lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Hageja on esitanud kohtule avalduse, milles palub välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 07.11.2006 aastast 2500 krooni poeg R R ülalpidamiseks. Hageja on arvestanud kulutused lapsele igakuiselt 5100 krooni ja palub elatisraha 2500 krooni, millele lisanduks tulumaksusumma, tasumist palub arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX. Kostja vastuväited. Kostja võtab hagi osaliselt õigeks. Kostja väitel on ta tööleping muudetud alates 01.10.2008 ning töötab osalise tööajaga. Kostjal on ülal pidada veel üks laps XXX sündinud R R . Kostja võtab hagi õigeks tasuda igakuiselt alates 01.06.2009 aasta 1700 krooni kuus, ning tagasiulatuvalt 1700 * 29 kuud kokku 49 300 krooni perioodi 01.01.2007 – 31.05.2009 eest. Kostja ei vaidlusta, et elatisraha ta ei ole tasunud piisavalt ning viitab lapsega suhtlemisprobleemile. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada osaliselt.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjas on tõendatud, et pooltel on ühine poeg R R , kes on sündinud XXX aastal, laps elab ema elukohas. PKS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures elab laps. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et laps on ema ülalpidamisel. Elatise väljamõistmise eelduseks on PKS § 61 lg 1 järgi vanema poolt lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine, sh ebapiisav täitmine. Ka selle asjaolu üle ei ole vaidlust, hageja palub elatise välja mõista alates 07.11.2006, kostja on tasunud sel perioodil 1800 krooni, mida ei saa kohtu hinnangul pidada piisavaks ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Elatise tasumisest ei keeldu ka kostja, kuid märgib, et ei ole sissetulekuid seda teha hagetavas summas. Pooltel on vaidlus väljamõistetava elatisraha suuruse üle, samuti millisest ajast see peaks olema välja mõistetud. Hageja palub selleks määrata 2500 krooni lapse ülalpidamiseks, kostja on pidanud võimalikuks tasuda 1700 krooni lapse kohta. Kohus on teinud ettepaneku
lg 4 kohaselt kompromissi sõlmimiseks, hageja ei ole ka kostja seisukohale vastuväiteid esitanud. Kohus kohaldab käesolevas vaidluses PKS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest. Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PKS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid ja kohustusi, vaid lapse vajadusi ja huve. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud elatise nõude osas, vaid vaidlustab hagetava elatisraha suurust ega nõustu elatise välja mõistmise sellise summaga tagasiulatuvalt, vaid palub arvestada kehtinud miinimumsummat.
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kohus loeb tõendatuks, et elatist ei ole alates hagi esitamisest kostja poolt tasutud. Vastavalt PKS § - le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Lisaks vanemate varanduslikule olukorrale on teiseks kriteeriumiks elatisraha suuruse kindlaksmääramisel PKS § 61 lg 2 kohaselt lapse vajadused. Kohus leiab, et kostja vastuväited hagetava elatisraha liigse suuruse osas on osaliselt põhjendatud. PKS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja on arvestanud kulud lapse ülalpidamiseks 5100 kuus, sealhulgas toidule 1000 krooni, jalanõudele, riietele 300 krooni, eluasemele 2500 krooni koolikohustuse täitmiseks 300 krooni. Elatise suuruse kindlaks tegemisel ei piisa ainuüksi hageja poolt kulutuste esile toomisest, vaid ka kostja varaline olukord tervikuna peab võimaldama eeltoodud ulatuses lapse ülalpidamiseks kulutusi teha. Hinnates menetlusosaliste varanduslikku olukorda tervikuna, tuleb kohtu arvates lugeda poolte olukord võrdseks. Menetlusosalistel puuduvad teised ühised isikud, keda nad on seaduse alusel kohustatud ülal pidama. Vaidlus poolte sissetulekute suuruse üle puudub. Riigikohus on lahendis 3-2-1 66-2008 märkinud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Antud vaidluses on ilmselge, et laps on olulise aja ema elukohas ja tema ülal pidada. Kostja väitel ei ole tal võimaldatud lapsega suhelda, mis ei ole aga käesoleva vaidluse sisuks. Seega on laps ka olulise aja ema ülapidamisel, kes katab ettenägematud kulutused. Elatisraha määratlemisel arvestab kohus kõike eeltoodut, lapse vanust, vajadust last igakülgselt arendada ning peab kohaselt summaks 1700.00 krooni lapse kohta. Kohus juhib tähelepanu, et hagejal on siiski võimalus kulutusi lapsele optimeerida, kohus ei saa anda hinnangut, kas hagejal on õigus teatud kulutusi teha või mitte, vaid, kas arvestada kõiki kulutusi elatise suuruse kindlaks määramisel või mitte. Seega, kui arvestada, et vanemate varanduslik olukord on võrdne ja kostjal on teine ülalpeetav on ca 1700 krooni lapse kohta arvestades tema igapäevaseid vajadusi kohtu hinnangul piisav igakuine kulutus. Eeltoodud põhjendustel tuleb lugeda vajalikuks elatisraha suuruseks 1700 krooni lapse kohta, mis tuleb kostjalt välja mõista. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. Nii hagejal kui kostjal on õigus asjaolude muutmise korral taotleda väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Elatis mõistetakse välja huvitatud isiku nõudel alates nõude esitamisest (PKS § 70). Hageja on hagi esitanud 07.11.2007.a., PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg 6 lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja palub kohaldada PKS § 70 lg 2 toodud sätet ning välja mõista elatis tagasiulatuvalt. Hageja on hagiavalduses märkinud elatise väljamõistmise ajaks 07.11.2007.a ning tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest elatishagi kohtule esitamisest ehk 07.11.2006. Kohus võib ühe vanema nõudel PKS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui teine vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kohtu hinnangul esineb käesoleval juhul alus PKS § 70 lg 2 sätestatu rakendamiseks, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esine sama seaduse § 61 lg – s 6 nimetatud asjaolusid. Kohus arvestab tasutud summat 1800 krooni ning mõistab elatise tagasiulatuvalt välja alates 01.01.2007. Vastavalt
lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi.
loetleb tõendid, lg 1 kohaselt on tõendiks muuhulgas tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Asja sisulise arutamise käigus on selgunud, et kostja on tasunud 1800.00 krooni. Eeltoodu põhjal on alust järeldada, et kostja ei ole tasunud lapsele ülalpidamisraha kuni üks aasta enne hagi esitamist piisavalt, arvestada tuleb tasutud summat ja elatis kuulub väljamõistmisele alates 01.01.2007. Menetluskulud.
lg 2 kohaselt otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
lg 2 kohaselt seadusest tulneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa. Vastavalt riigilõivuseaduse § -le 22 lg 1 p 2 ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagilt.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele ja elatisraha välajmõistmisele, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.