lg2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Molekulaargeneetilise ekspertiisiga on tõendatud, et 99,9999994% tõenäosusega on kostja lapse isa. Kohus loeb molekulaargeneetilise ekspertiisiga tuvastatuks, et V B põlvneb D P st. Poolte vahel puudub vaidlus lapse elukoha määramises. Pooled on nõus, et laps jääb endiselt ema kasvatada ja tema elukohaks on ema elukoht.
Mõlemad vanemad on kohustatud alaealist last ülal pidama.
lg2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Hageja arvates moodustavad kulutused pojale ühes kuus 6500,- krooni, kostja leiab, kulutused koolile, rõivastele ja jalanõudele ja raamatutele, teatrile on ülepaisutatud. Kohus on nõus lapse toidukuludega 1500,- krooni kuus, rõivaste ja jalanõude kulutustega 1000,krooni kuus, vee, elektri ja internetikuludega 400,- krooni kuus, ravimid, hügieenitarbed, mobiil 700,- krooni kuus, Kohus peab ülemäära suureks hageja poolt näidatud kooliga seotud kulutusi 1500,- krooni kuus ja kulutusi spordile, raamatutele, kinole ja teatrile 1400,- krooni kuus. Nimetatud kulutused , juhul kui neid on, vajaksid tõendamist. Kohus peab kooliga seotuid mõistlikeks kulutusteks 500,- krooni kuus ja kulutusteks spordile, kinole, teatrile 600,- krooni kuus. Kokku kulub V seega 4 200,- krooni. Kostja on kohtule tõendanud, et on hetkel töötu. Kostja elab XXX, kus tööd leida on väga raske. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 4350,- krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni kuus. Kohus leiab, e t4200,- , 4350,- krooniga on lapse mõistlikud vajadused kaetud. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ning elatise väljamõistmisel tuleb jagada lapse ülalpidamiskulud pooleks. Ühe lapsevanema osa on seega 2 175,- krooni.
lg1 näeb ette, et vanema ka lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras, kuid ei sätesta sõnaselgelt, mis ajast need õigused ja kohustused tekivad. Riigikohus on oma 16 mai 2003.a. otsuses tsiviilasjas nr 32-1-57-03 leidnud, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks alates lapse sünnist. 2 Kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest. Seega tuleb elatis 2175,- krooni kuus kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest ,s.o. alates 08.09.2008.a. Vanema varalise seisundi muutumisel või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. TsMS § 164 sätete kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Maie Seppo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.