järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi ning lg 2 alusel arvestatakse süü hindamisel tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid, muid isiklikke omadusi.
lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekitatud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslikus seoses). 3
lg 1 p 2 alusel on tervisekahjustuse tekitamise korral kahju tekitamine õigusvastane ning lg 2 p 3 alusel ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja tegutses hädaseisundis või hädakaitseseisundis. TsÜS § 140 kohaselt ei ole hädakaitseks tehtud tegu õigusvastane, kui ei ületata hädakaitse piire ning § 141 lg 1 alusel isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks. Kostja väitis, siis kui nad väljusid nende kodust ja kostja hakkas hagejat tema koju saatma, hammustas ta hagejat enda kaitseks tõrjumaks hageja rünnet kui viimane oli haaranud kostjat juustest ja teda tirinud, milliseid asjaolusid ei ole omakorda hageja omaks võtnud.
lg 2 alusel kahju õiguspärasest tekitamisest, millisel juhul ei vastutaks kostja hagejale tekkinud kahju eest
mõtte kohaselt ja seega leiab kohus, et hagejale läbi kostja hammustuse tekkinud käsivarrel esinev vigastus kui tervisekahju on tekitatud kostja poolt õigusvastaselt. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole selle kahju tekitamises süüdi
järgi ja seega on kostja vastav eelmärgitud kehavigastusest tekkinud kahju eest
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 4 järgi peab olema ka tekkinud kahjul põhjuslik seos selle asjaoluga, mille põhineb tema vastutus.
lg-d 1, 2, 5 sätestavad kahju liigid ja hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline, mittevaraline, varaline kahju võib olla saamata jäänud tulu, otsene varaline kahju ning mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist, hingelist valu. Kahju ulatust tervisekahju puhul reguleerib
, mille lg 1 kohaselt kuulub tervisekahju puhul hüvitamisele tervisekahjustusest tekkinud kulud, sh vajaduste suurendamisest tekkinud kulud, täielikult või osalisest töövõimetusest tingitud kahju, sh sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju ning lg 2 kohaselt tuleb kehavigastuse või tervise kahjustamise puhul kahju olemasolu puhul isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.
lg-te 1 ja 4 mõtte kohaselt tuleb vaadelda, milles seisnes tervisekahjustuse varaline tagajärg ja kas see oli selle konkreetse kahjustuse tagajärg. 19. Hageja väitis, et ta oli 24 päeva töövõimetu. Ülapoolt tuvastas kohus, et kostja vastutab selle eest, et ta hammustas hagejat käevarrest, seega vastutab kostja hageja ees
lg 1, 4 ja § 130 lg 1 alusel eelkõige selle varalise kahju eest, mis järgnes käevarre vigastusele. Hageja esitas kohtule töövõimetuslehe 00010526, mille kohaselt oli ta töövõimetu 05.05.2008-23.05.2008. Hinnates patsiendikaarti ja perearsti tõendeid ja töövõimetuslehte, võib järeldada, et hageja oli tõepoolest temal esinevate vigastuste tõttu töövõimetu, ent et sellise töövõimetuse perioodi oleks põhjustanud käel esinev hammustusjälg, ei ole tõendatud. Varaline kahju, mille hüvitamist saab hageja nõuda, peab olema eelkõige seoses hagejal tekkinud käsivarrel esineva hammustusjäljega. Seega ei ole
lg 1 tulenev varalise kahju ulatus hõlmatud sellega, millised olid hageja ja tema poolt juhitud äriühingu OÜ V kohutused nende lepingupartnerite ees ja kuidas ning kas hageja ja tema poolt juhitud äriühing suutis oma kohustusi täita. Esitatud krediidilepingud koos maksegraafikutega, järelmaksuga müügileping koos graafikuga, mis on sõlmitud hagejaga, reklaampinna rendileping koos arve-saatelehtedega, koostöölepingud, äriruumi üürileping koos saatelehega, leping AS-ga K , AS-ga K , R AS-ga, mis on sõlmitud hageja juhitud äriühinguga OÜ V , E AS-i, EAS-i arved ja erinevate äriühingute teatised võla äratasumiseks, maksehäirete raport hageja võla kohta (t lk 54-60) tõendavad hageja ja tema juhitud äriühingute erinevaid lepingulisi kohustusi teiste võlausaldajate ees ning C kiri 28.04.2008 tõendab hageja võlgu veel enne kahju juhtumit (02.05) oma võlausaldajate ees üle 10 000 krooni, kuid ei tõenda, et käsivarre kahjustusest tingitud varalise kahju ulatust
20. Kohtule esitatud Taastava Kirurgia Kliiniku hinnakirja kohaselt on kehal ja jäsemel esineva kuni 4cm armi plastika tegemise maksumus 4 800 krooni (t lk 186), mida tuleb kohtu arvates pidada ka hagejal esineva ja kostja poolt hüvitamisele kuuluvaks varakahjuks
Eeltoodu alusel on põhjendatud ja tõendatud hagejale tervisekahjustusest, mille eest vastutab kostja, tingitud varakahju suurus 4 800 krooni. Põhjendatud ei ole hageja nõue kulutuste osas, mis tuleks kanda näol esinevate armide korrigeerimiseks, kuna näol esinevate armide tekitamine ei ole kostjast tingitud ja seega ei ole põhjendatud hageja nõue kaela ja näo piirkonna armide korrigeerimise kulude hüvitamiseks 5 000 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud AS F e-kirja jätab kohus tähelepanuta, kuna sellest ei nähtu võimaliku plastilise operatsiooni hinda. Hageja märkis, et ta tegeles kinnisvara äris ja osutas teenust enda juhitud OÜ-le V ning esinevate vigastuste tõttu ei saanud ta teha märgitud tööd, ent hageja ei ole tõendanud, et temal esineva hammustusejälje tulemusel ei olnud võimalik tööd teha ja jätkata. Õige on küll hageja arvamus, et esinevate vigastuste tõttu nagu verevalumid näol ja kehal takistavad 6
lg 1 alusel, kuna selline seos ei ole tõendatud ning seega puudub vajadus anda hinnana hageja esitatud tuludeklaratsioonile ja Maksu- ja Tolliameti tõendeile võimalike kulude ja tulude kohta ja hageja e-kirjavahetusele kinnisvara pakkumiste kohta, samuti vastavatele kinnisvara kuulutusi kajastavate nterneti lehekülgede väljavõtetele. 21.
lg 1 alusel kuulub kehavigastuse tekitamise korral kannatanule hüvitamisele ka mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik summa. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahjustuse näol on tegemist kätt inetukstegeva armiga, mille korrigeerimiseks tuleks hagejal läbi teha operatsioon ja taluda sellega kaasnevad ebamugavusi. Samas tuleb arvestada asjaolu, et kahju tekkimine leidis aset poolte omavahelise konflikti tulemusel, mida ei ole kumbki pool eitanud ja ka seda, et kannatanu ise e. hageja oli alkoholijoobes, mida ta ei ole eitanud ning mis leidis kinnitust ka kostja tunnistajate ütlustega ning kahtlemata on alkoholijoobel mõju isiku pidurdamatule käitumisele. Viimast kinnitasid tunnistajad oma ütlusega hageja agressiivsest ründest kostja vastu. Eeltoodu alusel on kohtu arvates kostjalt mittevaralise kahju hüvitiseks põhjendatud välja mõista 2 200 krooni. Hagi kuulub seega osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 7 000 krooni. Menetluskulud 22. TsMS § 163 lg 2 sätestab et kui hagi rahuldaks osaliselt ja sellesarnases ulatuses nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja oli nõus kompromissi korras hagejale hüvitama 5 000 krooni. Kohus rahuldas hageja nõude 7 000 krooni ulatuses. Hageja oli nõus kompromissiga 10 000 krooni (t lk 78). Seega on kohtulahend lähedasem kostja pakutud kompromissile ja eeltoodu tõttu tuleb jätta kõik menetluskulud, sh kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja kanda jäävad riigi ees viimase poolt menetlusabi korras kantud menetluskulud. Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.