2-08-80584/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Meelis Eerik Otsuse avalikult teatavaks

1. juuni 2009.a. Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-80584 Tsiviilasi T F (isikukood XXX, elukoht XXX) hagi AA(isikukood XXX elukoht XXX) vastu elatise suuruse muutmiseks Menetlusosalised ja nende Hageja T F Kostja AA esindajad Tõlk Margarita Krestinova Kohtuistungi toimumise aeg
2. mai 2009.a RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Muuta Tallinna Linnakohtu 17.02.1994 otsusega tsiviilasjas nr 2-2280 välja mõistetud elatise suurust ning välja mõista AA elatis T F kasuks tütar KA(isikukood XXX) täisealiseks saamiseni pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära alates 01.02.
6. Menetluskulud jätta AA kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 28.11.2008 maksekäsu kiirmenetluse avalduse lapse elatisnõudes. Seoses vastuväite esitamisega anti asja menetlemine 16.12.2008 määrusega üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluse korras. 30.01.2009 esitas hageja hagiavalduse, milles palus elatise väljamõistmist minimaalses määras tütar K A ülalpidamiseks. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Kostjalt on elatis välja mõistetud Tallinna Linnakohtu 17.02.1994 otsusega ja seda kohustust on kostja täitnud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused K A sünnitunnistusest nähtub, et pooled on tema vanemad. Tallinna Linnakohtu 17.02.1994 otsusega on muuhulgas kostjalt välja mõistetud alimendid hageja kasuks tütar K ülalpidamiseks ¼ kostja töötasust, kuid mitte vähem kui 1/6 minimaalpalgast. Hageja on esitanud hagi elatise suuruse muutmiseks. Kohtu hinnangul on hagejal õigus sellist nõuet esitada sõltumata sellest, et kostja võis viidatud kohtuotsust täita. Vaidlus ei käi selle üle, kas kostjalt elatis välja mõista, sest elatis on juba välja mõistetud. Vaidlus käib selle üle, milline peaks olema elatise suurus. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja nõuab kostjalt elatist minimaalses määras, s.o Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud pooles kuupalga ulatuses. Kostja vaidleb sellele vastu ja leiab, et ei ole suuteline sellises suuruses elatist tasuma. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Kuivõrd hageja nõuab elatist minimaalses määras, ei ole vaja täiendavalt põhjendada lapse vajadusi. Kostja on töövõimeline isik ning peab olema suuteline elatist minimaalses määras tasuma. Asjaolu, et kostja ei tööta, ei anna kohtule õiguslikku alust elatist minimaalses määras vähendada. Selliseks asjaoluks oleks püsiv töövõime kaotus vm erandlik olukord. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on igakuine miinimumelatise summa ühele lapsele praegu 2 175 krooni. Kui muutub kuupalga alammäär, muutub ka vastavalt elatise suurus. Hageja palub elatise suurust muuta alates hagi esitamisest. Hagi on esitatud 30.01.2009, kohus muudab elatise suurust alates 01.02.
7. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Meelis Eerik Kohtunik 2