2-09-11793/1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks

2. 2009.a, kohtukantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-11793 Tsiviilasi LA (isikukood XXX) hagi V A´i (isikukood XXX) elatise väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 19 575 krooni. Menetlus kirjalik Esindajad puuduvad RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagi kirjalikus menetluses.
4. Välja mõista kostja V A´ilt elatis tema XXX. a sündinud poja J Ai´i ülalpidamiseks 2175 krooni kuus alates 01.01.
5. a kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja LA kasuks. Menetluskulude jaotus
6. Poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Linnakohtu kaudu 30 päeva jooksul apellatsioonist teatades ja 20 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonikaebust esitades arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemisel tuleb arvestada TsMS § 187 lg 6 sätestatud tähtajaga. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on hagejal ja kostjal ühine alaealine poeg J , kes elab koos hagejaga. Kostja alates jaanuarist lapse ülalpidamises ei osale. Seoses eeltooduga palus hageja kostjalt 2175 kroonise elatusraha lapse ülalpidamiseks välja mõista. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud, kuid esitas dokumendid, mille kohaselt ta on töötuna arvele võetud ning tal on kohustus laenu tasuda. Kohtu põhjendused TsMS § 404 lg 1 kohaselt võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagi hind ei ületa 50 000 krooni ja poole kohtusse ilmumine on oluliselt raskendatud suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel. Kohtu hinnangul on eeltoodu ka antud juhtumile kohaldatav. Hagi hind on 19 575 krooni. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, põhjendades mitteilmumist välismaal viibimisega. Suulist ärakuulamist kostja ei soovinud. Nähtuvalt Tallinna Linnakohtu 17.12.
7. a otsusest on kostjalt 1000 kroonine elatusraha välja mõistetud, mille tasumise kostja hageja andmetel selle aasta jaanuarkuust lõpetas. TsMS § 231 lg 2 esimese lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS 231 lg 4 järgi eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Dokumentide esitamisest kohus järeldab, et kostja soovib hagile vastu vaielda. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatusraha suurus lähtuvalt kummagi vanema sissetuleku suurusest ning lapse vajadustest. Elatusraha määratakse kindlaks igakuise elatusrahana. Viidatud sätte lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2175 krooni. PKS § 61 lg 5 järgi võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
8. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. TsMS § 61 lg 6 p 1 kuni 3 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
9. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Nähtuvalt töötutoetuse määramise otsusest on kostja töötuna arvele võetud (toim lk 13). Kostja võlakohustuste olemasolu on tuvastatud AS SEB Panga tõendiga (toim lk 16). Samas ei põhjenda nimatatud asjaolud elatusraha vähendamist alla selleks kehtestatud alammära. Kostja on töövõimeline isik ning tsiviilkolleegium on selgitanud, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist isikut PKS § 61 alusel elatise maksmisest (tsiviilasi nr 3-2-1-65-07)Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest ei ole elatusraha alammäära väljamõistmiseks tõendada (tsiviilasi nr 3-2-1-7-05). lapse kulutusi vaja Seega jõudis kohus järeldusele, et 2175 kroonine elatusraha mõista. tuleb kostjalt välja Vastavalt PKS § 70 lg 1 mõistetakse elatusraha üldjuhul välja päevast, mil hageja pöördus hagiga kohtusse. Sama sätte lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
10. lõikes nimetatud asjaolusid. Hagiavalduse esitas hageja 19.03.
11. a ning elatise väljamõistmine on alates 01.01.
12. a PKS § 70 lg 2 alusel õigustatud. Poolte menetluskulud jätab kohus kostja kanda, sest hagi rahuldati. Riigilõivu tasumise kohustus RLS § 22 lg 1 p 2 alusel pooltel puudub. kohtunik Epp Haabsaar