatusraha, mis esialgselt kostjalt hageja kasuks poolte alaealise lapse ülalpidamiseks välja mõisteti, on ilmselgelt käesolevaks ajaks liiga väike summa millega last üleval pidada oleks võimalik. Eeltoodu alusel on hagi elatise suuruse muutmiseks kohtu arvates õiguslikult põhjendatud. 3
3. Kohtuotsuse p-s 12 osundatud seadusesätetest tulenevalt peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Sama nõue kehtib ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamisel. Hageja on esitanud kohtule nimekirja mille kohaselt moodustavad lapse ülalpidamiskulud kuus summa 2610.- krooni ning koosnevad eluasemekulust 700.krooni, söögirahast 1000.- krooni, kulust transpordile 110.- krooni, sidekulust 200.krooni, kulutustest hügieenitarvetele 100.- krooni, kulutustest koolikohustuse täitmiseks 100.- krooni, kulutustest riietele ja jalanõudele 100.- krooni ning muudest vältimatutest püsikuludest 300.- krooni. Kostja nimetatud asjaolu vaidlustanud ei ole. Lapse kulutusi tõendavad ka hageja poolt esitatud AS Eesti Energia arve hagejale, AS EMT arve sülearvuti ostmise eest koos järelmaksu maksegraafikuga ning tšekid kauplustest Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et poolt alaealiste laste ülalpidamiskulud kuus moodustavad summa 2610.- krooni.
4. Nii nagu kohus kohtuotsuse punktis 12 märkis on üldreegel, et igakuise elatusraha suurus ühele lapsele kuus ei või olla väiksem poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (

§ 61lg 4).

Erandid nimetatud sättest sätestavad sama paragrahvi lõiked 5 ja 6 mille kohaselt võib kohus väljamõistetava elatise suurust vähendada alla seaduses sätestatud alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps ( lg 5) või kui vanem kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. ( lg 6). Eeltoodust tulenevalt saab kohus erandina otsustada, et kohustatud isik on kohustatud elatist maksma oma alaealistele lastele alla seaduses sätestatud elatusraha miinimumi. 17. Kohus asub seisukohale, et arvestades kostja vastuväiteid hagile ning tema poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mille kohaselt on kostjal kohustus ülal pidada ka oma teist alaealist poega G K, kes on sündindu XXX.a., on käesoleval juhul põhjendatud kohaldada

§ 61

lg 5 sätestatut ning määrata väljamõistetava elatusraha suuruseks poolte poja AK ülalpidamiseks väiksem summa kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Kohus peab aga vajalikuks märkida, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei tööta alates 2008. märtsikuust ning pole ka selgitanud mis asjaoludel temaga tööleping lõpetatud on. Samas on kostja esitanud oma 2008.a. tuludeklaratsiooni, mille kohaselt on tema sissetuleku suuruseks olnud 2008.a. 19.770.- krooni. Sellest saab teha järelduse, et kostja ei ole tõepoolest eelmisel aastal pikka perioodi töötanud. Samuti ei ole kostja tõendanud oma väidet, et ta on pidevalt tööd otsinud, kuid pole seda tulenevalt majanduskriisist leidnud. Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et 2008.a. märtsis ei olnudki veel Eestis majanduskriisi, mistõttu oli ka siis tunduvalt lihtsam omale tööd leida kui käesoleval ajal. Hageja seevastu on tõendanud Tööturuameti õiendiga, et ta on töötuna registreeritud tööturuametis. Asjaolu, et pooltel on liisingulepingust või laenulepingust tulenevad kohustused pankade ees, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, sest laste ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal ning seda ka vaatamata sellele, et neil on kohustused pankade ees. Laenulepingu või liisingulepingu sõlmimisel pidid pooled arvestama sellega, et neil on alaealised lapsed keda nad üleval peavad pidama. 4 Kõige eeltoodu alusel ning arvestades ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, mille suuruseks käesoleval ajal on 21 % kuus, peab kohus põhjendatuks suurendada kostjalt väljamõistetud elatise suurust tema alaealise lapse ülalpidamiseks käesoleva kohtuotsusega 1800.- kroonini kuus. Kostja varalise olukorra paranemisel, on hagejal õigus nõuda elatise suuruse muutmist veelkordselt. 18. Kohus on seisukohal, et hageja nõue muuta elatise suurust tagasiulatuvalt alates 01.02.2009.a. ei ole põhjendatud, sest vastavalt

§ 136

lg 2 sätestatule saab kohus muuta huvitatud isiku nõudel elatise suurust alates nõude esitamisest kohtule. Menetluskulud

1. Tulenevalt RLS § 22 lg 1 p 2 sätestatust menetluskulusid riigilõivu näol käesolevas kohtuvaidluses pooltel ei ole. Tsiviilasja hinna määramine
2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise suurendamiseks 2091,75 krooni võrra kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 18.825,75 krooni(9 x 2091,75). Kohtunik 5