Kostja leiab, et hagi on üle paisutatud ega vasta lapse tegelikele vajadustele ja kostja võimalustele. Hageja ei ole hagiavaldust millegagi tõendanud. Kostja märgib, et hageja on töövõimeline isik, kes peab samuti osa võtma tütre ülalpidamisest, mitte aga üksnes veeretama alusetu rikastumise eesmärgil poolte ühise lapse ülalpidamiskohustust kostja kaela. Maakohtu põhjendused Juhindudes TsMS § 403 lg 1 lahendab kohus antud asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Sünnitunnistusega XXXon tõendatud, et ET’i ema on TT ja isa JT. Perekonnaseaduse (
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.
lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.
lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr. 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni.
lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.. Hageja esitas 10.07.2008.a. kohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks igakuine elatusraha 17 000 krooni tagasiulatuvalt alates 01.12.2007.a. kuna kostja ei ole sellest ajast saadik lapsele ülalpidamist andnud. Hageja leiab, et poolte majanduslikust ebavõrdsusest 2 tulenevalt on õiglane mõista kostjalt välja hageja kasuks eelnimetatud summa lapse ülalpidamiseks. Laps elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel ja kasvatamisel. 14.05.2009.a. toimunud istungil hageja vähendas hagi nõuet ja palus kostjalt välja mõista igakuine elatis 6000 krooni ning esitas tõendeid lapse ülalpidamiskulude tõendamiseks. Hageja väitel ja esitatud tõendite kohaselt kostja on tulutoova OÜ H osanik ning saab igal aastal dividende 2-3 miljonit krooni. Samuti on kostja endale soetanud 2008 juulikuus 998 000 krooni maksva sõiduki. Kostja on sõlminud ka tähtajalise hoiuse lepingu XXXkogusummale 2 098 000 krooni. Hagejal käesoleval ajal sissetulek puudub ja ta tegeleb uue elukutse väljaõppega. Samuti tuleb arvestada, et E tegeleb süvendatult juba lapsepõlvest saadik spordiga (suusatamisega). Seega on lisaks tavapärastele 15.aastase tütarlapse arengu, kasvamise ja koolikohustuse täitmise kulutustele eriti vajalik tervislik toit, spordiriided ja –jalatsid ning perioodilised treeningud ja treeninglaagrid. Kostja leiab, et hagi on on on nõus maksma tütre ülalpidamiseks igakuiselt 3 000 krooni. Kostja on seisukohal, et hagi on tõendamata ning ei ole arvestatud lapse tegelikke vajadusi ja vanemate võimalusi. Kostja märgib, et hageja on töövõimeline isik, kes peab samuti osa võtma tütre ülalpidamisest, mitte aga veeretama alusetu rikastumise eesmärgil poolte ühise lapse ülalpidamiskohustuse kostja kaela. Hageja esitas Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud enamus kulutusi lapsele ega enda töötust. Kohus on seisukohal, et ei ole mõistlik, et lapsele kulub ühes kuus 17 000 krooni, eriti veel olukorras, kus hageja on enda väitel töötu. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tütrele kulub riietele ja jalatsitele 4 500 krooni, hügieenile 1 000 krooni, tervishoiule 200 krooni, transpordile 300 krooni, meelelahutusele 2 000 krooni. Hageja on esitanud kohtule tõendid kommunaalteenuste kohta (tl 81-95) ja treeningu kohta (tl 96), seega leiab kohus, et on tõendatud, et kommunaalteenustele kulub 2 500 krooni ja treeningutele, haridusele ja huvialaringidele 2 500 krooni. Elatise välja mõistmisel tuleb arvestada vanemate varalist seisundit ja lapse vajadusi. Kostja on kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuvalt kostja töötab OÜ-s A autolukksepana ja tema töötasu on 2175 krooni. Äriregistri andmetel ei ole kostja alates 27.01.2009 OÜ H osanik, samuti ei kuulu hagejale kinnisvara. Samas on kohus seisukohal, et kuna kostja on endale soetanud sõiduki hinnaga 998 000 krooni ja avanud tähtaegse hoiuse kogusummale 2 098 000, siis ei ole kostja kõiki oma sissetulekuid kohtule avaldanud. Kohus märgib, et vanematel on võrdsed õigused ja kohustused, seega on ka hageja kohustatud tütre ülalpidamisest osa võtma. Hageja on töövõimeline isik, kellel on võimalus endale otsida töö. Kohus leiab, et elatise määramisel tuleb arvestada ka, et poolte ühine tütar E tegeleb spordiga, mistõttu on mõistlik, et E kulub rohkem raha kuus, kui tavapärasele lapsele. Kohus on seisukohal, et on mõistlik, et E kulub kuus 9 150 krooni (söök 2 000 krooni, riided ja jalatsid 1 000 krooni, hügieen 300 krooni, tervishoid 200 krooni, transport 1 50 krooni, haridus, huvialaringid ja treeningud 2 500 krooni, kommunaalteenused 2 500 krooni, meelelahutus 500 krooni), millest pool on kohustatud tasuma kostja. Kohus on seisukohal, et on mõistlik ja põhjendatud kostjalt välja mõista igakuine elatis 4500 krooni tütre ET ülalpidamiseks alates 01.12.2007 kuni tütre täisealiseks saamiseni, so XXX. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Poolte menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätta poolte endi kanda. 3 Taimi Kollom Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.