) sätestab üldkoosseisu avaliku võimu tekitatud kahju hüvitamiseks. Avaliku võimu tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldusteks on avaliku võimu õigusvastane tegu, mis rikub samas ka isiku subjektiivseid õigusi. Järgnevalt on oluline, et isikul oleks tekkinud kahju ning eksisteeriks põhjuslik seos kahju ja haldusorgani õigusrikkumise vahel. Saamata jäänud tulu nõudmisel peab haldusorgan olema ka süüdi kahju tekitamises, kuid
Vastustaja õigusvastaseks teoks on oma haldusaktidega 26.07.2007 nr 139 ja 21.09.2007 nr 165 ebaõige isiku konkursi võitjaks valimine. Haldusakt on vastavalt haldusmenetluse seadustiku (edaspidi HMS) § 54 sisuliselt õigusvastane kui ta on antud välja kehtiva õigusega mitte kooskõlas olevalt. Vastustaja 30.05.2007 korralduse nr 97 lisa punkti 11 kohaselt on esimeseks kriteeriumiks pakkumise võitja selgitamisel soojusenergia müügihind. Konkursi tingimusi ei ole keegi vaidlustanud ning need kehtivad senini. Kaebuse esitaja pakutud hind oli oluliselt madalam kui võitjaks kuulutatud SW Energia OÜ-l. Järelikult ei oleks vastustaja pidanud kuulutama konkursi võitjaks SW Energia OÜ ning vastustaja haldusakt on sisuliselt õigusvastane. Veelgi enam, Tartu Halduskohus on lahendis 3-07-1711 tuvastanud, et antud konkursi tulemused on õigusvastased ning tühistanud need. Seega eksisteerib vastustaja õigusvastane tegu. Valitseva kohtupraktika kohaselt peab rendile andmise kord avalike huvide kõrval kaitsma ka ettevõtja huvi saada võrdsetel alustel enda kasutusse linna poolt eraisikule pakutavat vara ning huvi, et linn ei looks teistele isikutele vara üleandmisega põhjendamatuid konkurentsieeliseid. Ettevõtjale linna vara kasutusse andmisega konkurentsieeliste loomine riivab ettevõtlusvabadust ja võib rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet. Samuti tuleneb valitsevast kohtupraktikast, et isikul on subjektiivne õigus võrdsetel alustel ja ausa konkurentsi põhimõttel osaleda avalikel konkurssidel ning samuti õigus saavutada konkursil edu ja teostada seeläbi ettevõtlusvabadust. Antud kaasuses on kaebuse esitaja ettevõtlusvabadust piiratud. Lisaks on ettevõtlusvabaduse kaitsmise eesmärgiks just kaitsta võimalikku ettevõtlusest saadavat tulu ehk sätete kaitsealasse kuulub ka kaebuse esitaja poolt kantud kahju.
lg 1 kohaselt on varalise kahju hüvitamise eesmärgiks kannatanule olukorra loomine, kus oleks olnud kui õiguste rikkumist ei oleks toimunud.
lg 4 lubab kahju hüvitamisel kohaldada ka eraõiguslikke sätted, kui need ei ole vastuolus avaliku õiguse 2 põhimõtetega või
reguleerib olukorda teisiti. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 128 lg 2 kohaselt kuulub varalise kahjuna hüvitamisele ka saamata jäänud tulu. Hetkel on kaebuse esitaja jäänud ilma võimalusest teenida kasu soojusenergia müügist. Järelikult on tekkinud ka saamata jäänud tuluna klassifitseeritav kahju. Kahjuhüvitisena mõistetakse välja hüvitis, mis on eelduslikult saadava tulu ning selleks tehtavate kulutuste vahe ehk kasum. Soojusenergia müügil on nõudlus kaugkütteseaduse ning teiste õiguslike regulatsioonide tõttu väga stabiilne. Sama kehtib ka soojusenergia tootmise kulude kohta. Seega on kaebuse esitaja konkursil osalemise taotluses märgitud kasum ka reaalselt kättesaadavaks kasumiks. Taotluses on kaebuse esitaja määratlenud ühe aasta kasumina 75 000.- krooni, kogu lepingu kehtivuse perioodil jäi eelnevast lähtuvalt saamata siis 375 000.- krooni. Antud kaasuses on põhjusliku seose olemasolu kriteeriumiks küsimus kas konkursi tulemuste õigel tuvastamisel oleks kaebuse esitajaga sõlmitud leping. Konkursi tingimuste p 11 kohaselt on esmaseks eelistuseks toasooja hind. Aluse konkursi tingimusi antud viisil tõlgendada annab ka Mõisaküla Linnavalituse istungi protokoll 9. maist 2007 nr 13., mille päevakorra punkti nr 8 kohaselt leidsid linnavalitsuse liikmed, et katlamaja haldaja leidmiseks korraldataval konkursil peab põhiliseks kriteeriumiks olema soojusenergia hind. Ülejäänud kaks kriteeriumit olid täiendava tähtsusega ning need tulevad arvesse vaid juhul kui toasooja hinna põhjal ei olnud võimalik teha järeldust võitja kohta. Lähtuvalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 2 ls 2 tuleb vastustaja poolt välja kuulutatud konkursitingimusi tõlgendada nii nagu neist pidi aru saama mõistlik inimene. Mõistlik on tõlgendus, mille kohaselt konkursi peab võitma pakkuja, kes suudab tarnida nõuetele vastavat soojaenergiat kõige soodsamalt. Kaebuse esitaja oli valmis pakkuma toasooja hinnaga 695 krooni/ MWh ehk 100 krooni odavamalt kui SW Energia OÜ. Järelikult oleks õiguspäraselt käitunud haldusorgan valinud võitjaks ning sõlminud lepingu kaebuse esitajaga. Eelnevast tulenevalt valitseb saamata jäänud 375 000.- kroonise tulu ning vastustaja õigusvastase tegevuse vahel põhjuslik seos. Lähtuvalt
lg 2 on saamata jäänud tulu hüvitamiseks oluline, et kohustatud isik oleks ka süüdi kahju tekkimises. Kohustus süü puudumist tõendada lasub vastustajal. Siiski ei ole kahtlust, et tegemist on vähemalt VÕS § 104 lg 3 järgse hooletusega ehk käibes vajaliku hoole järgimata jätmisega. Vastustaja vastuväited Vastustaja palub jätta OÜ Avoterm kaebus rahuldamata ja kahjuhüvitis 375 000 kr välja mõistmata. Vastustaja arvates ei ole aga kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikutud. Ka kaebusest ei selgu, milline on see õigusnorm, mis oleks kohustanud haldusorganit tegema tegu, mis oleks kaitsnud kaebuse esitaja huve. Vastustaja arvab, et selline õigusnorm puudub. Mõisaküla Linnavalitsuse korraldusega 30.05.07 nr 97 kinnitati enampakkumise tulemused, millega Mõisaküla linna tervikvara koosseisus olev Mõisaküla linna katlamaja koos seadmetega ja soojatrasside rendile andmiseks soojaenergia tootmiseks ja müümiseks kuulutatud rendienampakkumise võitjaks sai SW Energia OÜ. Mõisaküla Linnavalitsus on 26.juuli 2007 a korraldust täiendanud 21.09.2007 korraldusega nr
lg-te 1, 3 ja 4 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lõigete 1–21 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Vastavalt RVS § 8 lg-le 1 hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Eelnevast nähtuvalt peab kohus andma asja lahendamisel hinnangu järgmistele asjaoludele: - kas akt, millega kaebajale väidetavalt kahju tekitati, oli õigusvastane; - kas kaebajale on tekitatud kahju; - kas õigusvastase akti ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos; - kui suur on väljamõistmisele kuuluv kahjusumma. Kuna kaebuse esitaja taotleb saamata jäänud tulu hüvitamist, tuleb lisaks eeltoodule tuvastada ka vastustaja süü kahju tekitamises (
Kaebuse järgi tekitati OÜ-le Avoterm kahju Mõisaküla Linnavalitsuse 26.07.2007 korraldusega nr 139 ja 21.09.2007 korraldusega nr 165, millega kuulutati Mõisaküla linna katlamaja infrastruktuuri üürile andmise konkursi võitjaks SW Energia OÜ. Tartu Halduskohtu 12.11.2007 otsusega haldusajas nr 3-07-1711 tühistati mõlemad eelpooltoodud linnavalitsuse korraldused kui õigusvastased haldusaktid. Kohus tuvastas, et linnavalitsus on oluliselt rikkunud vara kasutusse andmise korra nõudeid ning andnud vara rendile mitte enampakkumise tingimustes märgitud valikueelistustest tulenevalt vaid sisuliselt otsustuskorras. Seetõttu linnavalitsuse korralduste õigusvastasus antud asjas uuesti kindlakstegemist ei vaja. 5 Võlaõigusseaduse § 128 lg 1 ja 2 alusel võib hüvitamisele kuuluv varaline kahju olla eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu, mis sama paragrahvi 4. lõike teise lause kohaselt võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Antud juhul on OÜ Avoterm taotlenudki saamata jäänud tulu ehk kasu väljamõistmist. Kaebaja märgib, et ta on vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu jäänud ilma võimalusest teenida kasu soojusenergia müügist. Kaebaja märgib, et kuna soojusenergia müügil on nõudlus kaugkütteseaduse ning teiste regulatsioonide tõttu stabiilne, on konkursil osalemise taotluses märgitud kasum ka reaalselt kättesaadavaks kasumiks. Iseenesest mõistetav on, et ettevõtluse üheks eesmärgiks on tulu saamine, seda ka antud juhul. Saamata jäänud tulu võib olla kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kaebuse esitaja on näidanud soojusenergia hinnakalkulatsioonis soojusenergia müügist arvestatavaks tuluks aastas 75 000 krooni. HKMS § 17 lg 1 kohaselt hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Kohus on haldusasjas nr 3-07-1711 tehtud otsuses märkinud, et enampakkumise tingimuste p 11 kohaselt tuli konkursi võitja kindlaks teha eelistuste pingerea järgi. Nii on kohus otsuses ka märkinud, et enampakkumise tingimuste punktist 11 tulenevalt ei saa märgitud eelistusi käsitleda nende kogumis või et lisaks nendele oleks õigus arvestada veel teisi kriteeriume, mida enampakkumise tingimustes üldse märgitud ei ole. Seega on kohus märkinud, et võitja oleks tulnud kindlaks teha tingimuste p 11 märgitud eelistuste järjekorras, mitte jätta esimene eelistus üldse kõrvale ning lähtuda kas järgmistest eelistusest või hoopis konkursi tingimustes mitteesitatud kriteeriumitest (näiteks pakkuja usaldusväärsus). Enampakkumise tingimuste kohaselt tuli võitja määramisel esimese eelistusena arvestada pakkuja poolt esitatud 2007/2008 aasta kütteperioodil soojusenergia müügihinda. Pakutava soojusenergia müügihind oli kaebuse esitajal väiksem kui võitjaks tunnistatud SW Energia OÜ-l. Seega oleks enampakkumise tingimuste kohaselt tulnud konkursi võitjaks tunnistada OÜ Avoterm. Kuigi enampakkumise tingimustes ei olnud otseselt märgitud, et parem eelistus ehk võitja on see, kes pakub väiksema soojusenergia müügihinna, siis saab igati põhjendatuks ja mõistlikuks pidada, et teenuse tellija eesmärgiks on pakkuda oma linna elanikele kõige odavamat soojusenergiat. Põhjendatud on seejuures kaebuse esitaja viide Mõisaküla Linnavalitsuse istungi protokollile 9.maist 2007, milles linnavalitsuse liikmed olid seisukohal, et katlamaja haldaja leidmiseks korraldataval konkursil peab peamiseks kriteeriumiks olema see, kui soodsa hinnaga on üks või teine pakkuja valmis tulevikus toasooja andma. Seega sai võitjaks tunnistada pakkuja, kes esitas kõige soodsama ehk väiksema soojusenergia müügihinna. Kohus on seisukohal, et konkursi tingimusi arvestades oli parema pakkumise teinud OÜ Avoterm, kes oli konkursi tingimustes märgitud esimeses eelistuses (soojusenergia müügihind) pakkunud väiksema summa. Teisi tingimusi (5 aasta investeerimiskava, üüri suurus) sai arvestada alles siis, kui esimese eelistuse pinnalt ei olnud võimalik võitjat tuvastada. Konkursi läbiviimise komisjon ei tunnistanud konkurssi nurjunuks ning tunnistas mõlema pakkuja pakkumised pakkumise kutse nõuetele vastavaks. Seega tuli võitjaks tunnistada parema pakkumise teinud pakkuja, kelleks oli OÜ Avoterm. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et õigusvastase Mõisaküla Linnavalitsuse korralduse 26.07.2007 nr 139 andmise tõttu jäi kaebaja ilma õigusest sõlmida vastustajaga katlamaja kasutamise rendileping. Saamata jäänud tulu hindamisel on oluline tuvastada vastustaja süü.
lg 2 kohaselt ei hüvitata saamata jäänud tulu, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et 6 ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebuse esitajal jäi tulu saamata linnavalitsuse tegevusest sõltumatult. Kohus on seisukohal, et õigusvastaste haldusaktide andmisega tekitatud kahju saab olla tekitatud ainult süüliselt. Linnavalitsus, eirates enda poolt väljatöötatud enampakkumise korra eeskirju, ning tehes enampakkumise võitja kindlaks teadlikult enampakkumise korra nõudeid eirates, on tegutsenud süüliselt. Vastustaja pidi enampakkumise nõudeid rikkudes ette nägema ka selle teo võimalikke tagajärgi. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekitatud. Kaebuse esitaja on talle tekitatud kahju ehk saamata jäänud tulu suuruse hinnanud 75 000 krooni aastas, kokku viie aasta eest 375 000 krooni. Kaebaja on seejuures tuginenud pakkumisdokumendis esitatud kalkulatsioonile, kus ta on aastaseks tuluks planeerinud 75 000 krooni. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Sellistel juhtudel tuleb hüvitada tõenäoliselt tekitatud kahju ehk tõenäoliselt saamata jäänud tulu. Kohus leiab, et kuna igasugused muud tõendid kahju summa suuruse kohta puuduvad, tuleb lähtuda olemasolevatest tõenditest ning poolte seletustest.
lg 1 p 5 märgib, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Enampakkumise tingimuste kohaselt tuli pakkumises esitada planeeritav soojusenergia müügihind ainult ühe aasta, s.o. 2007/2008 kütteperioodi kohta. Seega sisaldas soojusenergia hinnakalkulatsioon planeeritavat kasumit samuti ühe kindla kütteperioodi osas. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et ühe aasta planeeritava tulu automaatne ülekandmine järgnevatele aastatele ja selle alusel tulu hüvitamise taotlemine viie aasta eest ei ole millegagi põhjendatud, seda just käesoleva aja majandussituatsiooni arvestades. Kaebaja on lihtsalt automaatselt kandnud üheks kütteperioodiks planeeritud (mitte tegelikult saadud) kasumi summa ka järgnevatele aastatele, arvestamata seejuures, et renditingimused sõlmitakse kahepoolse lepinguga. Seda, et kasum ei ole ühepoolselt määratav, on OÜ Avoterm tunnistanud ka ise kohtuistungil, märkides, et soojusenergia hind ja ka kasum on rendilepingu tingimuste küsimus ehk sõltub sellest, kuidas pooled kokku lepivad. Arvestades eeltoodut ei pea kohus võimalikuks ega põhjendatuks välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks saamata jäänud tulu kütteperioodide 2008/2009, 2009/2010, 2010/2011 ja 2011/2012 eest. Konkreetne kasumi summa on kaebaja poolt näidatud soojusenergia hinnakalkulatsioonis kütteperioodi 2007/2008 eest, mida on arvestatud ühe aasta küttehinna planeerimises. Kohus võtab antud kasumi summa aluseks hüvitise suuruse määramisel kui tõenäoliselt saadava kasumi. Kuid saamata jäänud tulu arvestamisel tuleb tulust , mida tõenäoliselt oleks teenitud, arvata maha igasugune kasu, mida kaebaja sai kahju tekitamise tagajärjel, sealhulgas säästetud kulutused (VÕS § 127 lg 5). Kaebaja on esimesel kütteperioodil ettenäinud investeerida koheselt katlamajja 75 000 krooni, s.o. sama suuruse summa, mis oli planeeritud aasta kasumiks. Kohus arvestab, et kaebajal kui äriühingul oli katlamaja rentnikuks mittesaamisel võimalik neid säästetud vahendeid kasutada oma ettevõtluses muul viisil ja teenida sellelt kasumit. Kuna planeeritav kasum ja koheselt investeeritav summa ehk säästetud summa on võrdsed, puudub ka kahju ehk saamata jäänud tulu, mida oleks põhjendatud välja mõista. Haldusasjas nr 3-07-1711 on kaebaja poolt kohtule esitatud kirjak selgitus (tlk. 69-71), kus kaebaja märgib, et katlamajja tehtavaid investeeringuid ei ole 7 arvestatud soojusenergia hinnakalkulatsioonis hinnakomponendina, vaid on olnud planeeritavad lisakulutused. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kahju tekkimine saamata jäänud tulu näol ei ole leidnud tõendamist ja kaebus ei kuulu seega rahuldamisele. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. OÜ Avoterm taotleb välja mõista Mõisaküla Linnavalitsuselt menetluskulud summas 35 400 krooni. Mõisaküla Linnavalitsus taotlus on välja mõista kaebuse esitajalt menetluskulud summas 8260 krooni. Kohus peab otstarbekaks ja põhjendatuks jätta menetluskulud tervikuna poolte endi kanda. Kohus arvestab seejuures, et kaebuse esitaja kohtusse pöördumine ei ole pahatahtlik ning on sisuliselt tingitud linnavalitsuse tegevusest. Eda Muts Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.