← Eesti

2-08-34756/5

Obsah (6)§ 1043§ 1045§ 1050§ 127§ 128§ 130

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2009.a. kell 16.00 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-08-34756

§ 1043

järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

§ 1050

lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi ning lg 2 alusel arvestatakse süü hindamisel tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid, muid isiklikke omadusi.

§ 127

lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekitatud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslikus seoses). 3

(7)
  1. Hageja peab seega tõendama, et tal on tekkinud kahju, et kostja teo ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos, et kostja on pannud toime teo, mis põhjustas hagejale kahju. Ühe eelmainitud tingimuse puudumine välistab kahju hüvitamise. Hageja tõendamiskoormisesse kuulub ka kahju ulatuse tõendamine. Kahju tekitamine peab olema õigusvastane. Kostja peab tõendama, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi või et ta ei vastuta vastavalt seadusele või et kahju tekitamine ei ole õigusvastane.
  2. Inimese tervis, kehaline terviklikkus on seadusega kaitstud hüve, seega peab isik hoiduma tegevusest, mis võiks kahjustada teise isiku tervist.
  3. Vaidlus puudus selles, et väidetava kahju tekitav tegu leidsid aset 02.05.2008 öösel. Hageja väitis, et 1) kostja lõi hagejat vastu oimu, 2) kostja andis talle vastu lõugu, mille peale kukkus hageja trepist alla, 3) kostja võttis hageja juustest kinni ja lohistas hagejat mööda põrandat välisukse poole, 4) hammustas hagejat käest ja tõukas hagejat eemale nii, et hageja kukkus kõnniteele. Kostja on omaksvõtnud asjaolu, et hammustas hagejat käsivarrest selle tõttu, et enda kaitsta hageja ründe eest. Seega on asjas omaksvõtuga tõendatud, et kostja on hagejat käsivarrest hammustades rünnanud hageja tervist e. toime pannud hageja suhtes teo, mis võis põhjustada tervisekahju. Muid asjaolusid ei ole kostja omaksvõtnud, seega on hageja kohustus tõendada, et kostja lõi teda vastu lõugu, vastu oimu, võttis juustest kinni, lohistas teda mööda põrandat, tõukas hagejat, mille tulemusel viimane kukkus. Kostja tunnistajate GV ja NV ütlustest nähtub, et nemad ärkasid öösel üles, kuulsid kõrvalboksis kära ja natukese aja pärast kuulsid müra tänaval. Väljunud tänavale, nägid nad kuidas hageja jooksis kiviga kostja poole ja kui GV õue jõudis, nägi ta kuidas kostja lamas maas, hageja hoidis kostja kõrist kätega kinni ning kostja üritas end välja rabelda. GV ütles, et tema enda abikaasal õnnestus naised lahutada. Veel nägi ta, kuidas hageja üritas veelkord kostjat kiviga lüüa, kuid kuna teda kostja juurde ei lubatud, viskas kivi maha, tagurdas ja kukkus. GV ütles, et talutas hageja tema koju, mis oli
  4. boks XXX külas, XXX, XXX tänaval. Seda, et selles elas hageja, ei ole vaidluse all. NV ütlustest nähtub, et kostja üritas hagejat tõrjuda kui viimane üritas kostjat kiviga lüüa. Tunnistaja üritas hagejat ja kostjat lahutada kui hageja oli kostjal kõrist haaranud. Tunnistaja saatis kostja koju ning nägi, kuidas hageja kukkus peaaegu püstijalalt selili ja lõi end äärekivi vastu, peaga vastu tunnistaja autot ja siis kukkus killustiku peale. Tunnistaja ütles, et kostja oli tugevalt alkoholijoobes. Seega nähtub kostja tunnistajate ütlustest, et hageja üritas kostjat lüüa kiviga, hoidis kostjal kõrist kätega kinni, et kostja üritas rabelda hageja haardest kuid ning neid õnnestus lahutada vaid NV. Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et hageja kukkus peaga vastu tunnistaja NV autot ja siis killustiku peale. Seega on kostja tõendanud märgitud tunnistajate ütlusega oma väiteid sellest, et hageja oli üritanud kostjat rünnata kiviga ning teda kõrist kägistada ning et tegelikult kukkus hageja ise vastu teed ja peaga vastu tunnistaja autot. Tunnistajate ütlustest ei nähtu, et kostja oleks rünnanud hagejat, teda löönud või peksnud vastu nägu vm, tirinud juustest ja vedanud mööda koridori, lisaks ei ole kostja neid asjaolusid ka omaksvõtnud. Seega ei ole hageja nimetatud väited leidnud kinnitust.
  5. Kohtule esitatud hagejast tehtud fotodest (t lk 4-9) nähtub, et hagejal on verevalumid silmade all, huul katki, käel on hammustuse jälg. Esitatud patsiendikaardi väljavõttest R263421 nähtub, et hagejal esinesid 03.05.2008 õhtul, so sündmuste järgmisel päeval koostatud andmete järgi silmalau ja silmaümbrise pindmised vigastused, sääre muude osade kontusioon, nina pindmine vigastus. Selja alaosa ja vaagna kontusioon, küünarvarre muude osade lahtine haav, kõhu, selja alaosa ja vaagna muud pindmised vigastused. Viimsi Perearstikeskuse OÜ tõendist 06.05.2008 nähtub, et hagejal esinevad peavalud, seljavalu rindekere ja nimmeosas, on väljendunud prillhematoomia, esinevad hematoomid vasakul, paremal käsivarrel, küünarliigese piirkonnas 3cm ulatuses, seljal parema abaluu piirkonnas ekskoratsioon, paremal säärel 3cm hematoom, kanna 4
(7)piirkonnas ekskoratsioon. Seega esinevad küll hagejal kehavigastused, ent nimetatud vigastused ei tähenda, et need oleks põhjustanud kostja, st et kostja oleks hagejat löönud vastu nägu, vastu lõuaga, pähe, tirinud hagejat juustest mööda maad, mille tagajärjel need kahjustused oleksid tekkinud. Kostja kinnitas, et ta tõukas hagejat endast eemale seetõttu, et hageja teda ründas, kuid nimetatu ei tähenda, et selle tulemusel oleks hageja kukkunud või et kostja oleks hagejat löönud vastu nägu, pead. Patsiendikaardil ja perearsti tõendil olev viide sellest, et naaber tungis hagejale kallale, on patsiendi info arstile, kuid ei ole arsti järeldust vigastuste tekke põhjustest ja vigastuste kujunemise mehhanismist.
  1. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja omaksvõtuga on tõendatud, et kostja hammustas hagejat käsivarrest, millega on toime pannud üksnes eelmärgitud hageja tervist kahjustava teo ja seega on asjas tõendatud hammustuse läbi kahju tekkimine hageja tervisele ning samuti põhjuslik seos kostja teo ning hagejal tekkinud tervisekahju vahel. Ülejäänud kehavigastuste tekitamine hagejale kostja poolt ei ole tõendatud ja seega ei saa kostja ka teistest vigastustest tingitud tervisekahju eest vastutada. Et Harju Ekspressis (t lk 19) avaldati info, et 02.05 puhkes Jõelähtme vallas Liivamäe külas tüli ja et selles sai kannatada hageja, ei tähenda, et kostja oleks põhjustanud hagejale muud terviskahjustused, v.a käsivarre hammustus.
  2. Järgnevalt vaatleb kohus küsimust sellest, kas hammustusega kehavigastuse tekitamine hagejale on õigusvastane või mitte.

§ 1045

lg 1 p 2 alusel on tervisekahjustuse tekitamise korral kahju tekitamine õigusvastane ning lg 2 p 3 alusel ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja tegutses hädaseisundis või hädakaitseseisundis. TsÜS § 140 kohaselt ei ole hädakaitseks tehtud tegu õigusvastane, kui ei ületata hädakaitse piire ning § 141 lg 1 alusel isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks. Kostja väitis, siis kui nad väljusid nende kodust ja kostja hakkas hagejat tema koju saatma, hammustas ta hagejat enda kaitseks tõrjumaks hageja rünnet kui viimane oli haaranud kostjat juustest ja teda tirinud, milliseid asjaolusid ei ole omakorda hageja omaks võtnud.

  1. Kostja esitatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega 29.09.2008 ei ole tuvastatud, et kostja oleks kaitsnud end hageja ründe eest ehkki ka see pole välistatud. Kostja tunnistajate ütlustest ei nähtu, et kostja oleks hagejat hammustanud enda kaitseks selle eest kui hageja üritas kostjat kiviga lüüa või hoidis teda kõrist kinni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks end hageja ründe vastu hammustamisega kaitsnud TsÜS § 140 mõtte kohaselt e. tegutsenud hädakaitse seisundis. Iseenesest oleks hammustus teise isiku vastu viimase poolt juustest tirimise kaitseks kohane tõrje ja vastaks hädakaitse eeldusele selleks, et juustest tirija laseks käe, mida hammustatakse, lahti ning tõrjuks ja lõpetaks ründe. Küll aga ei ole selline kostja käitumine kui hädakaitses tegutsemine tõendatud. TsÜS § 141 tuleneva hädaseisundi all mõeldakse aga seisundit, milles kahju tekitatakse ja seda eelkõige kas asjast või loomast lähtuva ohu tõrjumiseks, mida käesolevas asjas ei ole.
  2. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hageja käsivart hammustades tegutsenud hädakaitse seisundis TsÜS § 140 järgi ega hädaseisundis TsÜS § 141 järgi, siis ei saa rääkida

§ 1045

lg 2 alusel kahju õiguspärasest tekitamisest, millisel juhul ei vastutaks kostja hagejale tekkinud kahju eest

§ 1043

mõtte kohaselt ja seega leiab kohus, et hagejale läbi kostja hammustuse tekkinud käsivarrel esinev vigastus kui tervisekahju on tekitatud kostja poolt õigusvastaselt. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole selle kahju tekitamises süüdi

§ 1050

järgi ja seega on kostja vastav eelmärgitud kehavigastusest tekkinud kahju eest

§ 1043ja 1045 lg 1 p 2 järgi. 5

(7)18.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 4 järgi peab olema ka tekkinud kahjul põhjuslik seos selle asjaoluga, mille põhineb tema vastutus.

§ 128

lg-d 1, 2, 5 sätestavad kahju liigid ja hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline, mittevaraline, varaline kahju võib olla saamata jäänud tulu, otsene varaline kahju ning mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist, hingelist valu. Kahju ulatust tervisekahju puhul reguleerib

§ 130

, mille lg 1 kohaselt kuulub tervisekahju puhul hüvitamisele tervisekahjustusest tekkinud kulud, sh vajaduste suurendamisest tekkinud kulud, täielikult või osalisest töövõimetusest tingitud kahju, sh sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju ning lg 2 kohaselt tuleb kehavigastuse või tervise kahjustamise puhul kahju olemasolu puhul isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.

§ 127

lg-te 1 ja 4 mõtte kohaselt tuleb vaadelda, milles seisnes tervisekahjustuse varaline tagajärg ja kas see oli selle konkreetse kahjustuse tagajärg. 19. Hageja väitis, et ta oli 24 päeva töövõimetu. Ülapoolt tuvastas kohus, et kostja vastutab selle eest, et ta hammustas hagejat käevarrest, seega vastutab kostja hageja ees

§ 127

lg 1, 4 ja § 130 lg 1 alusel eelkõige selle varalise kahju eest, mis järgnes käevarre vigastusele. Hageja esitas kohtule töövõimetuslehe 00010526, mille kohaselt oli ta töövõimetu 05.05.2008-23.05.2008. Hinnates patsiendikaarti ja perearsti tõendeid ja töövõimetuslehte, võib järeldada, et hageja oli tõepoolest temal esinevate vigastuste tõttu töövõimetu, ent et sellise töövõimetuse perioodi oleks põhjustanud käel esinev hammustusjälg, ei ole tõendatud. Varaline kahju, mille hüvitamist saab hageja nõuda, peab olema eelkõige seoses hagejal tekkinud käsivarrel esineva hammustusjäljega. Seega ei ole

§ 130

lg 1 tulenev varalise kahju ulatus hõlmatud sellega, millised olid hageja ja tema poolt juhitud äriühingu OÜ V kohutused nende lepingupartnerite ees ja kuidas ning kas hageja ja tema poolt juhitud äriühing suutis oma kohustusi täita. Esitatud krediidilepingud koos maksegraafikutega, järelmaksuga müügileping koos graafikuga, mis on sõlmitud hagejaga, reklaampinna rendileping koos arve-saatelehtedega, koostöölepingud, äriruumi üürileping koos saatelehega, leping AS-ga K , AS-ga K , R AS-ga, mis on sõlmitud hageja juhitud äriühinguga OÜ V , E AS-i, EAS-i arved ja erinevate äriühingute teatised võla äratasumiseks, maksehäirete raport hageja võla kohta (t lk 54-60) tõendavad hageja ja tema juhitud äriühingute erinevaid lepingulisi kohustusi teiste võlausaldajate ees ning C kiri 28.04.2008 tõendab hageja võlgu veel enne kahju juhtumit (02.05) oma võlausaldajate ees üle 10 000 krooni, kuid ei tõenda, et käsivarre kahjustusest tingitud varalise kahju ulatust

§ 130lg 1 järgi.

20. Kohtule esitatud Taastava Kirurgia Kliiniku hinnakirja kohaselt on kehal ja jäsemel esineva kuni 4cm armi plastika tegemise maksumus 4 800 krooni (t lk 186), mida tuleb kohtu arvates pidada ka hagejal esineva ja kostja poolt hüvitamisele kuuluvaks varakahjuks

§ 130lg 1 järgi.

Eeltoodu alusel on põhjendatud ja tõendatud hagejale tervisekahjustusest, mille eest vastutab kostja, tingitud varakahju suurus 4 800 krooni. Põhjendatud ei ole hageja nõue kulutuste osas, mis tuleks kanda näol esinevate armide korrigeerimiseks, kuna näol esinevate armide tekitamine ei ole kostjast tingitud ja seega ei ole põhjendatud hageja nõue kaela ja näo piirkonna armide korrigeerimise kulude hüvitamiseks 5 000 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud AS F e-kirja jätab kohus tähelepanuta, kuna sellest ei nähtu võimaliku plastilise operatsiooni hinda. Hageja märkis, et ta tegeles kinnisvara äris ja osutas teenust enda juhitud OÜ-le V ning esinevate vigastuste tõttu ei saanud ta teha märgitud tööd, ent hageja ei ole tõendanud, et temal esineva hammustusejälje tulemusel ei olnud võimalik tööd teha ja jätkata. Õige on küll hageja arvamus, et esinevate vigastuste tõttu nagu verevalumid näol ja kehal takistavad 6

(7)suhtlemist klientidega, ent nende vigastuste eest ei vastuta kostja ja seega ei saa rääkida käsivarrel esineva hammustuse tagajärjel hagejal tekkinud sissetulekute, eelkõige kaotatud kinnisvara müügist tingitud tulu vähenemisest tekkinud kahjust ja saamata jäänud tulust

§ 130

lg 1 alusel, kuna selline seos ei ole tõendatud ning seega puudub vajadus anda hinnana hageja esitatud tuludeklaratsioonile ja Maksu- ja Tolliameti tõendeile võimalike kulude ja tulude kohta ja hageja e-kirjavahetusele kinnisvara pakkumiste kohta, samuti vastavatele kinnisvara kuulutusi kajastavate nterneti lehekülgede väljavõtetele. 21.

§ 130

lg 1 alusel kuulub kehavigastuse tekitamise korral kannatanule hüvitamisele ka mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik summa. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahjustuse näol on tegemist kätt inetukstegeva armiga, mille korrigeerimiseks tuleks hagejal läbi teha operatsioon ja taluda sellega kaasnevad ebamugavusi. Samas tuleb arvestada asjaolu, et kahju tekkimine leidis aset poolte omavahelise konflikti tulemusel, mida ei ole kumbki pool eitanud ja ka seda, et kannatanu ise e. hageja oli alkoholijoobes, mida ta ei ole eitanud ning mis leidis kinnitust ka kostja tunnistajate ütlustega ning kahtlemata on alkoholijoobel mõju isiku pidurdamatule käitumisele. Viimast kinnitasid tunnistajad oma ütlusega hageja agressiivsest ründest kostja vastu. Eeltoodu alusel on kohtu arvates kostjalt mittevaralise kahju hüvitiseks põhjendatud välja mõista 2 200 krooni. Hagi kuulub seega osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 7 000 krooni. Menetluskulud 22. TsMS § 163 lg 2 sätestab et kui hagi rahuldaks osaliselt ja sellesarnases ulatuses nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja oli nõus kompromissi korras hagejale hüvitama 5 000 krooni. Kohus rahuldas hageja nõude 7 000 krooni ulatuses. Hageja oli nõus kompromissiga 10 000 krooni (t lk 78). Seega on kohtulahend lähedasem kostja pakutud kompromissile ja eeltoodu tõttu tuleb jätta kõik menetluskulud, sh kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja kanda jäävad riigi ees viimase poolt menetlusabi korras kantud menetluskulud. Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.