kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks.
2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et kostja on poja ülalpidamiseks materiaalset abi osutanud, mida hageja ei pea aga piisavaks. Kostja on maksnud 2008 detsembrikuu eest 1000 krooni, jaanuaris 2009 – 800 krooni, veebruaris -1200 krooni, märtsis – 1000 krooni, aprillis – 1000 krooni ja mais – 1000 krooni. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt tasutud igakuine elatusraha ei kata ära poolt lapse vajadustest. Elatise suuruse määramisel omab aga tähtsust ka vanemate varaline seis. Kohus saab lähtuda poolte varalise seisu hindamisel kohtule esitatud tõenditest. Muu vara kohta, peale vanemahüvitise hagejal ja töötasu kostjal, tõendeid kohtule esitatud ei ole. Hageja sissetulekuks on hetkel vanemahüvitis 4 350 krooni ja peretoetus 300 krooni. Kostja väite kohaselt ei ole ta 2008 detsembrist töötasu saanud ning seda tõendab tema avaldus, millega on pöördutud töövaidluskomisjoni. Avalduse kohaselt nõuab kostja tööandjalt töötasu ajavahemiku jaanuar 2009 kuni aprill 2009 eest. Avaldusest nähtub, et kostja töötasu OÜ-s M oli 4350 krooni. Nimetatud tõenditest nähtub, et poolte sissetulek on olnud võrdne ning lähtuvalt sellest peaksid mõlemad vanemad kandma ka võrdselt kulutusi lapse ülalpidamiseks. Hageja on näidanud kulusid lapse ülalpidamiseks summas 5 490 krooni, millest kostja osa moodustab 2 745 krooni. Kohus nõustub kostjaga, et kulutused alla ühe aastase lapse ülalpidamiseks võrreldes poolte varaliste võimalustega on ülemäära suured. Kultused toidule on hageja arvestanud 3 124 krooni, mida ei saa pidada mõistlikuks kuluks. Hetkel küll kostja ei tööta, põhjusel, et tal on lahendamisel vaidlus töövaidluskomisjonis, mis iseenesest ei takista tal otsida uut töökohta. Seetõttu tuleks kostja varalise seisu hindamisel võtta aluseks OÜ-st M saadav töötasu 4 350 krooni kuus, millest lähtuvalt leiab kohus, et kostja varaline seis ei võimalda maksta lapse ülalpidamiseks käesoleval ajal 3 321 krooni kuus. Lähtuvalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi 2 Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008 on nimetatud summa 2 175 krooni. Eelnevast lähtudes loeb kohus mõistlikuks elatise suuruseks 2 631 krooni. Kohus leiab, et kostjalt kuulub välja mõistmisele elatis PKS § 61 lg 4 sätestatud suuruses, millele tuleb arvestada juurde ka hageja poolt elatiselt makstav tulumaks.
lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Kuna hagi esitamisest on kostja maksnud elatist igakuiselt 1000 krooni, siis tuleb välja mõistetud elatise suurusest jaanuarist kuni juunikuuni maha arvata kostja poolt juba makstud 1000 krooni kuu kohta. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole kanda võrdsetes osades. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.