Obsah (4)

§ 230§ 5§ 162§ 174

2-07-27135 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2009 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-27135 T

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

1. VÕS § 127 lg 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 3 2-07-27135 VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes, siis kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainS aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu:
2. seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju;
3. kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kaudses seoses isiku õigusvastase teoga;
4. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt;
5. kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Sa mas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaadaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja 7 sätestavad, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega ja seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.
6. 12.03.2007 kella 1.57 ajal toimus pooltele kaasomandisse kuuluval kinnistul asukohaga Harjumaa, Tallinna linn, Nõmme linnaosa , XXX asuvas elamus tulekahi (tl 7-15, 16). Vastavalt Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo 22.05.2007 õiendile nr 5-4/07/93 põles ühekorruselise puit eluhoone pööning ja katus. Õiendi kohaselt saad i tulekahju oletatavalt alguse pööningult tugevalt lagunenud kütteseadme kütmisest, mida käis enne tulekahju kütmas kostja (tl 16). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja küttis 11.03.2007 kella 13.15 ajal elamu pliiti ning lahkus majast 15.45, kui pliidi all oli tuli kustunud (tl 50). Seega häirekeskus saad i teate tulekahjust pärast pliidi kütmist üle 12 tunni hiljem (tl 50). Kohtule esitatud Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo 22.05.2007 õiendist nr 5-4/07/93 nähtub, et tulekahju põhjus ei ole teada, kuid oletatakse, et alguse saa pööningult tugevalt lagunenud kütteseadme kütmisest (tl 16). Kohus leiab, et oletustele tuginedes ei saa tuvastada, et põhjuslik seos on olemas kostja poolt pliidi kütmises ja 12 tundi hiljem alguse saanud tulekahjus. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et hagejate nõusolekul jätkas elamu kasutamist kuni
7. märtsini eelmine majaomanik, kes oma mõttelise osaada võõrandas vastavalt kinnistusraamatu andmetel juba 16.06.2006 hagejatele (tl 48-49). Maja seisis alates
8. märtsist tühjana. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et eelnimetatud tõenditega ei leidnud tõendamist, et kostja pliidi kütmisest üle 12 tunni varem oleks tekkinud tulekahi, seega tõendamata on põhjusliku seose olemasolu kostja käitumise ja tagajärje vahel. Kohus leiab, et üks vastutuse tekkimise eeldus on täitmata. Hageja esindaja väide, et kostja küttis liiga kiiresti ja liiga palju pliiti ja nii palju, et saadaaks üles sulatada külmunud veetoru on jäänud paljasõnaliseks väiteks. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kahju tekitamist kostja poolt, mis välistab hagi rahuldamise VÕS § 132 lg 1 või 2 alusel.
9. Kohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud kahju olemasolu. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et nad oleks teinud kulutusi tulekahju eelse olukorra taastamiseks. Hageja on kohtule esitanud eksperthinnangu nr ES-0305/07, mille kohaselt elamu taastamiseks põlengu tagajärjel 4 2-07-27135 vajalike remonttööde maksumus oleks 106 200 krooni (tl 22-27). Ekspertiisiaktist ei ole võimalik aru saada, millise arvutuskäigu alusel on leitud taastamise maksumus 106 200 krooni st milliseid töid millise maksumusega tuleb taastamiseks konkreetselt teostada. Samuti ei ole aktist aru saada, millistest ehitushindadest ekspert lähtub. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et ekspertiisiakt kajastab sisuliselt kapitaalremondi mahtu, tulekahjus sai aga kannatada üksnes hoone katus, mitte terve hoone. Hoone oli kapitaalselt amortiseerunud ja seda ei ole esitatud aktis arvestatud nagu seda ette näeb VÕS § 132 lg 1 teine lause, et kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue sa maväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kohus leiab, et kahju hüvitamise tõendamiseks on vajalik eraldi tõendada amortiseerunud asja taastamiseks tehtav kulu. Kohtule esitatud 02.06.2008 vara enampakkumise akti kohaselt täiteasjas nr 025/2008/1322 võõrandasid hagejad oma kinnistu mõttelise osa kolmandale isikule hinnaga 2 850 000 krooni (tl 107-112). Hagejate esitatud ekspertiisiaktist nähtuvalt oli hoone väga väike ning äärmiselt halvas seisukorras. Taoline hoone ei ole kinnistu väärtust tõstev, vaid kinnistu väärtust vähendav, sest sellel puudub kasutusväärtus. Kinnistu hinna kujundab siiski krundi suurus ja asukoht ning haljastus. OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa eksperthinnangu kohaselt oli 2008 juunis kinnistu, enampakkumisel ja võõrandamise ajal, väärtust vähendavaks teguriks sellel asuvad amortiseerunud hooned, mis tuleks lammutada. Antud ajal oli kinnistu turuväärtuseks 2 800 000 krooni (tl 118-127). Seega kujundas poolte kaasomandis olnud kinnistu väärtust üksnes krunt ja selle asukoht, mitte kinnistul asuv amortiseerunud elamu. Kohus leiab, et hagejad kinnistu müügist ei saanud väiksemat müügihinda kuna kinnistul asus põlenud katusega elamu. Kinnistu müügihind ületas 450 000 krooni võrra eelnevalt tehtud pakkumist. Sellest saab järeldada, et müügihind oli loodetust tulemuslikum. Kuna hagejad ei saanud kahju kinnistu müümisel ja neil puudub elamu taastamiseks tehtud kulu, siis leiab kohus, et hagejad ei ole kahju saanud. Kohus soovib rõhutada, et sellise kulu tekkimine tulevikus on välistatud. Kohus on seisukohal, et hagejatele ei ole kahju tekkinud, mis välistab hagi rahuldamise juhul kui oleks põhjuslik seos tuvastamist leidnud. Menetluskulud 22.

§ 162

lg 1 ja 2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas

§-ga 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hagejate kanda. Vastavalt

§ 174

lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 5