Obsah (5)

§ 5§ 230§ 231§ 162§ 174

2-09-869 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 26. juuni 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-869 Tsiviilasi EAS

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. 9. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 10.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. 19.12.2008 toimus Vasalemma vallas liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides sõidukit alkoholijoobes Opel Calibra reg märgiga XXX, põhjustas liiklusõnnetuse ning tekitas tervise kahjustusi AT. Kostja süü liiklusõnnetuse põhjustamises ja sõiduki juhtimises joobeseisundis on tõendatud Põhja Politseiprefektuuri otsusega väärteoasjas nr 2314,06,019954 (tl 17-18). Kuna kostja tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud EAS poolt liikluskindlustuse lepinguga, siis selle alusel tekkis hagejal liikluskahju hüvitamise kohustus kannatanu ees (tl 19-20). Hageja poolt on 2 2-09-869 kannatanule hüvitatud ravikulud summas 5167 krooni (tl 21), millele lisanduvad hageja poolt kantud käsitluskulud 775,05 krooni, seega kokku 5942,05 krooni.
2. Kostja väited selle kohta, et hagi ei ole tõendatud, on paljasõnalised. Kohus, tuginedes hageja poolt esitatud tõenditele, asub seisukohale, et tõendamist on leidnud asjaolu, et kostja juhtis sõidukit alkoholijoobes ning põhjustas tervise kahju kaassõitjale, kelle ravikulu ja ajutise töövõimetuse on kindlustus hüvitanud. Kostja arusaam, et ta on juba hüvitanud kõik avariiga põhjustatud kahjud ei ole tõendamist leidnud. Käesolevas vaidluses on aluseks liikluskahju väljamaksu arvestus-otsus nr 2 ja on seotud ainult Aleksei Trotski tervisekahju hüvitamisega. Eeltoodu tagasinõue on registreeritud numbri 7165 all. Kostja oma vastuses on märkinud hageja nõude numbriks
3. Seega on tegemist erinevate nõuetega. Kohus juhinduvalt väärteoasjas tehtud otsusest eeldab, et kostja vastuses märgitud hüvitise makse kindlustusele on seotud tekitatud varalise kahjuga.
4. LKindlS § 48 lg 2 p 2 kohaselt on kindlustusandjal või Garantiifondil õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres. Kohus leiab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kahju hüvitamiseks sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholijoobes. LKindlS § 48 lg 3 järgi tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Tuginedes eeltoodule tuleb kostjal hüvitada liiklusõnnetuses põhjustatud kahju ja juhtumi käsitluse põhjendatud kulud, seega kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku 5942,05 krooni. Menetluskulud
5. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik 3