§-i 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Hageja arvestuse kohaselt moodustavad kulud pojale ühes kuus kokku 4 954 krooni ning hageja taotleb kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 3 135 krooni (koos tulumaksuga) kuni poja täisealisuseni. Kohtu arvates on hageja poolt hagis pojale ühes kuus kantavate kulutuste arvestus mõistlik, aluseks võttes asjaolu, et tegemist on peagi 18-aastaseks saava noormehega, kelle vajadused on oluliselt suuremad kui väikelastel ning huvialadki seotud samuti oluliste väljaminekutega. Kostja vastuväited erinevate kululiikide osas ei ole kohtu arvates põhjendatud. Hageja on oma kirjalikus vastuses kostja vastuväidetele esitanud täiendavad selgitused ja põhjendused poja vajaduste osas ning midagi ülemäärast hagis märgitud kulude osas kohus ei täheldanud. Hageja arvestuse kohaselt moodustavad kulud tütrele ühes kuus kokku 6 742 krooni ning hageja taotleb kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 4 267 krooni (koos tulumaksuga) kuni tütre täisealisuseni. Kohtu arvates on hageja poolt hagis tütrele ühes kuus kantavate kulutuste arvestus mõistlik, välja arvatud muud vältimatud püsikulutused summas 1 970 krooni, sest tütar P puhul on tegemist teismelise tütarlapsega, kellel on välja kujunenud oma huvid ja vajadused, millised on tema vanusest seotud suuremate välja minekutega. Vältimatute püsikulutuste osas ülalmärgitud ulatuses leiab kohus, et kulutusi lapsele tehakse vastavalt võimalustele. Kui hagejal on võimalus lubada tütrele sellises ulatuses igakuiseid väljaminekuid, on see tema õigus, kuid igal juhul ei ole selliste kulutuste kandmine kohtu arvates igakuuliselt mõistlik ja põhjendatud. Mõistlik ja põhjendatud kulu võiks kohtu arvates olla 700 – 800 krooni kuus tütre osalemiseks kultuuriüritustel ja vaba aja veetmiseks. Seega põhjendatud ja vajalikud kulud tütre ülalpidamiseks ühes kuus on kohtu arvates 5 572 krooni. Ülemääraste kulutuste kostja kanda jätmine ei ole siinkohal õigustatud. Kulutuste osas toidule kummagi lapse osas kostja asjas vastuväiteid ei esitanud. Lapsed üldteadaolevalt vajavad kasvamiseks ja arenguks mitmekesist toitu, rõivaid ja jalatseid ning samuti õpinguteks koolitarbeid. Igati vajalik on arendada nende kehalisi võimeid neile võimaluste loomise teel sportimiseks jms. Seda kõike peavad oma lapsele kindlustama nende vanemad ning seejuures pole oluline, kas nad elavad koos lastega või mitte.
§-i 60 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 lg. 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks ning samas lg. 2 sätte kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ning lapse vajadusest. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi on kostja vastu esitatud õiguslikul alusel, sest asjas puudub vaidlus selles, et poolte alaealised lapsed elavad peale poolte abielu lahutamist koos hagejaga ning kostja on kohtuistungil omaks võtnud asjaolu, et ta pole vanemana oma alaealiste laste ülalpidamiseks maksnud vabatahtlikult elatist alates 2008.a. augustikuust. Kostja väidete kohaselt lõpetas ta hagejale elatise maksmise põhjusel, et talle ei meeldi see, kuidas hageja lastele mõeldud raha kulutab. Hageja pole kunagi olnud rahul rahasummadega, mida kostja on talle laste ülalpidamiseks maksnud. Algul maksis kostja hagejale 10 000 krooni kuuus, hiljem 7 000 krooni. Kostja teatas kohtuistungil, et on nõus kahele lapsele kokku maksma elatist 2 750 krooni kuus. Samas teatas kostja kohtule, et temaga koos elavale abikaasa lapsele eelmisest abielust kulutab kostja keskmiselt 3 000 krooni kuus. Siinkohal leiab kohus, et kostja suhtumine enda kui vanema kohustuste täitmisesse laste ülalpidamiseks on eeltoodut aluseks võttes vastuolus seaduse nõuetega ning pahatahtlik ja vastutustundetu, sest kostjal ei ole oma abikaasa lapse ees seadusest tulenevat kohustust seda last ülal pidada.
§-i 70 lg. 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse §-i 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
§-i 61 lg. 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
§-i 70 lg. 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kostja seletuse kohaselt on ta hagejale maksnud 2 lapse ülalpidamiseks vabathtlikult 10 000 krooni, hiljem 7 000 krooni. Siit teeb kohus järelduse, et kostja varaline seisund võimaldab tal maksta laste ülalpidamiseks elatusraha ulatuses, mis on vajalik laste vajaduste rahuldamiseks. Kostja enda seletuse kohaselt kohtuistungil pole ta elatist laste ülalpidamiseks maksnud alates 2008.a. augustikuust. Seega tuleb elatis kostjalt välja mõista hageja kasuks
§-i 70 lg. 2 alusel alates 01.08.2008.a. Ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks poolte alaealise poja G ülalpidamiseks igakuine elatis summas 3 135 krooni koos tulumaksuga ning poolte alaealise tütre P ülalpidamiseks igakuine elatis summas 3 500 krooni koos tulumaksuga kuni laste täisealiseks saamiseni ja alates 01.08.2008.a. Kostja kanda tuleb jätta ka asja menetluskulud riigilõivuna elatisehagilt ning välja mõista antud summa kostjalt riigituludesse juhindudes Riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 2, mille kohaselt on elatise hagides hagejad riigilõivu tasumisest vabastatud ning TsMS §-dest 129 lg. 1 ja 179 sätteist. Samuti tuleb jätta kostja kanda hageja võimalikud õigusabikulud aluseks võttes TsMS §-de 162 lg. 1 ja 173 lg. 1 sätteid. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 12.06.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.