Obsah (6)

§ 143§ 146§ 147§ 154§ 144§ 142

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg 11. juuni 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-46424 Tsiviilasi OÜ M(likvideerimis

) sätteid ning alates 01.07.2002 võlaõiguse (VÕS) ning kehtima hakanud

sätteid.

§ 143järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Käesolevas asjas on kostja 20.01.2009.a. esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks (tlk 125-126). Vaidlust puudub selles, et pooltevahelise võlasuhte aluseks on

1. detsembril 2001.a sõlmitud laenuleping nr 63, mille punkti 2.1 järgi on kostja saanud rahalist laenu 46 000 (nelikümmend kuus tuhat) krooni tagastamise tähtajaga 20 juuni 2003.a. Laenulepingule on kostja NM allakirjutanud kui laenusaaja (tlk.6). Lepingu punktist 2.6 nähtub, et laenusumma tagatiseks on laenusaaja valduses olev sõiduauto Mercedes Benz 240 TD reg nr XXX, mis läheb laenusaaja omandisse kuni kõikide käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni laenusaaja poolt. 2 Vaidlus puudub selles, et vastavalt 20.12.2001.a. sõlmitud laenulepingu nr 63 punkti 3.
2. kohaselt oli kostja kohustatud saadud laenu tasuma kokkulepitud osamaksetena laenulepingus kokkulepitud kuupäeval, s.o. 20-ndal kuupäeval, igakuiselt. Hageja esitatud maksegraafiku kohaselt perioodil 20.01.2002.a. kuni 20.06.2003.a. oli kostja NM kohustatud tasuma laenu põhiosa ja intressidena kokku kuumaksena 3 345 krooni ning kokku laenu põhiosana 46 000 krooni ja intressidena 14 183,61 krooni. Kostja poolt tasumata laenujääk moodustas hageja arvestuse kohaselt 44 135 krooni, intressijääk 18 695 krooni. Laenu tagastamise tähtaeg oli laenulepingu nr 63 punkti 2.
3. kohaselt 20.juuni 2003.a. Kostja vastuväidete kohaselt on ta kõnealuse laenulepingust tulenevad kohustused täitnud ja võlgnevust ei esine.

§ 146lg.1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

Lähtudes

§ 147

lõigetest 1 ja 2, algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, seega alates ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse täitmist. Korduva kohustusena aegub perioodiliselt arvestatav intressinõue

§ 154

kohaselt iga intressiarvestusperioodi kohta kolme aasta jooksul alates selle kalendriaasta lõppemisest, mil intressikohustus muutus sissenõutavaks. Sõltumata sellest lõpeb intressinõue kõrvalkohustustest tuleneva nõudena

§ 144kohaselt koos põhinõudega.

20.12.2001.a. sõlmitud laenulepingu nr 63 punkti 3.

1. kohaselt oli kostja kohustatud saadud laenu tasuma kokkulepitud osamaksetena lepingus kokkulepitud kuupäevadel igakuiselt. Hageja poolt esitatud maksegraafiku järgi oli kostja kohustatud perioodil 20.01.2002.a. kuni 20.06.2003.a. tasuma laenu põhiosa ja intresse kokku kuumaksena 3345 krooni ning kokku laenu põhiosana 46 000 krooni ja intressina 14183,61 krooni. Kostja poolt tasumata laenujääk moodustas 44 135 krooni ja intressijääk 18 695 krooni. Laenu tagastamise tähtaeg laenulepingu nr 63, 20.12.2001.a. punkti 2.
2. järgi oli 20.06.2003.a. Kohtu hinnangul muutus eelnimetatud laenulepingu järgi laen sissenõutavaks 21.06.2003.a. Hagi esitamise viimane tähtaeg olnuks 20.06.2006.a. Hagi esitati 05.11.2007.a. Riigikohtu tsiviilkolleegium 11.06.2008 tsiviilasja nr 3-2-1-57-08 otsuse punktis 11 on leidnud, et: „tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 kohaselt kolm aastat.

Lähtudes

§ 147

Igtest 1 ja 2, algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, st alates ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse täitmist. Korduva kohustusena aegub perioodiliselt arvestatav intressinõue

§ 154

kohaselt iga intressiarvestusperioodi kohta kolme aasta jooksul alates selle kalendriaasta lõppemisest, mil intressikohustus muutus sissenõutavaks. Sõltumata sellest lõpeb intressinõue kõrvalkohustusest tuleneva nõudena

§ 144kohaselt koos põhinõudega“ .

Seega kuna laenulepingu järgi pidi laenusumma olema tasutud hiljemalt 20.06.2003.a. muutus kohustus nii VÕS § 82 lg 7 kui ka

§ 147lg 2 järgi sissenõutavaks alates 21.06.2003.

Lähtudes

§ 147Ig-st 1, algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, seega 21.06.

2003.a.. Ülaltoodu alusel on nõue aegunud. Samuti oleks nõue aegunud ka

§ 154alusel.

Seega on möödunud

§ 146

lg 1 sätestatud 3 aastane aegumistähtaeg.

§ 142lg.

1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kuna kostja on esitanud taotluse aegumise kohaldamiseks ja asjas on tõendamist leidnud, et nõue on aegunud, siis tuleb hagi jätta rahuldamata sellel alusel. Riigikohus on 11.12.2002 kohtuasjas nr 3-2-1-92-02 leidnud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. 3 Kohus leiab, et kuna kostja on esitanud aegumise kohaldamise taotluse ja asjas on tõendamist leidnud, et nõue on aegunud, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Taimi Kollom Kohtunik 4