← Eesti

2-08-52432/6

Obsah (7)§ 468§ 416§ 142§ 314§ 407§ 444§ 486

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2009. a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-52432 Tsivii

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250.- krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber 3100057358. Hagi aluseks olevad asjaolud 04.08.2008.a. esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse VA`i vastu KK`ile elatise nõudes. Kostja esitas Harju Maakohtu makseettepanekule vastuväite ja kohtunikuabi andis asja üle kohtunikule hagimenetlusse. Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista poolte ühise tütre KK ülalpidamiseks elatis 3 000 krooni kuus tagasiulatuvalt üks aasta enne elatisehagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on kostja lapse ülalpidamisest osa võtnud vähesel määral lapse esimestel eluaastatel. Alates aastast 2001 ei ole kostja lapse ülalpidamiskohustust täitnud ega ka selle vastu huvi üles näidanud. Hageja sissetulekuks on töötasu 6 396 krooni kuus (bruto). Hageja hinnangul kulub lapse ülalpidamiseks ühes kuus 7 635,60 krooni. Menetluse käik maakohtus Hagiavaldus koos lisadega on kostjale

§ 314lg 8 alusel alusel 10.05.2009.a.

kätte toimetatud. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja esitas kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad

§ 407lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 70 lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Elatis kuulub kostjalt väljamõistmisele

§ 486lg 4 ja Pk

S § 70 lg 2 alusel tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, s.o alates aasta enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maie Seppo kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.